lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-1210/9

Korrakaitse › Relvaload

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 20.07.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1210/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Relvaload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.07.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1314
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KarS § 424Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis ettevaatamatusestRelvS § 36 lg 1, 5RelvS § 43 lg 1, 2HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 158 lg 3Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedRelvS § 1 lg 11RelvS § 41 lg 9RelvS § 44 lg 6

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

20. juuli 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-1210

Kohtuasi

A.S.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.03.2017 otsuse nr 4.2-1/40022-1 tühistamiseks ja asja uuele läbivaatamisele kohustamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebajad: A.S., esindaja Epp Landberg Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Tiina Prunn

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta A.S.i kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 21.08.2017. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.24.03.2017 on Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi vastustaja) Ida prefektuuris koostatud otsus nr 4.2-1/40022-1 (tl 5-6), millega keelduti A.S.ile (edaspidi kaebaja) RelvS § 36 lg 1 p 6 tuginedes relvaloa väljastamisest põhjusel, et ta on kriminaalkorras karistatud. Lisaks pandi talle ka kohustus tulirelvad ja laskemoon RelvS § 44 lg 6 sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul võõrandada.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

08.05.2017 vaideotsusega nr 4.2-1/38557-3 (tl 9-11) jäeti kaebaja poolt nimetatud otsuse peale 21.04.2017 esitatud vaie (tl 7-8) täies ulatuses rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud Viru Maakohtu 06.02.2017 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-7013 (tl 12-14), kaebajale tööandja ja Vinni Jahimeeste Ühistu poolt antud iseloomustused (tl 15 ja 16), kriminaalasja nr 15259000324 tunnistaja ülekuulamise protokoll koos sündmuskoha fotoga (tl 1719), karistusregistri väljavõtted (tl 32 ja 41), relvaloa peatamise kohta 13.11.2015 tehtud otsus nr 4.2-1/16478-1 (tl 35) koos kaasnevate dokumentidega lisad 2, 3 5 6, (tl 33-34 ja 36-37), 20.02.2017 vormistatud relvaloa taotlus koos lisadega (tl 38-40) ning piirkonnapolitseiniku poolt antud iseloomistus koos vastava päringuga (tl 42-43).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2.06.06.2017 lepingulise esindaja vahendusel koostatud kaebuses (tl 2-4) palus kaebaja, et halduskohus tühistaks vastustaja poolt tehtud 24.03.2017 otsuse nr 4.2-1/40022-1 ja kohustaks vastustajat tema 20.02.2017 taotlust 10 päeva jooksul arvates kaebuse lahendamisest uuesti läbi vaatama. Riigikohtu lahendite seisukohtadele tuginedes leidis kaebaja, et tema isikut, toimepandud kuriteo asjaolusid ning muid olulisi asjaolusid arvestades pole relvaloa väljaandmisest keeldumine proportsionaalne, sest puudub alus arvata, et ta seab kuidagi teiste isikute elu või tervise ohtu. Seejuures ta selgitas, et on varem käitunud õiguskuulekalt, on 18 aastat Rakvere päästekomandos väga eeskujulikult töötades teisi inimesi aidanud, saanud nii tööandjalt, Vinni Jahimeeste Ühistult kui piirkonnapolitseinikult positiivse iseloomustuse, lisaks polnud tema tegu isikuvastane, ei toimunud avalikul teel ja tal polnud ka relva kaasas, mistõttu pole ühe eksimuse pinnalt tehtud järeldus asjakohane ja tõenäosus relvaga ründele tema poolt äärmiselt väike. 06.07.2017 edastas kaebaja esindaja kohtule taotluse ja kuludokumendid (tl 47-51) riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 615 euro suuruse menetluskulu hüvitamiseks.
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 27-30) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti see tervikuna rahuldamata jätta ning märgiti, et kaebuse alusena viidatud RelvS sätted pole asjakohased, kuna need reguleerivad relvaloa vahetamist, kaebajal aga puudus selle tingimuseks olev kehtiv relvaluba. Riigikohtu seisukohtadele ja RelvS väärteo eest karistatu relvaloa kohta sätestatule osundades järeldati, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis saab olla ilma kaalutlusõiguse teostamiseta aluseks relvaloa andmisest keeldumisel. Vastuseks kaebaja väidetele märgiti veel, et tähtsust ei oma kokkuleppemenetlus, teistele isikutele kahjulike tagajärgede puudumine ega asjaolu, et kuriteo toimepanemisel ei kasutatud relva, sest isik ei tohi oma käitumise ja tegudega ohustada inimeste elu, tervist, avalikku korda ja julgeolekut. Veel märgiti, et vaidlustatud otsus ei piira kaebaja õigusi lõplikult ja karistuse kustumisel on tal võimalus relvaluba taotleda ning lisati, et otsust tehes pole lähtutud pelgalt kaebaja kriminaalkorras karistamise faktist, vaid on hinnatud ka tema isikut ja toime pandud teo asjaolusid.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Füüsilisele isikule relvaloa andmist välistavad asjaolud on üles loetud RelvS § 36 lg-s 1. Selle punkti kuus kohaselt ei anta relvaluba isikule, kes on kriminaalkorras karistatud. Kaebaja on Viru Maakohtu 06.02.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-7013 KarS § 424 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud ühe aasta pikkuse vangistusega, milline jäeti tingimisi kohaldamata. Nimetatud kohtuotsus jõustus 22.02.2017.
5.Kaebuses osundatud lahendites nr 3-4-1-10-10 ja 3-4-1-12-13 on Riigikohus jõunud järeldusele, et RelvS § 41 lg 9 ja RelvS § 43 lg 2 p 2 on koostoimes RelvS§ 36 lg 1 p-ga 6 põhiseadusega vastuolus ja kehtetu osades, milles ei võimalda relvaloa kehtetuks tunnistamisel või vahetamisel

arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja tema toimepandud tegu. Seejuures leiti, et kuriteo eest karistamise fakt pole iseenesest kaalukas põhjus kaalutlusõiguse absoluutseks välistamiseks, kuriteo eest süüdi mõistmine ei tähenda seda, et isik oleks seetõttu relva kasutades edaspidi alati ohtlik ning iga kriminaalkorras karistatud isik ei pruugi kaitstavaid õigushüvesid relvaga rünnata. Samas leiti nimetatud lahendites aga ka seda, et relva omamisele võib seada piirangud vajadusest tagada inimeste elu, tervis, riigi julgeolek ja avalik kord, tegemist on nii sobiva kui vajaliku abinõuga ning kaalutlusõiguse puudumist võib põhjendatuks lugeda mõnede tahtlike tegude, näiteks isikuvastaste kuritegude puhul.

6.Vaidlusalusest otsusest nähtuvalt on vastustaja ühele haldusasja kohtulahendile tuginedes leidnud, et kuna Riigikohus pole RelvS § 43 lg 1 p-s 2 tehtud viiteid kuriteokoosseisudele kehtetuks tunnistanud, võib mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ilma kaalutlusõigust teostamata relvaloa väljastamisest keeldumisel aluseks võtta. Sellele vaatamata on ta käsitlenud ka kaebaja poolt toime pandud tegu ja tema isikust tulenevat, kuulanud ta ära ning küsinud ka piirkonnapolitseinikult tema iseloomustust. Selle kõige tulemusel jõuti järeldusele, et kaebaja on muutunud ebausaldusväärseks isikuks, kelle puhul ei saa enam eeldada, et ta täidab igakülgselt ja ausalt relva käsilemisega seotud kõrgendatud nõudmisi. Seega on kaalumine siiski toimunud ning selle juurde välja tooduga on võimalik nõustuda.
7.Kaalutlusõiguse alusel langetatava otsustuse kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. HKMS § 158 lg 3 tulenevalt saab kohus uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal puudub. Haldusakti õiguspärasuse üldised eeldused on kehtestatud HMS §-s 54. Need nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vorminõuetega vastavuses.
8.RelvS § 1 lg 11 kohaselt kuuluvad HMS sätted selles seaduses ettenähtud menetluste puhul kohaldamisele relvaseadusest tulenevate erisustega. Relvaloa väljastamisest keeldumise otsuse kohta pole RelvS § 36 lg-s 5 sätestatud enamat, kui kohustus teha keelduv otsus taotluse esitajale teatavaks kümne päeva jooksul selle vastuvõtmisest. Seega ruleb rakendada HMS-s haldusakti kohta sätestatud üldisi nõudeid. Vaidlustatud otsuse puhul on need järgitud, sest see on antud seadusest tuleneva volituse ja kehtiva õiguse alusel, on selle ja vorminõuetega kooskõlasalusel ning miski kohtule esitatust ei kinnita ka otsustamist mõjutada võinud menetlusnõuete rikkumiste või kaalutlusvigade olemasolu.
9.Vaidlusalust otsust pole põhjust pidada ka ebaproportsionaalseks. Kaebaja on toime pannud mootorsõiduki joobes juhtimises seisnenud kuriteo ning kujutab endast seetõttu suurt ohtu teiste isikute elule, tervisele ja avalikule korrale ning seda vaatamata asjaoludele, et vastavat tegu ei pandud toime avalikult kasutataval teel ja ainsaks kannatanuks oli kaebaja ise. Isik, kes on pidanud võimalikuks ühitada mootorsõiduki juhtimise alkoholi tarvitamisega võib olenemata teo konkreetsetest asjaoludest samuti toimida ka relvaga, kui tal on võimalik seda enda juures hoida. Varasem laitmatu käitumine ja talle tööandja või huvikaaslaste poolt antud positiivsed hinnangud ei saa seda välistada nii nagu nad ei välistanud ka mootorsõiduki joobes juhtimisele asumist.
10.Relvaloa väljastamisest keeldumise võimaluse on seaduseandja ette näinud üldistes huvides kohaldatava ennetava abinõuna, et ära hoida ohtu inimeste elule ja tervisele. Isiku suhtes, kelle varasem luba on kehtivuse kaotanud, tähendab keeldumine RelvS § 44 lg 6 kohaselt seda, et relv ja laskemoon tuleb võõrandada ja nende omanik ei saa enam teiste isikute elule ja tervisele või avalikule korrale ohtu põhjustada. Nimetatud abinõud on igati sobivad, sest nendega on võimalik saavutada teiste isikute elu ja tervise kaitsmine ning avaliku korra tagamine. Piirang on eesmärgi

saavutamiseks ka vajalik ja mõõdukas ning sellel pole muud samaväärset alternatiivi. Relvaloa väljastamisest keeldumine piirab küll sellele allutatud isiku vaba eneseteostust, kuid selle mõju on ajutine ja suhteliselt lühiajaline ning muutub koheselt peale karistatuse kustumiseks ettenähtud aja möödumist.

11.Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 615 euro suurune menetluskulu HKMS § 108 lg 1 kohaselt tema enda kanda jätta. Vastustaja oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu puuduvad käesolevas asjas jagamisele kuuluvad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja