lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1080/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 14.07.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1080/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.07.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
776
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-17-1080

Otsuse kuupäev

14. juuli 2017

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Anton Belovi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju summas 300 eurot hüvitamiseks seoses töötasu ja riigikeele õppimise tasu välja maksmisega viivitamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – Anton Belov Vastustaja – Tartu Vangla

1.Jätta Anton Belovi kaebus haldusasjas nr 3-17-1080 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. augustil 2017. a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1.Tartu Vangla kinnipeetav Anton Belov oli Tartu Vangla 28.12.2016. a käskkirjaga määratud 01.01.–30.04.2017. a tööle vangla majandustööle abitöölisena. A. Belov osales alates 22.02.2017. a ka riigikeele õppe B-1 taseme kursusel, milles osalemise eest määrati talle Tartu Vangla 03.03.2017. a käskkirjaga 22.02.–28.02.2017. a samuti tasu.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.A. Belov esitas 20.03.2017. a vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 5), nõudes varalise kahju hüvitamist kahe kuu jooksul saamata jäänud töötasu eest summas 60 eurot, riigikeele kursustel osalemise eest tasu summas 5 eurot ning väärikuse alandamise eest mittevaralise kahju hüvitist summas 300 eurot.
3.A. Belovi poolt kahju hüvitamise taotluse esitamise järgselt hüvitas vangla talle varalise kahju, summas 63,47 eurot. Tartu Vangla 10.05.2017. a A. Belovi kahju hüvitamise taotluse lahendamise otsusega (tl 5) vabandati A. Belovi ees varalise kahju tekitamise eest ja jäeti mittevaralise kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
4.A. Belov esitas 21.05.2017. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju, summas 300 eurot hüvitamise nõudes (tl 6, 2–3). Varalise kahju hüvitamise suuruse osas (65 vs 63,47 eurot) kaebajal vanglale pretensioone ei ole.
5.Tartu Vangla taotleb kaebusele kohtu nõudel esitatud vastuses (tl 16–17) kaebuse rahuldamata jätmist. Vangla võtab omaks varalise kahju tekitamise inimliku vea tõttu, kuid peab mittevaralise kahju hüvitamist erandlikuks, mis ei võiks kanda eksinud haldusorgani karistamise ilminguid. Kaebaja väärikust ei ole alandatud. Kaebaja ei ole kasutanud tema valduses olnud esmaseid õiguskaitse vahendeid. Kohustuslikus kohtueelses menetluses ei ole esitatud kaebuses välja toodud täiendavaid varalise kahjuga seonduvaid asjaolusid, mis tuleks jätta tähelepanuta.
6.A. Belov selgitab 13.06.2017. a menetlusdokumendis (tl 19), et on vanemvalvurit suuliselt teavitanud töötasu teise isiku arvele ebaõigest kandmisest. Vangla pidi käituma õiglaselt või otsima kompromissi, mitte viivitama õigusvastaselt töötasu kaebaja arvele kandmisega.
7.HKMS § 169 lõike 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses.
8.Kohus on jätkuvalt seisukohal, et vaidlus on lahendatav lihtmenetluses mõistlikkuse printsiipi rakendades1. Kohus on seisukohal, et keskmine mõistlik inimene, kes satuks kaebuses kirjeldatud situatsiooni, ei eeldaks, et sellist laadi vaidluse peab kohtus lahendama täiemahulises kohtuprotsessis. Vangla on õigeks võtnud kohtueelses menetluses eitatud varalise kahju nõude ja selle hüvitanud. Hüvitise suurust kaebuses ei vaidlustata.
9.Vastuses kaebaja kohtueelsele kahju hüvitamise taotlusele (tl 4) ja vastuses kaebusele (tl 16–17) on ammendavalt ja selgelt vastatud kõigile kaebuse väidetele. Kohus nõustub toodud põhjendustega ning jätab kaebuse rahuldamata, kuna täidetud ei ole mittevaralise kahju hüvitamise kõik eeldused. Kohus järgib otsuse tegemisel vastustaja põhjendusi ning teeb otsuse HKMS § 169 lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata jättes kaebuse rahuldamata.
10.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei saa kohtumenetluses esitada uusi asjaolusid varalise kahju asjaolude kohta (helistamise jmt kulud), kuna vangistusseaduses on kinnipeetavatele sätestatud kohustuslik kohtueelse kahju hüvitamise menetluse nõue.
11.Tasub mainimist, et vaidluse all oleva mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud vastavad eeldused (õigusvastane tegu, isiku õiguste rikkumine, kahju, põhjuslik seos, esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus ja avaliku võimu kandja süü), millest käesoleval juhul on vaieldamatult täitmata isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Teisisõnu, vangla on õigesti leidnud, et töötasu ja riigikeele õppimise eest kinnipeetavale määratud hüvitise õigeaegse välja maksmata jätmisega ei ole käesoleval juhul riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 mõttes alandatud kaebaja väärikust. See tähendab, et iga õigusvastane tegu varalises suhtes ei too kaasa mittevaralise kahju hüvitamise õigust. Kaebaja etteheited vastustajale on subjektiivset laadi ja kantud inimlikust solvumisest. Väärikuse alandamisest saaks rääkida, kui tõsikindlalt oleks tõendamist leidnud mõne vanglaametniku otsene tahe kanda kaebajale väljamaksmisele kuuluvad summad teise isiku arvele. Vastustaja avaliku võimu kandjana on küll vähemalt T. Saar. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk, I. Pilving. Tallinn, 2013, lk 463.

kaudselt vastutav, et Riigi Tugiteenuste Keskus on kaebajale ettenähtud summad kandnud Tartu Vangla ühe teise kinnipeetava arvele, kuid see ei tähenda veel seda, et vangla või keskus oleks kaebaja väärikust alandanud.

12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsust tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium