lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1271/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 07.07.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1271/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.07.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1024
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1271

Haldusasi

K.K-G.i esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 06.06.2017 käskkirja nr 5-1/17/1152 täitmise peatamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta K.K-G.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.Tallinna Vangla 06.06.2017 käskkirjaga nr 5-2/17/496 määrati K. K-G.le Tallinna Vangla Maardu üksuse juhi 10.11.2016 käskkirja nr 5-1/2307 punkti 5 rikkumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks ning sama käskkirja lisa 1 punkti 12 väidetava rikkumise eest kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks. Kinnipeetav on nimetatud käskkirjale esitanud vaide. Tallinna Vangla 06.06.2017 käskkirjaga nr 5-1/17/1152 otsustati K. K-G. paigutada ümber karistuse kandmise jätkamiseks Tallinna Vangla kinnisesse osakonda. 07.06.2017 asuti täitma käskkirja nr 51/17/1152 ning kinnipeetav paigutati karistuse kandmise jätkamiseks Tallinna Vangla kinnisesse osakonda.
2.K. K-G. esitas 07.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 06.06.2017 käskkirja nr 5-2/17/496 tühistamiseks. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna käskkirja kehtivus toob kaasa kaebaja kinnisesse vanglasse üleviimise, vabaduse piiramise, töö ja sissetuleku kaotuse.
3.19.06.2017 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Kohus selgitas, et kaebajale tekkivate pöördumatute tagajärgedega on seotud Tallinna Vangla 06.06.2017 käskkiri nr 5-1/17/1152. Kohus leidis, et kaebajal on otstarbekas vaidlustada ka kinnisesse vanglasse paigutamise käskkiri vaidemenetluses ja pöörduda pärast vaidemenetluse läbimist kohtusse, arvestades kummagi vaideotsuse vaidlustamise tähtaega. Kohus selgitas haldusaktide vaidlustamise eelduseid ja riigilõivu tasumise kohustust. Kaebaja esitas 28.06.2017 Tallinna Vangla käskkirja nr 5-1/17/1152 peale vaide, taotledes vaides ka käskkirja täitmise peatamist vaidemenetluse ajaks. Vangla jättis 30.06.2017 taotluse rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.03.07.2017 esitas kaebaja esindaja Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 06.06.2017 käskkirja nr 5-1/17/1152 täitmise peatamiseks. Kuna taotluses ei olnud viidatud eelnevale menetlusele, siis registreeriti taotlus kohtu kantseleis algselt haldusasjana nr 3-17-1400. Et sisuliselt oli tegemist käesolevas asjas puuduste kõrvaldamisega ja käesolevas haldusasjas ei olnud muud me1(3)

netlusdokumenti esitatud, siis HKMS § 2 lg 4 alusel kohus tõlgendas, et esitatud menetlusdokument on puuduste kõrvaldamine haldusasjas nr 3-17-1271. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et uue menetlusdokumendiga on kaebaja asendanud kõik oma varasemad nõuded (Tallinna Vangla 06.06.2017 käskkirjaga nr 5-2/17/496 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse korras täitmise peatamiseks). Kohus veelkord selgitab, et varasemad nõuded ei oleks ka eesmärgipärased. Ainult distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamisega ei muutu sellega põhjenduste kaudu seotud kinnisesse vanglasse paigutamise käskkiri kehtetuks, vaid viimast tuleb eraldi vaidlustada. Samuti tuleks kaebaja väljatoodud esialgse õiguskaitse vajadust arvestades taotleda õiguskaitset just kinnisesse vanglasse paigutamise käskkirja osas.

5.Kaebaja leiab, et kinnisesse osakonda paigutamine piirab oluliselt tema õigusi. Vangla andis käskkirja kinnipeetava kinnisesse osakonda paigutamiseks samal ajal, mil anti käskkiri distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Käskkirja täitmise peatamine on äärmiselt oluline, kuivõrd see on pööratud täitmisele koheselt. Kaebajal on juba praeguseks ajaks tekkinud mitte töötamise tõttu oluline varaline kahju ning tema elukvaliteet on langenud. Kinnisesse osakonda paigutamine rikub kaebaja õigusi intensiivselt, kuivõrd on toonud kaasa kinnipeetava vabaduse ulatusliku piiramise, kinnipeetava töö, sissetuleku ja inimväärse elutaseme kaotuse.
6.Tallinna Vangla palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Enne 06.06.2017 käskkirjaga nr 52/17/496 määratud distsiplinaarkaristust oli kaebajal kehtiv distsiplinaarkaristus samaliigilise rikkumine eest. Avavanglasse paigutamise üheks eelduseks on kinnipeetava õiguskuulekas käitumine ja vangla sisekorraeeskirjade täitmine. Antud juhul kinnipeetav kuritarvitas vanglateenistuse usaldust, kuna ei täitnud tema suhtes kehtestatud regulatsiooni. Käesolevaks ajaks ei vasta kaebaja ilmselgelt nõuetele, mida avavanglasse paigutamisel kinnipeetavalt eeldatakse. Vanglal on kinnipeetava osas soodustuste kohaldamisel ning ka avavanglas karistuse kandmise võimaldamise osas suur kaalutlusruum ning vangla peab olema veendunud, et kinnipeetav ei kuritarvita vangla usaldust. Kinnisesse vanglasse paigutamise menetluse kohene algatamine oli põhjendatud järjekordselt algatatud distsiplinaarmenetlusest. Vanglal tekkis kahtlus kaebaja vastavuses avavanglasse paigutatavale esitatavatele nõuetele, mistõttu on antud juhul ka avalik huvi kaalukam kaebaja majanduslikest huvidest, sest kaebaja on oma käitumisega vangla usaldust kuritarvitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). HKMS § 249 lg 2 kohaselt esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kaebaja eesmärgiks, mida kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutada soovib, on karistuse kandmise jätkamine Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglas. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla 06.06.2017 käskkirja nr 5-1/17/1152 täitmine toob kaasa kinnipeetava vabaduse ulatusliku piiramise, kinnipeetava töö, sissetuleku ja inimväärse elutaseme kaotuse. Kohus leiab, et kaebajal on osaliselt esialgse õiguskaitse vajadus. Avavanglas on kaebaja liikumisvabadus küll piiratud järelevalveta töötamise loa tingimustega, kuid samas on kaebaja liikumisvabadus suurem kui kinnises vanglas viibides. Avavanglas viibimine ja järelevalveta töötamine väljaspool vanglat võimaldab kaebajal ka paremini resotsialiseeruda. Käskkirja õigusvastasuse korral

2(3)

on kaebajal küll võimalik taotleda mittevaralise kahju hüvitamist, kuid rahaline hüvitis ei pruugi täiel määral korvata tekkinud mittevaralist kahju. Samas puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus sissetuleku ja inimväärse elatustaseme kaotuse osas. Sissetuleku kaotamine on varaline kahju, mida on võimalik hiljem käskkirja õigusvastasuse korral hüvitada. Vanglal on kohustus tagada ka kinnises vanglas viibijatele inimväärne elatustase. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Samas on esialgse õiguskaitse kohaldamine vastuolus avaliku huviga. Avavanglas töötamine on soodustus, mida saab lubada vaid kinnipeetava usaldamise korral. Vangla on esitanud andmed, et kaebajale on juba varem määratud noomitus samalaadse rikkumise eest. Kuigi teistkordse rikkumise osas toimub veel vaidemenetlus, võib sedastada, et juba esimese rikkumisega on vangla usaldus kaebaja suhtes vähenenud. Vangla eesmärgiks on tagada ka avalikkuse julgeolek. Selle eesmärgiga ei ole kooskõlas, kui väljaspool vanglat liigub järelevalveta kinnipeetav, kelle suhtes ei ole vanglal usaldust. Kinnisesse vanglasse paigutamine on ka vangla prognoosotsus, kus vangla hindab, kas seni toimunut arvestades võib pidada tõenäoliseks, et kaebaja jätkab võimalike rikkumiste toimepanemist. Vangla ei pea siinkohal ära ootama, kuni distsiplinaarmenetluse osas on läbitud võimalikud vaide- ja kohtumenetlused, vaid vangla võib avalikust huvist lähtudes toimida ennetavalt. Arvestades seda, et tegemist on võimaliku teistkordse samalaadse rikkumisega, mis seab ohtu vangla ja avalikkuse julgeoleku, kaalub avalik huvi üles kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

8.Kohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on kaebaja ainsaks nõudeks esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajaks, on käesoleva määrusega kaebaja taotluse lahendamisega haldusasja menetlus lõppenud. Kui kaebaja soovib vaidlustada 06.06.2017 käskkirju sisuliselt, tuleb tal läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ja pöörduda tähtaegselt kaebus(t)ega kohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium