Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-17-779 3. juuli 2017 Janar Jäätma Xi kaebus Tallinna Vangla 17. märtsi 2017. a käskkirja nr 5-2/275 ja
29.märtsi 2017. a vaideotsuse nr 5-15/17/110-2 tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. august (k.a) 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla tunnistas 17. märtsi 2017. a käskkirjaga nr 5-2/275 kinnipeetava Xi süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumises, kuna ta kasutas ebatsensuurseid väljendeid, ja karistas teda kümneks päevaks kartserisse paigutamisega (tl-d 8-9). Käskkirjas märgitakse järgmist: 1) X saatis 2. märtsil 2017 vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile, milles märkis: „Miks nii vähe 10 päeva ainult???? Okei äkki saab nii juurde veel. Minge PUTSI AUTORITEEDID :)! Kas nüüd saab 20? Ei? OKEI minge persse ka! Kas nüüd saab 25? ei? Okei. Minu poolest sõitke sea vittu värdjakari! Mul on lihtsam, kui kohe 45 ööpäeva väänate! Minge lauta ja loopige sea sitta, sest muuuu jaoks teil ajusid ei ole! Muide lehm teeb ka muuuu, võite lehma sitta ka visata! On nüüd 45 olemas? Ööpäeva? Kui jah suur aitähh teile!“ [tl 22]; 2) pöördumine oli suunatud inspektor-kontaktisikule Kaarel Aupajule; 3) Tallinna Vangla direktori 31. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (kodukord) p 1.11.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud mh käituma vanglateenistujatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Üheski vestluses ega pöördumises ei tohi kasutada ebatsensuurseid , kahemõttelisi ega väärikust riivavaid väljendeid; 4) Xi kasutatud väljendid on ebatsensuursed, ebaviisakad ja väärikust riivavad, mis alandavad teise isiku au ja väärikust. Need väljendid solvavad teist isikut, kuna need ei ole ühiskonnas kehtivate üldtunnustatud viisakusreeglite ja kehtivate normide kohaselt ei sobi neid kasutada teise isikuga suhtlemisel. Tegemist on kodukorra p 1.11.1 rikkumisega; 5) ebatsensuursete ja solvavate väljendite kasutamine näitab lugupidamatust vanglateenistuse ametnike ja kinnipeetava negatiivset suhtumist vanglas kehtestatud normide ja korra suhtes. Kinnipeetav peab seda teadvustama. Sellised rikkumised vanglas on sagedased. Vangla ei aktsepteeri sellist kõnepruuki. Seeläbi kahjustatakse mh avaliku võimu teostamist. Karistus heidutaks kinnipeetavat edaspidi sarnaseid rikkumisi toime panemast; 6) rikkumise toimepanemise ajal on Xil 26 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh on teda 15 korda karistatud samalaadsete rikkumiste eest. Varasemad karistused pole Xile mõju avaldanud. Seetõttu on eesmärgipärane kohaldada kõige rangemat karistust, milleks on kartserisse paigutamine. Proportsionaalne on Xit karistada 10 ööpäevase kartsakaristusega.
X esitas vaide Tallinna Vangla 17. märtsi 2017. a käskkirja nr 5-2/275 peale.
3.Talinna Vangla jättis 29. märtsi 2017. a vaideotsusega nr 5-15/17/110-2 vaide rahuldamata.
4.X esitas kaebuse, milles nõuab Tallinna Vangla 17. märtsi 2017. a käskkirja nr 5-2/275 ja 29. märtsi 2017. a vaideotsuse nr 5-15/17/110-2 tühistamist. Kaebaja väidab, et ta ei ole kedagi solvanud, ta on süütu ja karistus on liiga karm. Vangla ei arvestanud õiguskantsleri 5. oktoobri 2016. a kirja.
5.Tallinna Vangla palub vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1) distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega. Vaidlustatud käskkiri vastab vorminõuetele, on antud kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Tühisuse alused puuduvad; 2) vaideotsus on õiguspärane. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri (VSkE) § 12 lg 2 kohaselt vaatab üksuse juht läbi vaide, mis on esitatud inspektor-kontaktisiku või muu selle üksuse koosseisus oleva isiku haldusakti peale.
3-17-779 Vaidlustatud käskkirja allkirjastas praktikant, kes on inspektor-kontaktisiku ülesannetes, tuli vaie lahendada vanglal (vangistusseadus (VangS) § 11lg 41). Vaie vaadati läbi tähtaegselt; 3) kaebaja on karistatava teo toime pannud; 4) kinnipeetav on suhtlemisel kohustatud viisakusreegleid järgima (TlnRngKo 3-14-50267, TlnHKo 3-10-355); 5) karistus on proportsionaalne. Kaebaja pani teo toime teadlikult ja tahtlikult. Tegemist on provotseeriva käitumisega. Karistuse määramise ajal oli kaebajal 26 kehtivat karistust; 6) õiguskantsleri seisukohad ei ole vanglale õiguslikult siduvad (TrtRngKo 3-15-2216).
KOHTU SEISUKOHT
6.Vastustaja karistas kaebajat 10 ööpäevase kartserikaristusega, kuna kaebaja saatis vanglale kirjaliku dokumendi, milles oli kasutatud ebatsensuurseid väljendeid (vt käesoleva otsuse p 1 alap 1).
7.Kohtu hinnangul ei ole vangla eksinud distsiplinaarmenetluse läbiviimise reeglite vastu. Distsiplinaarmenetluse viis läbi vanglateenistus, kaebajale anti võimalus esitada selgitusi (tl 23 pöördel), talle tutvustati distsiplinaarkaristuse protokolli ja võimaldati esitada enda vastuväited (tl-d 21–22). Distsiplinaarkaristus määrati kuue kuu jooksul rikkumise toimepanemise päevast arvates. Käskkirja on põhjendatud.
Kaebaja väidab, et ta ei ole kedagi solvanud ja ta on süütu.
8.1.Kohtule esitatud distsiplinaarmaterjalidest nähtub, et kaebaja edastas vanglale kirja “Distsiplinaarmenetluse protokoll ettekande nr 617 peale“. Kiri on koostatud 2. märtsil 2017, mille sisu on tsiteeritud käesoleva otsuse p 1 alap-s 1 (tl 23).
8.2.Distsiplinaarkaristust võib kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muu õigusakti nõude süülise rikkumise korral.
8.3.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja rikkus süüliselt kodukorra p 1.11.1 (teo toime panemise ajal kehtinud redaktsioon), mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma mh vanglateenistujatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Üheski vestluses ega pöördumises ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi ega väärikust riivavaid väljendeid. Kohtu hinnangul saab kodukorra p 1.11.1 seaduslikuks materiaalseks aluseks pidada VangS § 41 lg 2 teist lauset, mille kohaselt võib vangla, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, kohaldada täiendavaid piiranguid, kui see on vajalik vangla julgeoleku kaalutlustel. Keeld vanglas kasutada ebatsensuurseid väljendeid teenib vangla julgeolekut, mis on vajalik ning see ei ole ülemääraselt ebaproportsionaalne piirang. Isik saab oma väljendusvabadust teostada ka teisiti kui üksnes ebatsensuurseid sõnu kasutades.
8.4.Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleva otsuse p 1 alap-s 1 märgitud väljendid on ebatsensuursed. Kaebaja kasutatud väljendid riivavad eriti jämedalt sündsustunnet ning need ei ole kohased ega sobilikud. Ebatsensuursed väljendid olid suunatud vanglateenistujale. Kiri oli saadetud vangla administratsioonile, millest saab järeldada, et selles kasutatud ebatsensuursed väljendid olid
3-17-779 adresseeritud vanglateenistuja(te)le. Seega rikkus kaebaja kodukorra p 1.11.1, kui ta kasutas vanglateenistujaga kirjateel suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid. Kohus märgib, et kodukorra p 1.11.1 all ei mõelda konkreetset nimelist vanglateenistujat, vaid selleks võivad olla ka vanglateenistujad üldiselt. Vanglateenistujateks on konkreetsed isikud.
8.5.Kohtu hinnangul saab õigusvastase teo omistada kaebajale, kuna ta on teadlikult ja tahtlikult otsustanud kasutada ebatsensuurseid väljendeid ning samas ta pidi teadma, et nende väljendite kasutamisega paneb ta toime kodukorra p 1.11.1 rikkumise. Kaebaja on ebatsensuursed väljendid kirjutanud paberile ja saatnud selle vanglateenistujale. Kaebaja pidi olema Tallinna Vangla kodukorrast teadlik.
9.Eeltoodust tulenevalt oli vanglal alus karistada kaebajat distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest.
10.Kohtu hinnangul ei ole vangla eksinud karistuse liigi ega määra valikul kaalutlusreeglite ega proportsionaalsuse põhimõtte vastu. Distsiplinaarkaristuseks (VangS § 63 lg 1 p 4).
on
mh
kartserisse
paigutamine
kuni
ööpäevaks
Vangla märgib, et kaebaja karistamine on vajalik, et heidutada teda edaspidi sarnaseid rikkumisi toime panemast. Vangla võttis arvesse asjaolu, et rikkumise toimepanemise ajal oli tal 26 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh oli teda 15 korda karistatud samalaadsete rikkumiste eest (samuti kartserisse paigutamisega). Kohtu hinnangul on vangla arvesse võtnud lubatud kaalutlusi. Kohtu hinnangul saab vangla arvesse võtta mh asjaolu, et suunata kinnipeetavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise (sh distsiplinaarkaristuste kohaldamise) eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Ühtlasi on tegemist korduva rikkumisega ning eelnevad karistused ei ole kaebajat õiguskuulekalt käituma mõjutanud. Seejuures tuleb arvesse võtta asjaolu, et kaebaja kasutas sündsustunnet eriti jämedalt riivavaid väljendeid (vt käesoleva otsuse p 1 alap 1). Kohus jagab vastustaja seisukohta, et õiguskantsleri kirjaga arvestamata jätmist ei saa vanglale ette heita, kuna sellel puudub regulatiivne toime. Vangla on kohustatud tegutsema seaduslikul alusel ja kooskõlas sellega.
Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebaja vaide lahendamisel õigusvastaselt tegutsenud.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.