Korrakaitse › Vanglad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-2993

3-15-2993 solidaarsusega. Kui kinnipeetava nägu oli verine, siis võis see tuleneda kinnipeetava tekitatud olukorrast, mil korralduse eiramine oli juba aset leidnud. 5) Vanglateenistuse ametniku korralduse eiramise näol on tegemist oma iseloomult raske rikkumisega, mis nõrgestab distsipliini ning on ohuks vangla üldisele julgeolekule. Samuti on korralduse eiramise puhul vanglateenistuse ametniku autoriteet vangla korra tagamisel riivatud. Oma käitumisega näitab kinnipeetav lugupidamatust ja negatiivset meelestatust vangla sisekorra suhtes ning oma suhtumist vangla tegevust reguleerivatesse õigusaktidesse. Eri- ja üldpreventiivsel eesmärgil ning arvestades kinnipeetava varasemat käitumist, on oluline kinnipeetavale märku anda, et õigusaktidega vastuolus olev käitumine ei ole aktsepteeritav. Rikkumise toimepanemise hetkel oli kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Arvestades asjaolu, et toimepandud süütegu on raske ja teised VangS §-s 63 toodud karistused ei täidaks oma eesmärki, oli otstarbekas kinnipeetavat karistada süüteo toimepanemise eest kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks. Kinnipeetavale on varasemalt määratud karistus viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine ning see ei ole heidutanud teda uut distsiplinaarsüütegu toime panemast.

Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vangla meditsiiniosakonna juhataja tõendit jalutuskäikude lühendamiseks ametnikele täitmiseks edastatud ei olnud, seega ei saanud valvurid tõendi kirjutamisest vangla arsti poolt ka teadlikud olla. Isiku tervisekaardi sissekannetest ei ole võimalik järeldada, et isik muutuks liikumisvõimetuks juhul, kui ta viibib väljas kauem kui pool tundi. Vastasel juhul võiks ühtlasi tekkida küsimus, mil viisil kaebaja varasemalt jalutuskäigult tagasi kambrisse liikuda suutis, kuna enne 08.10.2015 kirjutatud tõendit ei olnud UT-le lühemat õues viibimise aega meditsiinilisest vajadusest tulenevalt näidustatud. UT hoiatati KM poolt korduvalt ning arusaadavalt, et edasise rikkumise ja allumatuse korral rakendatakse isiku suhtes füüsilist jõudu. Kuna UT jätkas korralduste eiramist, suunati isik KM 3(6)

3-15-2993 poolt jalutusboksist tagasi kambrisse, mille käigus isik osutas vastupanu vehkides kätega ning tõugates ametnikku. Samuti on ettekandega fikseeritud, et isik püüdis end tahtlikult vigastada, lüües oma pead vastu seina. Ettekandest lähtuvalt võimaldati kambrisse jõudes isikule meditsiiniline ülevaatus ja vajadusel esmaabi andmine või vigastuste fikseerimine. Vanglaametnikul puudub igasugune tõsiseltvõetav motiiv omistada ettekandes kinnipeetavale väljamõeldud distsipliinirikkumist. Kaebajal on seevastu ilmselge motiiv enda distsipliinirikkumist eitada – sellega vabaneks ta distsiplinaarvastutusest. Kinnipeetavate poolne korralduste eiramine on kinnipidamisasutuses käsitatav tõsise julgeolekuohuna. Usutavad ei ole DV väiteid, et isik kuulis pealt meditsiiniõe ja ametniku vahelist vestlust. Salvestisest nähtuvalt ei ole UT nägu verine ega muul moel vigastatud, isikut toetab liikumisel vanemvalvur KM ainuisikuliselt, kuigi saatmise juures viibib ka teisi ametnikke, kes reageerisid vahetule julgeolekuohule. Kaebaja kõnnib iseseisvalt.

Tallinna Halduskohtu 05.05.2016 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

1) Asjas ei käi vaidlust meditsiiniteenuse osutamise üle ega lühema jalutuskäigu võimaldamise kohustuse üle. Vaidemenetluses ei ole kaebaja selliseid nõudeid esitanud. 2) VangS § 63 lg-st 1 tulenevalt on vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse eelduseks kaebaja poolt vangistust reguleeriva õigusakti rikkumine ning rikkumise süülisus. Kaebajale etteheidetavaks rikkumiseks on vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmine. 3) Kaebaja keeldus 10.10.2015 kella 09.40 paiku täitmast vanemvalvur KM korraldust väljuda jalutusboksist ja liikuda kambrisse. Nimetatud asjaolu nähtub KM 10.10.2015 ettekandest, samuti on vanglaametniku korralduse täitmisest keeldumist möönnud kaebaja nii kaebuses kui kohtuistungil. 4) Vangistuse täideviimine toimub vanglas kehtestatud sisekorra alusel ning vastavast korrast kinnipidamise tagamine on vangla kohustus (VangS § 105 lg 1). Sisekorra kehtestamine on suunatud nii vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamisele (VangS § 6) kui julgeoleku tagamisele vanglas (VangS § 67 p-d 1 ja 2). Osa sisekorrast on kindel päevakava (VangS § 105 lg 21 p 2, vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 1, vangla kodukorra p 5), mida kinnipeetav on kohustatud järgima (VangS § 67 p-d 1 ja 2) ja millest kinnipidamise on vangla kohustatud tagama. Päevakava osaks olevat jalutamise õigust reguleerib VangS § 55 lg 2, mis näeb ette jalutuskäigu kestuse alammäära (1 tund päevas), ning kodukorra p 5 ja lisa 1. Eeltoodust tulenevalt oli vangla ametnikul õigus anda UT-le korraldus väljuda jalutusboksist ja liikuda enda kambrisse. 5) Lisaks on oluline kontrollida, kas vaidlusaluse intsidendi puhul esinesid asjaolud, mis takistasid kaebajal vanglaametniku seadusliku korralduse täitmist või õigustasid selle täitmatajätmist (õigusvastasuse ja süü puudumise küsimus). Kaebaja tervisekaardilt nähtuvalt on kaebaja vasaku labajala külmetamisega seoses püstitatud kirurgi poolt XXX’ sündroomi võimalus. Meditsiinitöötajalt distsiplinaarmenetluse raames võetud seletusest nähtub, et tegemist on sündroomiga, mille puhul isik tunneb, et tema jalg külmetab, samas ei sõltu see sellest, kas isik viibib väljas või mitte. Liikumisvõime kadumist antud haigus meditsiinitöötaja kinnitusel ei põhjusta. Samuti puudub info, et kaebajal oleks varasemalt liikumisvõime seoses vasaku jala külmetamisega kadunud (kaebaja on 4(6)

3-15-2993 tervisekaardilt nähtuvalt hinnanud probleemi kestuseks umbes aasta). Liikumisvõime puudumisele ei viita ka kohtule esitatud videosalvestis koridorist, mille kaudu kaebaja jalutusboksist tagasi kambrisse saadeti. Tegemist ei ole küll salvestisega jalutusboksist, kus kõnealune intsident toimus, kuid tegemist on sellele vahetult järgnenud ajavahemikuga (10.10.2015 kl 09.49.14–09.49.38). Kaebajal puudusid objektiivsed takistused vanglaametniku seadusliku korralduse täitmiseks, samuti ei ole tuvastatud muid õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. 6) Vanglas distsipliini ja julgeoleku tagamine on kaalukas väärtus, mistõttu vanglaametnike autoriteedi eiramist tuleb pidada raskeks rikkumiseks. Seejuures esines kaebajal vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse määramise ajal kehtiv distsiplinaarkaristus, mis seondus samuti vanglaametniku autoriteedi mitteaustamisega (ametniku ähvardamine ja solvamine) ja mille eest oli määratud 5-päevane kartserikaristus (kaebus selle peale haldusasjas nr 3-15-1656 jäeti rahuldamata). Kaebajale tagati ärakuulamisõigus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(6)

3-15-2993

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.