Korrakaitse › Vanglad

A.N. on esitanud 20.02.2017 käskkirja peale vaide, milles taotles distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist. Tartu Vangla on vaideotsusega 17.03.2017 nr 1-11/53-2 jätnud kaebaja vaide rahuldamata. A.N. on pöördunud kaebusega halduskohtu poole. Kohtumäärusega 11.04.2017 on kaebaja kaebus võetud menetlusse ning kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastatud.

Kaebaja põhjendused, seisukohad ja taotlused Kaebusega on taotletud tühistada 14.02.2017 Tartu Vangla käskkiri nr 6-2/152 ja 17.03.2017 vaideotsus nr 1-11/53-2. Kaebaja sõnade kohaselt ei ole tema midagi teinud ning märkis, et kontrolli teostamise ajal 14.01.2017 magas tema sügavat und ning ei ole valvurit isegi näinud. Kaebaja sõnutsi on ta süütu. Vaides on kaebaja märkinud, et tõendid on puudulikud tema süü kohta ja ka menetlusnorme on rikutud asja menetlemisel, üle pole kuulatud kambrikaaslast, rikutud on uurimiskohustust. Vastustaja põhjendused, seisukohad ja taotlused Tartu Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja seletus ei ole kooskõlas vanglaametniku M. Toompalu ettekandes märgituga, mille kohaselt märkas valvur kaebajat kambris laua alla tegutsemas ja kust ta hetk hiljem leidis veega täidetud plastkruusi, milles oli isevalmistatud veekeeduseade. Oluline on märkida, et kaebaja ei ole kordagi vastu vaielnud sellele, et 14.01.2017 tema kambrist isevalmistatud keelatud ese ära võeti, samuti sellele, et teda ei teavitatud koheselt ettekande koostamisest ega antud võimalust selgituste andmiseks, nagu see on välja toodud ametniku ettekandes. Samuti viitab kaebaja väite tõele mittevastavusele asjaolu, et kaebaja on andnud allkirja eseme äravõtmise kohta koostatud aktile, mida ta magades ning ametnikku nägemata teha ei oleks saanud. Vastustaja on lähtunud otsuse tegemisel ettekandest nr 239 14.01.2017, aktist eseme äravõtmise kohta, nii kaebajalt kui ka kaaskinnipeetavalt võetud seletusest ja distsiplinaarmenetluse käigus kogutud muudest tõenditest. Vangla ei ole rikkunud asja läbiviimisel menetlusnorme ega uurimispõhimõtet, A. N. süüks pandav distsiplinaarsüütegu on tõendatud, nii käskkiri kui ka vaideotsus on õiguspärased. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja poolt vaidlustatud 14.02.2017 Tartu Vangla käskkiri nr 6-2/152 ja 17.03.2017 vaideotsus nr 1-11/53-2 on õiguspärased, mille kohta on kohus tuvastanud järgmist. 2.Tartu Vangla 14.02.2017 käskkirjaga nr 6-2/152 määrati A. N. distsiplinaarkaristuseks noomitus Tartu Vangla kodukorra (edaspidi Kodukord) p-s 7.1.4 sätestatud keelu rikkumise eest. Kodukorra p 7.1.4 kohaselt on kinnipeetavale keelatud isevalmistatud esemed. A. N. distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 14.01.2017 kella 17.55 ajal märkas E8 eluosakonnas järelevalvet teostav vanemvalvur M. Toompalu, et kambris nr 2135 tegeleb A. N. millegagi kambris asuva laua all. Sisenedes kambrisse märkas vanemvalvur M. Toompalu laua all veega täidetud plastikust kruusi, milles oli isevalmistatud veekeeduseade. M.Toompalu

koostas isevalmistatud veekeeduseadme kui keelatud eseme kohta eseme leidmise ja äravõtmise akti nr A-134 ja ettekande nr 239. Kambris viibis veel ka kinnipeetav E.L., kes oli ametniku kambrisse sisenemise hetkel dušši all ning tema seletuskirja kohaselt ta rohkem infot ei oma. Distsiplinaarmenetluse käigus antud seletuses eitab A. N. oma seotust keelatud esemega ning väidab, et magas sügavat und ning ei tea valvurist ega keelatud esemest midagi. Kaebuse põhjendustes on A. N. jätkuvalt seisukohal, et teda on karistatud alusetult, kuna ta on süütu. Samuti viitab A. N. distsiplinaarmenetluse läbiviimisel uurimiskohustuse rikkumisele, mis seisneb kambriaaslase üle kuulamata jätmises ja tõendite kogumata jätmises. 3.Kohus märgib, et kaebaja poolt antud seletused lähevad vastuollu vangla poolt tuvastatud ja tõendatud asjaoludega. Kohus peab usaldusväärseks vangla poolt esitatud materjale ning asub seisukohale, et vangla on suutnud tõendada, et kaebajalt on leitud keelatud ese ning selle kohta koostatud materjalid on tehtud õiguslikel alustel. 4.Distsiplinaarmenetlus on saanud alguse sellest, et 14.01.2017 kella 17.55 paiku on vanemvalvur Martin Toompalu teostanud E-8 eluhoones järelevalvet ja märganud, et kinnipeetav A.N. oma kambris tegeleb millegagi laua all. Vanemvalvur astus kambrisse ja tuvastas, et laua all on plastikkruus täidetud veega ja kruusi sees on isevalmistatud veekeeduseade, mis koosnes ühest plastikust šampooni pudeli korgist, mida läbis kaks lusikat ja lusikate otsad olid ühendatud kahe umbes 16 cm pikkuse juhtmega, mis oli ühendatud vooluvõrku. Kambris viibis ka teine kinnipeetav E.L.. Kinnipeetavat teavitati 25.01.2017 distsiplinaarmenetluse algatamisest ja isik sai anda ka omapoolse selgituse. Vanemvalvur koostas ettekande nr 239, ka kinnipeetavat teavitati ettekande koostamisest. Eseme leidmise ja äravõtmise kohta on koostatud eseme võetuse akt nr A-134. 5.Tuvastatud on fakt, et nimetatud keelatud ese oli olemas kaebaja kambris ja kaebaja valduses, kuna vanemvalvur märkas kambris 2135 kaebajat laua all tegutsemas ja leidis kaebaja keelatud eseme. Kaebaja väide, et tema sellel ajal magas sügavat und ning pole näinudki valvurit, ei ole usutav ja tõene, kuna esiteks oli magamiseks varajane aeg ning samal ajal oli vanglas ka õhtuse toidujagamise aeg. Tõene ei ole see juba sellepärast, et päevasel ajal vanglas kella 17.55 ajal sügavalt magada ning mitte midagi kuulda ei ole lihtsalt usutav ning samas on vangla märkinud, mis viitab kaebaja väite tõele mittevastavusele, et kaebaja on andnud allkirja eseme äravõtmise kohta koostatud dokumendile, mida ta magades ning ametnikku nägemata teha ei oleks saanud. Mis puudutab kaaskinnipeetava ülekuulamist, on vangla võtnud seletuskirja E.L., kes on väitnud, et ei tea asjast midagi, kuna oli samal ajal dušši all. Seega on vangla kuulanud üle kaaskinnipeetava ning kaebaja sellekohane väide, et vangla ei ole kambrikaaslast üle kuulanud, ei vasta tõele. Kaebaja on saanud ka ise anda asja kohta seletuse. Olemas on ka vangla viide selle kohta, et 09.02.2017 on vaadatud selle sündmuse kohta videosalvestist, et 14.01.2017 kella 17.54 ajal tuleb vanemvalvur Martin Toomapalu kambrist 2135 välja hoides vasakus käes esemeid. Kambrist leitud ese on isevalmistatud ese, mis on keelatud vangla kodukord p 7.1.4 kohaselt. 6.Samuti on kaebaja etteheide uurimiskohustuse rikkumise kohta alusetu, kohus ei tuvastanud asja menetlemisel menetlusnormide rikkumist, vangla on teinud kõik menetlustoimingud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel õigesti ja määranud õigesti distsiplinaarkaristuse arvestades kõiki asjaolusid ning kõiki tõendeid kogumis. Vangla on märkinud, et 13.02.2017 seisuga on kaebajal 18 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud samalaadsete rikkumiste tõttu, samas on vangla märkinud, et selline isevalmistatud elektriese võib kahjustada ka vangla elektrisüsteemi ning võib ohustada kellegi tervist või põhjustada tulekahju. Rikkumist on loetud keskmise astmega rikkumiseks. Kohus märgib, et vangla on teostanud kaalutlemist isiku

karistamisel ning kaebaja poolt vangla kodukord p 7.1.4 rikkumise toimepanemine ja vangla poolt kaebaja süü tuvastamine on aset leidnud. Kohus peab õiguspäraseks distsiplinaarkaristuse käskkirja 14.02.2017 nr 6-2/152 kaebaja karistamise kohta. Kaebajale on kohaldatud noomitus VangS § 63 lg 1 p 1 alusel. 7.Samuti on õiguspärane vaideotsus, mida kaebaja on vaidlustanud. Kaebusest ei nähtu põhjendusi, miks tuleb tühistada Tartu Vangla 17.03.2017 vaideotsus nr 1-11/53-2, seega ei ole olnud vastustajal ega ka kohtul võimalik selle nõude põhjendatuse osas oma seisukohta esitada. Kohtu hinnangul on vaideotsus õiguspärane, selle tegemisel vormi- ega menetlusnõudeid rikutud ei ole, mistõttu ei ole ka alust selle tühistamiseks. Nii kaevatav käskkiri kui ka vaideotsus vastavad haldusakti tunnustele, on nii sisult kui vormilt õiguspärased. 8.Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 9.Kohus on enda initsiatiivil määranud asendada avaldatavas kohtuotsuses (jõustunud) andmesubjekti nimi tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). 10.Menetluskuludest Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastatud. Menetluskulude väljamõistmist ei teostata. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.