lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1033/6

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 26.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1033/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
847
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-1033

Kohtuasi

V.M. kaebus

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada V.M. kaebus.
2.Saata määrus vene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1.08.05.2017 on V.M. (edaspidi kaebaja) koostanud Viru Maakohtu Narva kohtumajale adresseeritud avalduse, milles nõudis, et Narva kohus käsiks Prokuratuuril algatada kriminaalasi talle 01.08.2015 kallale tunginud S.D. suhtes ning teatas, et nõuab talle minimaalselt 4,5 aasta pikkust vangistust. Tartu apellatsioonikohtule adresseeritud 15.05.2017 pöördumises teatas kaebaja, et soovib vaidlustada Narva kohtu 08.05.2017 otsust, mille kohaselt peab ta esitama avalduse või kaebuse ainult eesti keeles. Lisaks kirjeldas ta 01.08.2015 endaga toimunut ning teatas, et Narvas pole mingit demokraatiat, rikutakse inimõigusi, tänavatel tungitakse kallale, aga politsei ei tegutse, vaid räägib, et tema on süüd. Kaebaja palus, et Narva kohtult nõutaks S. D. arestimise kohta korralduse andmist Prokuratruurile ning väitis, et hakkab nõudma talle minimaalselt 5 aasta pikkust vangistust.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.16.05.2017 saabus pöördumine Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei poolt edastatuna Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja. 16.05.2017 kohtumäärusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse käiguta, loetles selle puudused ning andis kaebajale 15 päeva pikkuse tähtaja nende kõrvaldamiseks.

Kaebaja on kohtumääruse 05.06.2017 kätte saanud, kuid pole kuni käesoleva ajani midagi Jõhvi kohtumajja edastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.HKMS § 120 lg 1 p-de 3, 8 ja lg 3 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele, tegema kõrvaldatavate puuduste ilmnemisel määruse kaebuse käiguta jätmiseks ning andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt peab kohus kaebuse määrusega tagastama, kui kaebaja pole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja need takistavad asja läbivaatamist.
4.HKMS § 38 lg 1 p 5, 6, 7, 8 ja 9 kohustavad kaebusesse märkima vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, kaebuse faktilise põhjenduse, kaebaja poolt väidetud asjaolusid kinnitavad tõendid, kuidas ja millal sai kaebaja vaidlustatud haldusaktist või toimingust teada ning kaebuse nõude vastavalt sama seadustiku §-le 37. Nimetatud paragrahvi teise lõike kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist, haldusakti andmist või toimingu tegemist, haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist, avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist, haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist ning haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist.
5.Kaebuse väidete alusel võib oletada, et kaebaja pole rahul Viru Maakohtu Narva kohtumaja tegevusega tema poolt kriminaalmenetluse algatamise nõudes esitatud avalduse lahendamisel ning politsei tegevusega õiguskorra kaitsmisel ja tema suhtes toimunud ründe menetlemisel. Seejuures ei nähtu aga piisava selgusega, missugusele kohtule, kelle vastu, millist konkreetset nõuet ja millisel põhjusel soovib ta esitada. Kohus on selgitanud talle, et HKMS § 4 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine ning ka siis üksnes sel juhul, kui asja suhtes pole seadusega ette nähtud teistsugust menetluskorda. HKMS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt on haldusaktiks ja toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, vaid haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt HMS § 51 tähenduses, haldusleping HMS § 95 tähenduses ja üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt ning haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, tegevusetus ja viivitus avalik õiguslikus suhtes. Kohtud tegutsevad küll avalikes huvides, kuid tegemist pole haldusülesannet täitvate organitega, mistõttu ei saa nende tegevust üldjuhul halduskohtus ka vaidlustada. Kohtulahendite vaidlustamise tingimused ja kord on reguleeritud vastavates menetlusseadustikes. Halduskohtutele ei ole seaduseandja andnud õigust teistes kohtutes tehtud kohtotsuste, kohtumääruste või muude otsustuste tühistamiseks, muutmiseks ega õigusvastaseks tunnistamiseks. Samuti pole seaduseandja andnud halduskohtule ametnike või mistahes muude isikute vastutusele võtmise või karistamise üle otsustamise õigust.
6.Veel on kohus kaebajale selgitanud, et HKMS § 80 lg-st 1 ja TsKMS § 32 lg-st 1 tulenevalt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjajamine eesti keeles. HKMS § 81 lg-d 1 ja 4 ning TsKMS § 33 lg-d 1 ja 3 aga näevad ette, et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide pole eestikeelne, võib kohus nõuda määratud tähtpäevaks selle eesti keelde tõlkimist ja jätta tõlke esitamata jätmise korral avalduse, taotluse, kaebuse või vastuväite tähelepanuta. KrMS § 10 lg-tes 1 ja 3 on samuti sätestatud, et kriminaalmenetluse keel on eesti keel ning kõik kriminaalja kohtutoimikusse lisatavad dokumendid peavad olema eestikeelsed või eesti keelde tõlgitud.
7.HKMS § 104 lg-s 1 on sätestatud, et kaebuse esitamisel halduskohtule tuleb tasuda riigilõiv seaduse kohaselt. HKMS § 104 lg 2 annab kohtule õiguse määrata tähtaeg riigilõivu tasumiseks ning näeb ette kaebuse tagastamise selle määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral. RLS § 60 lg 1 kohaselt tuleb kaebuse halduskohtusse esitamisel tasuda üldreeglina 15 euro suurune riigilõiv.

HKMS § 39 lg 1 p 4 kohaselt peab kaebusele lisama andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotluse. Kaebaja ei ole lisanud oma kaebusele riigilõivu tasumist kinnitavaid andmeid ega esitanud ka menetlusabi taotlust. Seda pole ta teinud ka kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul.

8.Eeltoodud põhjusel ei vasta kaebus seaduses kehtestatud nõuetele. Kuna arusaamatu sisuga kaebuse esiamine ja riigilõivu tasumata jätmine on puudused, millised ei võimalda kaebust menetlusse võtta, peab Tartu Halduskohus selle HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt kaebajale tagastama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium