Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 21.06.2017, Tartu 3-17-63 Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot Tartu Halduskohtu 25.05.2017. a määrus Aleksei Pokrase määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Aleksei Pokrase määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.05.2017. a määrus resolutsiooni p 1 osas muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla registreeris 24.10.2016 A. Pokrase kahju hüvitamise taotluse, milles ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 000 eurot.
2.Viru Vangla jättis 08.12.2016. a otsusega nr 6-16/127-4 A. Pokrase kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.A. Pokras esitas 05.01.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõudis Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 000 eurot ning õigusvastasuse tuvastamist Viru Vangla 08.12.2016. a otsuse nr 6-16-/127-4 ja vanglaametnike tegevuse osas. Kaebaja märkis, et jääb Viru Vanglale esitatud kaebuse faktide, väidete, põhjenduste ja nõuete juurde. A. Pokras palus vabastada ta riigilõivu tasumisest.
4.Tartu Halduskohus jättis 01.03.2017. a määrusega A. Pokrase kaebuse käiguta. Kaebajal tuli kohtule teatada, kas ta on nõus, et kaebuses on esitatud hüvitamisnõue, mille raames antakse hinnang vangla tegevuse õiguspärasusele; selgitada kohtule, kui suure osa 15 000-eurosest
kahjust moodustab tervise kahjustamisega põhjustatud kahju ning kui suure osa väärikuse alandamisega ja au teotamisega põhjustatud kahju; täiendavalt põhjendada, milles talle tekkinud kahju täpselt seisneb ja millised negatiivsed tagajärjed tekkisid tema tervisele ning võimaluse korral esitada vastavad tõendid.
5.A. Pokras esitas 19.03.2017 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta märkis, et ta ei pea kohtule täpsustama, millistest osadest kahju koosneb. Kaebaja leidis, et ta on piisavalt põhjendanud, milles kahju seisneb ja kohus on ise kohustatud vanglalt kõik tõendid välja nõudma.
6.Tartu Halduskohus jättis 25.05.2017. a määrusega rahuldamata A. Pokrase taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1); jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 450 euro tasumiseks 15 päeva alates määruse jõustumisest (resolutsiooni p 2); jättis rahuldamata A. Pokrase 09.01.2017. a taotluse koopia saamiseks (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 kohast riigilõivuvabastust ei ole võimalik rakendada, kuna kaebaja ei soostu kohtule määratlema, millises osas ta taotleb tervisele tekitatud kahju hüvitamist ega ole esitanud vastavasisulisi tõendeid. Kohtu kogutud tõendite kohaselt ei ole kaebajale tekitatud tervisekahju tõendatud. 05.09.2016-04.01.2017 oli kaebaja sissetulek 30 eurot. Õigustatud on kaebaja sissetulekust maha arvata isikukonto väljavõttest nähtuvad kinnipidamised rahaliste nõuete fondi ja vabanemisfondi, s.t 21 eurot. Lisaks on õigustatud maha arvata konto väljavõttelt nähtuvad reaalselt tehtud muud kulutused 10,82 euro ulatuses. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on -0,91 eurot ((30-31,82)÷4×2), mida nõutav riigilõiv 450 eurot ületab. Seega on kaebaja maksejõuetu. 2) Kaebajale ei ole tekkinud mittevaralist kahju, mis kuuluks hüvitamisele rahas. Tervisekahju ei ole tõendatud. Kohtule 19.-30.05.2016 kohta esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtetest ei nähtu selliste kaebaja tervisele kaasnenud kahjulike tagajärgede fikseerimist seoses kaebuse asjaoludes kirjeldatud sündmustega, millega kaasneks rahalise hüvitise väljamõistmine. Kirjeldatud asjaoludel olid kaebaja väidetavad kannatused lühiajalised (Ventolini äravõtmist on mainitud vaid 23.05.2016 meditsiiniõe vastuvõtul ning ei ole kaebusi sellega kaasnenud tagajärgede kohta; väidetavalt mustade nõudega ja toidukordadest ilmajäämisega seotud intsidendid toimusid 20.05.2016 ja 21.05.2016). Isegi kui leiaks tõendamist vastustaja tegevuse õigusvastasus, ei kaasneks sellega kahju hüvitamist rahas. Kohtupraktika kohaselt tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve rikkumise raskus seda õigustab (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-10-14, p 12.2; 3-3-1-43-11, p 18 ja selles viidatud kohtupraktika). Riigikohus on kahjunõude ulatuse kohta väljendanud seisukohta, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise kõrval olla ka kohtuotsusega ainult õigusvastasuse tuvastamine (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-44-06, p 14). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt peab lisaks kaebaja maksejõuetusele olema piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kaebajale menetlusabi andmine ei ole põhjendatud, sest puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kaebus ei kuuluks ilmselt rahuldamisele. Seega kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.A. Pokras esitas 30.05.2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 25.05.2017. a määrus. Kaebaja väitel on kohus rikkunud tema õigusi, kuna ta on maksejõuetu isik, seega jäeti ta ilma võimalusest oma õigusi kaitsta, millega rikuti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-id 6 ja 13. Kaebaja palus koopiat.
8.Tartu Halduskohus võttis 09.06.2017. a määrusega A. Pokrase määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kohus jättis A. Pokrase taotluse koopia saamiseks rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et A. Pokrase määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Määruskaebuses märgitust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 25.05.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas, millega halduskohus jättis rahuldamata tema taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
11.Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et kaebaja on maksejõuetu. Määruse põhjendustest nähtuvalt oli 05.09.2016-04.01.2017 kaebaja sissetulek 30 eurot. Halduskohus pidas õigustatuks kaebaja sissetulekust maha arvata isikukonto väljavõttest nähtuvad kinnipidamised rahaliste nõuete fondi ja vabanemisfondi, s.t 21 eurot ning lisaks pidas õigustatuks maha arvata konto väljavõttelt nähtuvad reaalselt tehtud muud kulutused 10,82 euro ulatuses. Eelnevast lähtudes leidis halduskohus, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on -0,91 eurot, mida nõutav riigilõiv 450 eurot ületab. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga osas, et õigustatud on maha arvata konto väljavõttelt nähtuvad reaalselt tehtud muud kulutused 10,82 euro ulatuses ning muudab selles osas halduskohtu määruse põhjendusi. Riigikohtu üldkogu on 12.04.2016. a otsuses nr 3-3-1-35-15 (p 51) sedastanud, et kinni peetavate isikute puhul võib eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Kinnipeetava vajadust teha kulutusi hügieenitarvetele tuleb eeldada. Seega ei ole põhjendatud halduskohtu poolt igakuiste kulutuste puhul piirduda üksnes isikukonto väljavõttelt (tl 35) nähtuvate kulutuste arvestamisega, vaid arvesse tuleb võtta eelviidatud Riigikohtu lahendis toodud ulatuses igakuised kulutused (s.o ca 5% ulatuses töötasu alammäärast), täpsemalt hindamata kulutuste tegelikku toimumist, vaid eeldades kinnipeetava vajadust teha kulutusi hügieenitarvetele. Kuna menetlusabi taotluse lahendamisel võetakse arvesse menetlusabi taotlusele eelnenud nelja kuud (05.09.2016-04.01.2017), siis peab ringkonnakohus käesolevas asjas mõistlikuks arvestada töötasu alamäära 2016. aastal kõigi nelja kuu ulatuses. 2016. aastal oli töötasu alammäär 430 eurot (vt Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määrus nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“), millest 5% on 21,50 eurot. Järelikult tuleb kinnipeetava sissetulekutest lisaks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud kulutustele täiendavalt maha arvata selle perioodi vältimatuteks kulutusteks vajalik raha 86 eurot (4×21,50). Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt on tema nelja viimase kuu sissetulek enne halduskohtule menetlusabi taotluse esitamist olnud 30 eurot. Kaebaja sissetulekutest on seaduse alusel nõuete fondi ja vabanemisfondi tehtud mahaarvamisi summas 21 eurot. Kokku tuleb kaebaja sissetulekutest HKMS § 112 lg 1 p 1 ja kohtupraktika (Riigikohtu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15) järgi maha arvata 107 eurot (21+86, s.o igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast 2016. a). Eeltoodust tulenevalt kaebaja sissetulekutest tehtavad mahaarvamised ületavad tema sissetulekuid. Seega on kaebaja maksejõuetu isik.
12.Kuna menetlusabi andmise majanduslik eeldus oli täidetud, siis hindas halduskohus põhjendatult kavandatavas menetluses osalemise edukust. Selles osas ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 25.05.2017. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole A. Pokras esitanud
määruskaebuses ühtegi sellist väidet, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata HKMS § 111 lg 1 alusel. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Kaebaja väitel on rikutud EIÕK art-t 6. EIÕK art 6 lg 1 ls 1 sätestab, et igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Määruskaebuses ei ole märgitud asjaolusid, mis annaks ringkonnakohtule alust järeldada, et kaebaja suhtes on eelviidatud õigust rikutud. Üksnes asjaolust, et halduskohus jättis menetlusabi taotluse rahuldamata, ei saa järeldada kohtu erapoolikust.
14.Kaebaja väitel on rikutud ka EIÕK art-t 13, mille kohaselt on igaühel, kelle konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik. Ringkonnakohus selgitab, et see kohustus seob eelkõige seadusandjat, kes on kohustatud kehtestama normid, mis piisava tõenäosusega ja piisaval määral tagaks põhiõiguste teostumise ning kaitse. EIK on leidnud, et EIÕK art 13 rikkumine esineb, kui avaldajal ei olnud kasutada efektiivseid abinõusid, seega avaldajal oleks pidanud olema võimalus esitada kaebus hüvitise saamiseks mittevaralise kahju tekitamise eest (03.04.2001. a otsus nr 7229/95, Keenan vs Ühendkuningriigid). Ka on Riigikohus leidnud, et kaebeõiguse piiramine ei ole vastuolus Põhiseadusega (11.11.2004. a otsus nr 3-3-1-66-04, p 11). Põhiseaduse § 15 lg 1 ls-st 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (Riigikohtu 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11; 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11). Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3-3-1-11-11, p 11). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on saanud kahju hüvitamise nõudega pöörduda esmalt haldusorgani poole ja seejärel ka kohtusse. Kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisest põhjusel, et puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ei anna alust tuletada EIÕK art-i 13 rikkumist.
15.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A. Pokrase määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.05.2017. a määruse resolutsiooni p 1 osas muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.