XXX kaebus Tartu Vangla 06.01.2017 käskkirja nr 6-2/15 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 20.07.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla 06.01.2017 käskkirjas nr 6-2/15 tunnistati XXX süüdi Tartu Vangla 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (TVK) p 1.6.3. rikkumises ning talle määrati karistuseks noomitus (tl 3-4). Käskkirja kohaselt läks Tartu Vangla inspektor-kontaktisik Tiina Kiik 09.12.2016 kella 13.44 ajal XXX kambri juurde ja avas luugi, et teavitada XXX tema tingimisi ennetähtaegse menetluse jaoks iseloomustuse koostamise pikendamisest viie tööpäeva võrra. Kui Tiina Kiik palus XXX tulla luugi juurde, hakkas kinnipeetav inspektor-kontaktisiku peale karjuma, süüdistades teda ebaviisakas käitumises, ning ütles talle: „Hakkad mulle munni panema, hakkan sulle sitta keerama“. Tiina Kiik püüdis kinnipeetavat korduvalt korrale kutsuda, et ta ei karjuks, kuid kinnipeetav karjus edasi.
2.XXX esitas 18.01.2017 Tartu Vanglale eelnimetatud käskkirja peale vaide (tl 29), mille Tartu Vangla 10.02.2017 vaideotsuses nr 1-11/14-2 rahuldamata jättis (tl 6).
3.Tartu Halduskohtusse saabus 28.02.2017 XXX kaebus Tartu Vangla 06.01.2017 käskkirja nr 62/15 tühistamiseks, milles oli esitatud ka tunnistajate ülekuulamise taotlus (tl 1-2).
4.Tartu Halduskohus võttis 08.03.2017 määruses XXX kaebuse menetlusse (tl 17).
5.Vastustaja esitas 07.04.2017 Tartu Halduskohtule vastuse kaebusele (tl 21).
6.Tartu Halduskohtu 02.05.2017 määrusega otsustati jätta XXX taotlus tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata, vaadata haldusasi läbi kirjalikus menetluses, määrati täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamise tähtajad ning teatati kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg (tl 37-38). Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ei esitanud.
KAEBAJA VÄITED
7.Kaebaja põhjendab, et jääb selgusetuks, mis on ebaviisakas käitumine. Sellele toob kinnituse Tartu Vangla 10.02.2017 vaideotsuses nr 1-11/14-2 inspektor-kontaktisik Anu Madissoon, kes juhib tähelepanu, et ebatsensuursete väljendite kasutamise eest kaebajat karistatud ei ole. Tiina Kiik jättis kaebaja sõrmed toiduluugi vahele 10 minutit enne seda, kui käis kaebajale dokumente tutvustamas. Kaebaja tundis tol hetkel intsidendist tulenevalt füüsilist valu ja suurt ehmatust. Tiina Kiik väitis kaebajale, et luges kaebaja seletust, mille kaebaja andis Anu Madissoonile. Kaebaja leiab, et tema seletust ei oleks tohtinud Tiina Kiigele avaldada. Kaebaja ei pea suhtlema toimingute tegemisel läbi kambri toiduluugi. Kaebajal on alandav põlvitada toiduluugi ees. Kõrgendatud hääletoon oli sellest, et kaebaja asus voodil, kui ütles Tiina Kiigele, et tulge palun homme tagasi. Kaebaja ei ole rahul olukorraga, et Tiina Kiik mõjutab teisi kinnipeetavaid kaebajaga mitte suhtlema. Kaebaja ei ole rahul ka menetleja põhjendusega osas, et kaebaja vabandas Tiina Kiige ees. Menetleja põhjendas vabandamist kui süüditunnistamist, kuid kaebaja vabandas viisakusest.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
8.Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb 10.02.2017 vaideotsuses nr 1-11/14-2 toodud põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Vastustaja lisab, et kaebaja väited Tiina Kiige poolt teiste kinnipeetavate mõjutamise kohta ei puutu asjasse. Suheldes ametnikuga distantsilt ärritunult kõvema häälega, segades ametnikul oma tuleku põhjust selgitada, selle asemel süüdistades ametnikku ebaviisakas käitumises, jätkates oma kõvemahäälset eneseväljendust ka pärast seda, kui tal on palutud oma tegevus lõpetada, on ilmselge, et kaebaja käitumist ametnikuga suheldes ei saa käsitleda viisakana.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
9.Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi. Tartu Vangla 06.01.2017 käskkirja nr 6-2/15 kohaselt rikkus kaebaja TVK p 1.6.3., mis sätestab, et kinnipeetav on kohustatud olema vangla teenistujatega viisakas, ning seetõttu määrati talle karistuseks noomitus (tl 3-4). Vaidlus seisneb selles, kas Tartu Vangla 06.01.2017 käskkiri nr 6-2/15 on õiguspärane.
10.Kaebuse kohaselt jääb selgusetuks, mis on ebaviisakas käitumine. Kohtu hinnangul on üheselt mõistetav, et kaebaja käitumine hinnati ebaviisakaks, kuna ta kasutas Tiina Kiigega suhtlemisel kõrgendatud hääletooni, ei tulnud ametnikuga suhtlemiseks luugi juurde ning andis ametnikule korraldusi. Samuti kasutas kaebaja ametnikuga suheldes väljendeid „munni“ ja „sitta“.
11.Kaebaja kinnitab 14.12.2016 selgituses, et ärritus, ei läinud ukseluugi juurde ametnikuga rääkima, ütles ametnikule korduvalt kõval häälel, et ametnik paneks luugi kinni ja jätaks kaebaja rahule (tl 27). Kaebaja põhjendab, et ametnikuga ukseluugi kaudu põlvitades suhtlemine on alandav, kuid kaebajal puudus kohustus ukseluugi eest põlvitada. Tal üksnes paluti ukseluugi juurde tulla. Eeldatavasti selleks, et isikute suhtlus ei peaks toimuma valjuhäälselt. Samuti on kaebaja 14.12.2016 selgituses väljendanud ärritumise eest kahetsust (tl 27). Hiljem on küll kaebaja
märkinud, et vabandas viisakusest, kuid see ei muuda asjaolu, et kaebaja tundis oma ebakorrektse käitumise tõttu selgituse koostamise hetkel vajadust ametniku ees vabandada.
12.Kuigi kaebaja ja XXX 14.12.2016 selgituste (tl 26-27) kohaselt ei kasutanud kaebaja ebatsensuurseid väljendeid ega roppusi, nõustub kohus Tartu Vangla 06.01.2017 käskkirja nr 6-2/15 põhjendustega (tl 3-4). Pole alust kahelda Tiina Kiige 09.12.2016 ettekande nr 7149 (tl 28) tõesuses, arvestades, et kaebaja ning XXX on kambrikaaslased, mistõttu on alust eeldada, et XXX seletused on moonutatud. Teise kinnipeetava kasuks antud selgitustega võivad kinnipeetavad soovida positiivselt mõjutada omavahelisi suhteid. Samuti on eluliselt usutav, et kaebaja võis ärritunud olekus ebatsensuurseid väljendeid kasutada. Siiski ei ole kaebajat karistatud ebatsensuursete väljendite kasutamise eest, vaid ebaviisaka käitumise eest tervikuna. Vangla on rõhutanud, et olenemata sellest, kas kaebaja kasutas ebatsensuurseid väljendeid või mitte, oli tema käitumine ebaviisakas ning kohus nõustub sellega. Kohus juhib tähelepanu ka Riigikohtu halduskolleegiumi 15.04.2015 otsuse nr 3-3-1-3-15 p-le 24, mille kohaselt vanglaametnikega karjudes suhtlemine on taunitav ega ole aktsepteeritav käitumisviis vanglas. Selline käitumine võib raskendada vanglas distsipliini tagamist.
13.Kaebaja sõnul tulenes tema ärritumine asjaolust, et Tiina Kiik lõi 10 minutit enne vaidlusalust sündmust kambri ukseluugi kinni nii, et kaebaja sõrmed jäid selle vahele. Tõenditest ei selgu, kas kaebaja väide vastab tõele või mitte, kuid eeltoodu ei ole distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse hindamisel määrav. Kaebaja ise selgitab, et vaidlusalune intsident toimus 10 minutit pärast väidetavat sõrmede ukseluugi vahele jäämist (tl 1, tl 27), mistõttu ei saanud eeltoodu vahetult kaebaja ebaviisakat käitumist tingida. Siinkohal kohus aga märgib, et Tartu Vangla 10.02.2017 vaideotsuse nr 1-11/14-2 kohaselt vaideotsuse koostamise ajaks ei olnud kaebaja väited üheselt kinnitust leidnud (tl 6). Samuti nähtub Tartu Vangla 11.01.2017 vastusest nr 2-3/5140-2, et kaebaja tervisekaardis puuduvad andmed sündmuse kohta ning kaebaja väiteid ei ole võimalik kinnitada ka valvekaamera salvestisi vaadeldes (tl 7).
14.Kuigi viisakus on suhteline mõiste, mis kultuuriti erineb, on ilmselge, et kaebaja ei ole antud juhul viisakalt käitunud ning on seega rikkunud TVK p 1.6.3., mistõttu tema distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud. Kaebajale distsiplinaarkaristusena määratud noomitus on võimalikest VangS § 63 lg-s 1 sätestatud karistustest leebeim ning ei ole kahtlust selles, et karistus oli proportsionaalne.
15.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väited, mille kohaselt Tiina Kiik mõjutab teisi kinnipeetavaid kaebajaga mitte suhtlema, tuleb jätta tähelepanuta, kuna need ei ole mõjutanud distsiplinaarkaristuse määramist. Samuti ei ole asjakohane kaebaja väide, et Tiina Kiik luges kaebaja selgitust, kuna ka see ei ole mõjutanud distsiplinaarmenetluse käiku.
16.Tartu Vangla 06.01.2017 käskkiri nr 6-2/15 on välja antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab nõuetele. Seega on käskkiri õiguspärane ning kohus jätab XXX kaebuse rahuldamata.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ega menetluskulude nimekirja. Kaebaja on tasunud riigilõivu summas 15 eurot (tl 12). Seega jäävad kaebaja kanda tema enda menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.