3.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing Lonket (likvideerimisel; hageja) esitas 16.07.2007 Harju Maakohtule hagi Veeru tn. 6 Korteriühistu (kostja) vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 40 372,12 eurot (631 683,36 krooni) ja 09.12.2015 esitatud täpsustatud viiviseavalduses (V kd, tl 1113) välja mõista viivise kokku 40 372,12 eurot (põhinõude piires) ning edaspidi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi viivise määras 0,05% päevas võlalt kuni selle põhivõla tasumiseni avalduses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.06.2006 töövõtulepingu nr 0624 elamu Veeru 6, Maardu katuse remontimiseks ja liftišahtide tööde tegemiseks. Töö aluseks olid kalkulatsioonid nr 0612 ja nr 0613. Tööde alustamise tähtaeg oli 19.06.2005 ja lõpptähtaeg 31.08.2006, tööde maksumus oli 43 567,69 eurot (681 686,36 krooni) koos käibemaksuga. Hageja kandis seoses tööde tegemisega kulusid materjalidele ja tehnikale 334 832,40 krooni.
3.Kostja ei ole tehtud tööde eest aktide ning arvete alusel hagejale tasunud kokku 631 686,36 krooni (hagetavate arvete järgi on tasumisele kuuluv summa kokku 671 959,6 krooni ehk suurem kui hagis nõutav). Lepingu p 15.2.1 järgi oli viivis 0,05% võlgnetavalt summalt päevas. Lepingu p 1.5.2 alusel tuli kostjal tasuda tehtud tööde eest 5 päeva jooksul arve saamisest. Kostja on hageja arved kätte saanud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja alandas tehtud tööde puuduste tõttu hinda nullini, alternatiivselt võiks tööde väärtus olla 19 003,42 eurot. Lisaks kostja märkis, et kostja nimel lepingu sõlminud juhatuse liikmel puudus õigus lepingu sõlmimiseks ja kostja ei ole lepingu sõlmimist heaks kiitnud. Kostja ei ole tööd vastu võtnud.
5.Kostja viivisearvestust ega metoodikat ei vaidlustanud, kuid palus viivist vähendada (V kd, 29-35). Kuna on hageja on likvideerimisel ja tal ei ole majandustegevust, siis rikastub
hageja alusetult nõutava viivise arvel. Viivise väljamõistmine kahjustab kostjat. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluse käik
6.Harju Maakohtu 16.10.2012 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 50 061,24 eurot ning jäeti menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2013 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Riigikohtu 27.11.2013 otsusega eelnimetatud otsused tühistati ja saadeti asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Esimese astme kohtu otsus
7.Maakohus rahuldas asja uuel läbivaatamisel hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja võla 26 463,81 eurot ja viivise 9536,19 eurot. Maakohus jättis rahuldamata nõue viivise väljamõistmiseks 0,05% võlalt kuni võla tasumiseni. Kuna kumbki pool ei nõustunud sellega, millega oli nõus kompromissi korras teine pool, ning hagi rahuldatud ulatus on veidi alla 50 %, siis jättis kohus TsMS § 163 lg 1 lause viimase osa järgi kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
8.Kohus asus seisukohale, et poolte vahel 15.06.2006 sõlmitud leping Veeru 6, Maardu elamu katuse remontimiseks ja liftišahtide tööde tegemiseks on töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 järgi.
9.Pooled vaidlevad hinna alandamise üle. Käesoleva menetluse ajal (III kd, tl 116) on kostja selgelt määratlenud, et ta tegi 30.09.2011 ja 31.03.2012 hagejale hinna alandamise avalduse (II kd lk 253-256), millega alandas hinda 681 686,36 krooni (s.o 43 567,70 euro) võrra ehk 100%.
10.Maakohus leidis, et kuna kostja esitas hagejale hinna alandamise avalduse, siis on kostja VÕS § 112 lg 1 ja § 638 kohaselt aktsepteerinud mittekohase ehk lepingu tingimustele mittevastava töö (VÕS § 641 lg 1) vastuvõtmist. Seetõttu on asjakohatud kostja vastuväited, et tööd on seni vastu võtmata ja et lepingu sõlminud juhatuse liikmel ei olnud väidetavalt õigust lepingut hagejaga sõlmida. Hinna alandamisega on kostja mittekohase töö vastu võtnud ning kiitnud sellega heaks tollase juhatuse liikme NM poolt vaidlusaluse sõlmitud töövõtulepingu kui tehingu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 129 lg 1 järgi.
11.Kohtu poolt varasemalt määratud ekspertiisi käigus 27.04.2007 koostatud arvamusest ES2704/09 (I kd, tl-d 136-143, ekspert ES) nähtub, et hageja teostas tööd lepinguga kokkulepitud ulatuses, mahus ja eelarve piires, kuid tööd kuuluvad ümbertegemisele, sest ei vasta heale ehitustavale ega ehitusnormidele. Viidatud ekspertarvamus ja kostja esitatud Ehitusekspertiisbüroo OÜ (koostanud EE) 2006. a arvamus tõendavad seega kostja väiteid, et katuse- ja liftišahtide ehitustööd olid ebakvaliteetsed. Kuna tööd olid ebakvaliteetsed, siis ei vastanud need VÕS § VÕS § 641 lg 1 järgi lepingu tingimustele. Seetõttu kohus leidis, et kostjal oli õigus VÕS § 112 lg 1 alusel alandada tehtud tööde hinda.
12.Samas ei tõenda Ehitusekspertiisibüroo OÜ (koostanud EE) 2006.a akt ega ekspertarvamus ES-2704/09 27.04.09 hageja tehtud katuse ja liftišahtide tööde väärtust ja vahekorda kvaliteedinõuetele vastava töö väärtusega.
13.Hinnates eksperdi HK arvamust istungil ning koostatud akti 13.07.2015 (IV kd, tl-d 87-121), kohus leidis, et on tõendatud, et 1) hageja poolt tehtud katusetööde väärtus on 26 081,52 eurot + käibemaks, liftišahtide tööde väärtus on 431,66 eurot + käibemaks ehk kogu lepingujärgsete tööde väärtus on kokku 26 513,18 eurot + käibemaks ning see sisaldab endas puuduste kõrvaldamise maksumust ning 2) katuse puuduste kõrvaldamise maksumus on 5055,87 eurot + käibemaks ning liftišahtide parandustööde maksumus on 5055,87 eurot + käibemaks, kokku 10408,59 eurot + käibemaks. Kohtul puudub alus riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuses kahelda ning muid tõendeid, mis kinnitaks, et hageja tehtud tööde väärtus oleks enam kui ekspert on arvanud, ei ole kohtule esitatud. Seega on kostja väited tehtud tööde puuduste väärtusest osaliselt tõendatud ning õige pole kostja väide, et tööde väärtus on null eurot ning samas pole õiged hageja väited, et töödel puudusi polnud.
14.VÕS § 112 lg 1 kohaselt on võimalik alandatud hinda määrata järgmiselt: alandatud hind = eseme väärtus koos puudusega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind : eseme väärtus puuduseta (kohase täitmise väärtus). Ekspertiisiaktiga 13.07.2015 tuvastatud tehtud tööde väärtus, mis sisaldab puuduse kõrvaldamise maksumus on 26 513,18 eurot + käibemaks (arvamuse p 2.5.1), puuduste enda maksumus on 10 408,59 eurot + käibemaks. Seega on mittekohase täitmise väärtus 26 513,18 eurot 10 408,59 eurot + käibemaks 20% ehk 16 104,59 eurot + käibemaks 20%, kokku 19325,508 eurot. Lepingu järgi on kokkulepitud tööde hind 43 567,69 eurot (sh käibemaks). Ekspertiisiaktiga 13.07.2015 on tuvastatud, et kohase täitmise väärtus on 26 513,18 eurot + käibemaks 20 %, kokku 31 815,82 eurot. Eeltoodu alusel kohus leidis, et VÕS § 112 lg 1 järgi on hageja tehtud katuse ja liftišahtide tööde alandatud hind 19 325,508 eurot*43 567,69 eurot/31 815,82 eurot = 26 463,81 eurot.
15.Maakohus asus seisukohale, et kostjal oli õigus küll alandada hinda, kuid seda vaid osaliselt. Kohus leidis, et kostjal on kohustus VÕS § 112 lg 1, § 76 lg-te 1 ja 2, § 8 lg-te 1 ja 2 ning § 635 lg 1 alusel tasuda hagejale tehtud tööde eest alandatud hinna ulatuses ehk väärtuses 26 463,81 euro (sh käibemaks 20%). Kuna kostja on keeldunud maksmast hagejale tehtud tööde eest alandatud hinna ulatuses ehk 26 463,81 eurot, siis on kostja rikkunud lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust osaliselt VÕS § 100 mõttes.
16.Hageja palus välja mõista viivise kokku 40 372,12 eurot, st põhinõude piires ja edaspidiselt TsMS § 367 järgi 0,05 % päevas võlalt kuni põhivõla tasumiseni. Kostja viivise arvestust ega metoodikat ei vaidlustanud, kuid palus viivist vähendada. Kuna kostja rikub kohustust ja on seni 26 463,81 euro tasumisega viivituses, on hagejal õigus nõuda põhivõlalt viivise tasumist võlalt kuna põhivõla tasumiseni. Kuna hageja põhivõla nõue kuulub rahuldamisele 65,55% (26463,81/40372,12*100), siis on põhimõtteliselt põhjendatud hageja viivisenõue samas ulatuses. Kostja palus viivist vähendada VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel.
17.Maakohus põhjendas, et VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Vaidlus puudus selles, et hageja on likvideerimisel, mis tähendab, et hageja tegevuse sisu ei ole enam tulu teenimisele suunatud vaid tegevuse lõpetamisele suunatud ning likvideerimismenetlus ongi kohtu poolt määratud käesoleva vaidluse lahendamiseks (maakohtu 08.12.2011 määrus tsiviilasjas nr 2-11-54393, II kd, tl 231). Kostja on korteriühistu ja tema vara tekib ja koguneb korteriomanike (liikmete) sihtotstarbelistest maksetest ning tema tegevus ei ole suunatud tulu teenimisele. Eeltoodu alusel kohus leidis, et viivise vähendamine, sõltumata asjaolust, et nõue on võrdne põhivõlaga, on käesoleval juhul VÕS § 162 lg 1 järgi lepingu poolte majanduslikku seisundit (kumbki ei teeni tulu) arvestades, põhjendatud. Küll tuleb aga arvestada asjaolu, et kostja pole täitnud oma kohustust tasuda alandatud hinda arvates tööde tegemisest aastatel 2006-2007. Neid asjaolusid kogumis hinnates kohus leidis, et viivist tuleb vähendada alla põhivõla 9536,19 euroni ja mõista märgitud ulatuses kostjalt viivis hagejale VÕS § 113 lg-te 1 ja 8, § 76 lgte 1 ja 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja § 162 lg 1 järgi välja ning edaspidine viivisenõue määras 0,05% võlalt päevas TsMS § 367 järgi kuni selle tasumiseni jääb rahuldamata. Osaühingu Lonket (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
18.29.01.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse rahuldamata jäetud viivisenõuete osas ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja viivisenõue kokku 24 600 eurot ja lisanduv viivis 0,05% põhivõlalt päevas alates kohtulahendi jõustumisest kuni võla tasumiseni. Põhinõude osas hageja maakohtu otsust ei vaidlusta.
19.Vastavalt kohtuotsuses toodule oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist põhinõude ulatuses 26 463,81 eurot. Hageja leiab, et viivisenõude vähendamine 9536,19 euroni on põhjendamata. Kohus ei teatanud hagejale, et kavatseb põhjusel, et kumbki pool ei teeni tulu, vähendada hageja viivisenõuet. Hagejal ei olnud võimalik esitada oma viivisenõude majanduslikuks põhistamiseks tõendeid ega seisukohti.
20.Hageja on oma seadusliku esindaja kaudu menetluste käigus kohtule korduvalt avaldanud, et nimelt kostja poolt 2006.a tasu maksmata jätmine tõi kaasa tegevuse lõpetamise, kuna hageja ei suutnud oma töötajatele ega materjalide müüjatele tasu maksta. Hageja oli väikeettevõtja ja tegi korraga tööd ühel objektil. Ta sai tellijatelt etapiviisiliselt üleantud töö eest tasu ning ostis selle arvel järgmisel etapil vajaminevaid materjale ja kandis tööjõukulusid. Hageja seaduslik esindaja on käendajana pangalaenu abil osad hageja vastu esitatud müüjate nõuded rahuldanud. Lisaks kaasnesid hagejal ka selle kohtuvaidlusega seotud menetluskulud, milliseid hageja ei oleks pidanud kandma, kui kostja ei oleks töövõtulepingut rikkunud.
21.Kostja väide, et hageja kasu ka põhinõude kaudu ning viiviste nõude eesmärk on üksnes täiendavalt kostja arvelt rikastuda, on täiesti alusetu ja tõendamata. Nii kostjale kui kohtule on majandustegevuses arvete maksmata jätmise tagajärjed ettenähtavad.
22.Hageja leiab, et viivisenõude vähendamisel tuleb arvestada kostja käitumist. Kostja rikkus töövõtulepingut oluliselt kahes asjas: 1) ei lubanud hagejat alates 25.08.2006.a objektile, mistõttu ei saanud hageja tööd lõpuni teha ja vajadusel puudusi töös kõrvaldada; 2) jättis põhjusetult hageja arved maksmata. Tulemusena põhjustas kostja lepingurikkumisega hagejal kahju tekkimist.
23.VÕS § 113 lg-st 5 tuleneb, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist. Antud juhul kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise suurust. Juba üksnes sellel põhjusel on hageja poolt põhinõude suuruses esitatud viivisenõue põhjendatud.
24.Kohus ei esitanud ühtegi põhjendust edaspidise viivisenõude rahuldamata jätmise kohta. Kohtuotsus ei vasta TsMS § 436 lg 1 nõuetele. Lisanduva viivise nõudmine TsMS § 367 alusel on antud juhul kõigiti põhjendatud, sest kostja poolt kohtuotsuse täitmisega viivitamisel jätkub hageja poolt veel rahuldamata materjalide müüjate nõuete osas samuti viivise arvestus. Veeru tn. 6 Korteriühistu apellatsioonkaebus
25.Kostja palub oma 29.01.2016 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus täielikult ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsus osaliselt viivisenõude rahuldamise osas ja teha uus otsus, millega jätta viivisenõue rahuldamata. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, kostja otsust ei vaidlusta.
26.Kostja ei nõustunud kohtu järeldusega, et VÕS § 112 lg 1 järgi on hageja tehtud katuse ja liftišahtide tööde alandatud hind 19 325,508 eurot*43 567,69 eurot/31 815,82 eurot = 26 463,81 eurot. Kostja alandas hinda 100% ulatuses, kuna kostja on seisukohal, et antud juhul võrdub mittekohase täitmise väärtus tööde hinnaga. Vastavalt Ehitusekspertiisibüroo OÜ 2006. a-l tehtud ekspertiisile olid tööd tehtud ilma vastava projektita ja tõsiste puudustega, mille tõttu „tehtu tuleb lammutada“. Ka 27.04.2009 OÜ ESTEN tehtud ekspertiisi järgi tuleb töö likvideerida ja otsast peale töödega alustada. Seega asus kostja seisukohale, et kuna eseme väärtus (hageja poolt teostatud tööde hind) puuduseta (kohase täitmise väärtus) on 0 eurot, siis oli ja on kostjal õigus alandada hinda 100% ulatuses, s.o 681 686,36 krooni (43 567,70 euro) võrra. VÕS § 112 lg 3 järgi võib hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt VÕS § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. Käesoleval juhul on kostja nõudnud ülemäära makstu (50 000 krooni ehk 3195,58 eurot) tagastamist.
27.Juhul kui ringkonnakohus jõuab järeldusele, et maakohtu põhjendused põhinõude osas summas 26 463,81 eurot on õiged, siis palub kostja alternatiivselt jätta rahuldamata hageja viivisenõue.
28.Viivise osas jääb kostja oma senise seisukoha juurde. Hageja põhinõue ei ole vähemalt osaliselt põhjendatud, järelikult ei ole ka viivised põhjendatud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-167-09 tehtud lahendis sedastanud, et viiviste summa kuulub kohtu poolt vähendamisele, kui viivised on kostjale ebamõistlikult kahjustavad. Ka kohustuse täitmise ulatust peab kohus arvestama viivisenõude vähendamisel vastavalt VÕS § 162 lg-le 1. Samuti tuleb arvestada hageja õigustatud huvi nõude esitamisel. On tähtis, et hageja ei tegele majandustegevustega alates 2008. aastast ning on likvideerimisel. Seega saab hageja kasu ka põhinõude kaudu ning viiviste nõude eesmärk on üksnes täiendavalt kostja arvelt rikastuda. Viivisenõue on kostja suhtes ebamõistlikult kahjustav maakohtu poolt välja mõistetud ulatuse puhul, mistõttu palub kostja võtta arvesse seadusest tulenevat võimalust viivise summat vähendada vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 ja § 162 lg-le 1. Viiviste osaline väljamõistmine oleks põhjendatud üksnes juhul, kui kogu hageja põhinõue oleks põhjendatud. Vastustajate seisukohad
29.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldama. Hageja põhjendas, et kostja ei tõendanud, et 100% hageja tööst oli puudustega ja täies ulatuses vastuolus lepingu tingimustega. Maakohus leidis, et hinna alandamine on tõendatud osaliselt ja ülejäänud osas lasub kostjal tasu maksmise kohustus. Kostja nõue tühistada otsus tervikuna ei ole põhjendatud. Viivise nõudmine ei ole kostja suhtes ebaõiglane ega ebamõistlikult kahjustav.
30.Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja väited, et kostja poolt 2006. a tasu maksmata jätmine tõi kaasa hageja tegevuse lõpetamise, on paljasõnalised ja tõendamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
31.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb muuta maakohtu otsuse viivisenõude lahendamist puudutavaid põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebustes esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse lõppjärelduste muutmiseks. Mõlemad apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata.
32.Kolleegiumi arvates on maakohus hagi põhinõude osas õigesti lahendanud. Põhinõude osalist rahuldamist vaidlustades on kostja apellatsioonkaebuses leidnud, et kohus oleks pidanud ekspertide arvamuste põhjal asuma seisukohale, et hageja tehtud töö väärtus on 0 eurot ja kostjal oli seega õigus alandada hinda 100%. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Maakohus on töö väärtuse kindlakstegemiseks hinnangud tõendeid (sh eksperdi arvamust ja istungil antud selgitusi) kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning oma vastavaid järeldusi TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Ringkonnakohus ei näe alust hinnata asjas esitatud tõendeid teisiti, kui seda tegi maakohus. Kostja mittenõustumine kohtu poolt tõenditest tehtud järeldustega ei tähenda, et maakohus oleks tõendite hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on hageja töö mittekohase täitmise väärtuse kindlakstegemisel õigesti lähtunud asjas kogutud tõenditest ja on õigesti määranud hageja töö alandatud hinna vastavalt VÕS § 112 lg-le 1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus on hageja põhinõude osalise rahuldamise osas seaduslik ja põhjendatud
ning tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).
33.Samuti ei anna apellatsioonkaebuste väited alust muuta maakohtu otsust viivisenõude osalise rahuldamise osas, kuid maakohtu otsuse vastavaid põhjendusi tuleb ringkonnakohtu hinnangul muuta. Kolleegium märgib esmalt, et viivise alandamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (RKTKo 32-1-162-12 p 20). Kõrgema astme kohtul on võimalik viivise vähendamise seaduslikkust kontrollides hinnata üksnes viivise vähendamise põhjenduste aktsepteeritavust ja summa osas diskretsiooni piiridest kinnipidamist (RKTKo 3-2-1-66-05, p 20). Kolleegium leiab, et maakohus on pidanud kinni diskretsiooni piiridest viivise summa osas ja jätnud õigesti rahuldamata lisanduva viivise nõude. Küll aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul aktsepteeritavad maakohtu põhjendused.
34.Kohtule on VÕS § 113 lg-st 8 ja § 162 lg-st 1 tulenevalt antud õigus poole taotlusel ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni vähendada, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et viivise vähendamiseks annab praegusel juhul alust asjaolu, et kumbki menetlusosalistest ei teeni tulu ja nende tegevus ei ole suunatud tulu teenimisele, sest hageja on likvideerimisel ja kostja korteriühistu, kelle vara tekib korteriomanike sihtotstarbelistest maksetest. Järgnevalt põhjendab ringkonnakohus oma seisukohta ja lisab omapoolsed põhjendused viivisenõuete lahendamise osas.
35.Ringkonnakohus märgib esiteks, et kostja ei ole menetluses tuginenud asjaolule, et temalt oleks viivise väljamõistmine ebaõiglane, sest korteriühistu eesmärgiks ei ole tulu teenimine. Hagimenetluses on kohus seotud nende asjaolude ja taotlustega, mis kohtu ette tuuakse (TsMS § 5 lg 1). Seega ei saanud kohus sellist väidet omaalgatuslikult viivise vähendamise põhjendamiseks kasutada.
36.Teiseks ei ole likvideerimismenetluse eesmärgi ega viivise regulatsiooni põhimõtetega kooskõlas maakohtu järeldus, et viivise vähendamiseks annab alust asjaolu, et viivist saama õigustatud ettevõte on likvideerimisel. Kolleegium on seisukohal, et asjaolu, et hageja on likvideerimisel ega tegele majandustegevusega, ei anna vähemalt üldjuhul alust temale väljamõistetava viivise vähendamiseks. Äriseadustiku (ÄS) § 209 lg 2 kohaselt on likvideerija kohustuseks mh nõuda sisse võlad. Järelikult ei tähenda äriühingu likvideerimisel oleku staatus iseenesest seda, et ühingule ei saaks võlgade sissenõudmise tulemusel laekuda lisaks põhinõudele ka viivis.
37.Riigikohus on selgitanud, et viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist (RKTKo 3-2-1-162-12, p 20). Kuna käesoleval juhul ei ületa sissenõutavaks muutunud viivis põhinõuet, oli viivise ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus kostjal. Riigikohus on märkinud, et VÕS § 162 kasutab viivise kohta termineid
„ebamõistlikult suur" ja „mõistlik". Nende terminitega tähistatud mõisted ei ole käsitatavad faktiliste asjaoludena, vaid hinnanguliste kategooriatena, seega pole neid võimalik tõendada tsiviilkohtumenetluses kasutatava tõendamise mõiste kohaselt. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta (RKTKo 3-2-1-162-12, p 20).
38.Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on viivise vähendamine maakohtu märgitud ulatuses siiski põhjendatud. Viivise vähendamisel tuleb arvestada vaidluse asjaoludega. Kostja on menetluses korduvalt esile toonud, et hageja töö väärtus oli null eurot, ehk töö oli väärtusetu. Kolleegium leiab, et ehkki hageja tegi kostjale tööd, mille eest on kostjal kohustus tasuda hagejale alandatud hinda, saab viivise vähendamisel arvestada seda, et hageja tehtud töö oli niivõrd ulatuslike puudustega, et tehtu tuli lammutada. Töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu hageja poolt jäi kostja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Kolleegiumi arvates saab seda asjaolu arvestada, lähtudes VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest, nagu on oma praktikas osundanud ka Riigikohus (RKTKo 3-2-1-162-12, p 20). Kolleegium märgib, et ehkki kostja väide hageja töö väärtusetusest ja lammutamise vajadusest ei takista kostjalt hageja töö eest alandatud hinna väljamõistmist, on töö väärtusetuse argument arvestatav viivise vähendamise otsustamisel, kus kohtul on võrdlemisi lai kaalutlusõigus, arvestades kohtu ette toodud asjaolusid. Seega oli sissenõutavaks muutunud viivise vähendamine kuni 9536,19 euroni kokkuvõttes põhjendatud.
39.Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtu otsuse sõnastusest järeldada, et n-ö edasiulatuva viivisenõude rahuldamata jätmisel võttis maakohus aluseks samad asjaolud, mis sissenõutavaks muutunud viivise vähendamisel. Kolleegium maakohtu sellise järeldusega iseenesest nõustub, kuid peab vajalikuks lisada omapoolsed põhjendused.
40.Kohtupraktikas on peetud võimalikuks viivise vähendamise taotluse esitamist ka veel sissenõutavaks muutumata viivise osas. Nii on leitud, et VÕS § 113 lõikest 8 ja § 162 lõikest 1 ei tulene, et kohtu vähendatud viivisemäär ei võiks kohalduda ka viivisele, mis muutub sissenõutavaks pärast kohtuotsuse tegemist (RKTKo 3-2-1-167-09, p 10). Ringkonnakohtu arvates saab kostja poolt menetluses tehtud avaldusi praegusel juhul tõlgendada selliselt, et kostja on taotlenud viivise vähendamist täies ulatuses, s.o nii sissenõutavaks muutunud viivise kui ka lisanduva viivise osas. Kolleegium on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõude rahuldamata jätmine oli põhjendatud samadel kaalutlustel nagu juba sissenõutavaks muutunud viivise vähendamine. Lisaks märgib kolleegium, et ülaltoodud põhjendustel on hageja viivisenõuete eesmärk täidetud juba sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmisega ning konkreetsetel asjaoludel on lisanduva viivise väljamõistmine kostjalt TsMS § 367 alusel kostja suhtes ebaõiglane.
41.Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu kostja käsitlusega, nagu oleks hagejal viivise nõudmise õigus vaid juhul, kui põhinõue oleks rahuldatud täies ulatuses. Viivisenõude üldiseks eesmärgiks on võimaldada isikul, kelle
suhtes on rahalise kohustusega lepingut rikutud, saada hüvitist ajaperioodi eest, mil antud isik ei saanud kasutada seda rahasummat, mis oleks tema käsutuses olnud rahalise kohustuse täitmise korral (P. Varul, I. Kull, M. Käerdi, V. Kõve. Võlaõigus I. Üldosa. Tallinn: Juura 2004, lk 246). Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja on hageja tehtud töö eest tasu maksmisega viivitanud alandatud hinna maksmise osas, on hagejal olemas seadusest tulenev õigus nõuda viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 alusel. Viivise nõudmise aluse osas on maakohtu põhjendused õiged. Kostja seisukoht, et viivise nõudmise õigus oleks vaid juhul, kui nõue oleks rahuldatud täies ulatuses, ei ole kooskõlas eelpool märgitud viivisenõude üldise eesmärgiga. Menetluskulude jaotus
42.Maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus muutmata otsuse ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3). Arvestades, et apellatsioonimenetluses jäävad mõlemad kaebused rahuldamata, tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud ka ringkonnakohtu menetluses poolte endi kanda.
43.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.