2-07-25771/110 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Pooled sõlmisid 15.06.06 töövõtulepingu nr XXXX elamu XXXX katuse ja liftišahtide remontimiseks. Töö aluseks olid kalkulatsioonid nr 0612, nr 0613. Tööde alustamise tähtaeg oli 19.06.05 ja lõpptähtaeg vastavalt 31.08.06, tööde maksumus oli 43567,69 € (681686,36 kr koos käibemaksuga). Hageja kandis seoses tööde tegemisega kulusid materjalidele, tehnikale 334832,40 kr. Hageja kooskõlas lepingu p 4.1.esitas hageja kostjale 15.06.06 arve 0635 173310,10 kr + käibemaks 31195,80 kr, kokku 204505,90 kr, millest kostja tasus 50 000 kr, ülejäänud summa on tasumata. Tehtud tööde eest esitas hageja kostjale järgmised arved ja aktid. Hageja esitas kostjale 15.07.06 akti 0653 ja arve 0635 52051,25 kr liftišahtide tööde kohta, arve tuli tasuda lepingu p 1.5.2 alusel 5 päeva jooksul saamisest, arve on tasumata. Viivis on lepingu p 15.2.1 järgi 0,05% tasumata summalt. Viivis seisuga 01.07.07 8952,82 kr. Hageja esitas kostjale 15.07.06 akti 0654 ja arve 0635/1 344670,97 kr katusetööde kohta, arve tuli tasuda lepingu p 1.5.2.alusel 5 päeva jooksul saamisest, arve on tasumata. Viivis on lepingu p 15.2.1 järgi 0,05% tasumata summalt. Viivis seisuga 01.07.07 59283,40 kr. Hageja esitas kostjale 15.08.06 akti 0655 ja arve 0635/2 225972,40 kr katusetööde kohta, arve tuli tasuda lepingu p 1.5.2.alusel 5 päeva jooksul saamisest, arve on tasumata. Viivis on lepingu p 15.2.1 järgi 0,05% tasumata summalt. Viivis seisuga 01.06.07 35477,60 kr. Hageja esitas kostjale 15.07.06 akti 0655 ja arve 0635/3 49265 kr liftišahtide tööde kohta, arve tuli tasuda lepingu p 1.5.2.alusel 5 päeva jooksul saamisest, arve on tasumata. Viivis on lepingu p 15.2.1 järgi 0,05% tasumata summalt. Viivis seisuga 01.06.07 7733,82 kr. Hageja palus kirjaga 20.12.06 kostjal võlg ära tasuda, kuid kostja võlga tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 40372,12 € (631683,36 kr) ja 09.12.2015 esitatud täpsustatud viiviseavalduses välja mõista viivise kokku 40372,12 € (põhinõude piires) ja edaspidiselt TsMS § 367 järgi viivise 0,05 % päevas võlalt kuni selle põhivõla tasumiseni avalduses (V kd. lk 11-13). Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata (I kd lk 75-76). Kostja alandas tehtud tööde puuduste tõttu hinda nullini, alternatiivselt võiks tööde väärtus olla 19003,42 €. Lisaks märkis, et juhatuse liige, kes sõlmis kostja nimel lepingu ei võinud seda teha, sest otsust sellise lepingu sõlmimiseks polnud heaks kiidetud. Töö ei ole vastu võetud.

Kostja viivise arvestust, metoodikat ei vaidlustanud, kuid palus seda vähendada (V kd 29-35, 16.12.2015), kuna on likvideerimisel ja tal ei ole majandustegevust, siis rikastub hageja alusetult nõutava viivise arvel. Viivise väljamõistmine kahjustab kostjat. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Vaidlus puudus selles, et • pooled sõlmisid 15.06.06 töövõtulepingu nr XXXX elamu XXXX katuse remontimiseks ja liftišahtide tööde tegemiseks summas 43567,69 € (681686,36 kr koos käibemaksuga), • katusetööde eest esitas hageja 15.06.06 arve nr 0635 summa 204505,90 kr, millest on tasumata on 154505,90 kr ning 15.07.06 akti nr 0654 ja arve 0635/1 summas 344670,97 kr ning 15.08.06 akti nr 0655 ja arve 0635/2 summas 25972,40 kr, mis kõik on tasumata, • liftišahtide töö eest esitas hageja15.07.06 akti nr 0653 summas 52051,25 kr ning 15.07.06 akti nr 0655 ja arve nr 0635/3 summas 49265 kr, mis kõik on tasumata, • kostja ei ole tehtud tööde eest hagejale märgitud aktide ning arvete alusel tasunud hagetavat summat kokku 631686,36 kr (hagetavate arvete järgi on tasumisele kuuluv summa kokku 671959,6 kr ehk suurem kui hagis nõutav, hagejal on õigus määrata hagi eseme suurust), • lepingu p 15.2.1 järgi oli viivis 0,05% võlgnetavalt summalt päevas, • lepingu p 1.5.2 alusel tuli kostjal tasuda tehtud tööde eest 5 päeva jooksul arve saamisest, • kostja on hageja arved saanud, • pooled ei ole lepingust taganenud, üles öelnud. Kuna pooled leppisid 15.06.06 kokku elamu XXXX katuse remontimiseks ja liftišahtide tööde tegemiseks, siis oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 järgi. Kuna hageja on esitanud vaid tasunõude ülalviidatud tehtud tööde aktide ja nende alusel esitatud arvete järgi, siis ei oma asjas tähtsust hageja väited ettemaksu osalisest tasumata jätmisest ning vajaliku materjali ostmisest, tehnika rendi kuludest kokku summas 334832,40 kr. Kuna vaidlus arvete, akti sisu ja saamise üle puudus, ei pea kohus vajalikuks anda täiendavat hinnangut neile (I kd 25-33). Pooled vaidlevad hinna alandamise üle. VÕS § 8 lg 1, 2 alusel on leping pooltele täitmiseks kohustuslik ning § 76 lg 1, 2 alusel tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitud tingimustele, seadusel. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepingu kohaselt peab töövõtja tegema kokkulepitud töö ja tellija peab selle eest maksma töövõtjale tasu. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingu tingimustele. Käesoleva menetluse ajal (lk 116, III kd) on kostja selgelt määratlenud, et ta tegi 30.09.2011 ja 31.03.2012 hagejale hinna alandamise avalduse (II kd lk 253-256), millega alandas hinda 681686,36 kr ehk 43567,70 € ehk 100% (vt ka Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-126-13 antud juhis käesolevas asjas, III kd). VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma ning tellija loetakse töö vastu võtnuks ka juhul kui ta alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja 3 (8)

jooksul. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingu pool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt. Kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kuna kostja esitas hagejale hinna alandamise avalduse, siis on kostja VÕS § 112 lg 1 ning VÕS § 638 kohaselt aktsepteerinud mittekohase ehk lepingu tingimustele mittevastava töö (VÕS § 641 lg 1) vastuvõtmist. Selle tõttu on asjakohatud kostja vastuväited, et tööd on seni vastu võtmata. Samuti ei oma kohtu arvates seetõttu tähtsust kostja vastuväited sellest, et lepingu sõlminud juhatuse liikmel ei olnud väidetavalt õigust lepingut hagejaga sõlmida, sest hinna alandamisega on kostja mittekohase töö vastu võtnud ning kiitnud sellega heaks tollase juhatuse liikme XXXX poolt vaidlusaluse sõlmitud töövõtulepingu kui tehingu TsÜS § 129 lg 1 järgi (isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, kiidab tehingu heaks). Eeltoodu alusel puudub kohtul vajadus anda hinnangut kostja väidetele sellest, kas kostja üldkoosolekul 15.01.06 vastu võetud otsus on tühine või ei ning kohus ei anna seetõttu hinnangut Harju Maakohtu otsusele asjas nr 2-06-1013, samuti teadetele koosolekust, protokollidele, majanduskavale (II kd lk 38-42, lk 36-37, lk 114-116, 132). Kohus peab vajalikuks märkida, et registrikandest nähtuvalt ei olnud XXXXpiiranguid kostja esindamiseks ning hagejal oli õigus TsÜS 34 lg 1 (juhatuse esindusõigus) ja ÄS § 34 lg 1 järgi registrikandele tuginedes kostjaga lepingut sõlmid selliselt, et sellele kirjutas alla juhatuse liikme ja kostja esindajana XXXX. Lepingu p 16 (I kd lk 7-14) nähtub, et töö peab vastama hea ehituse heale tavale. Kohtule esitatud Ehitusekspertiisbüroo OÜ (koostanud XXXX) 2006.a. aktist nähtuvalt ei ole katuse - ja liftišhatide tööd tehtud kvaliteetselt (I kd 92-102) ja mõlemad tööd tuleb ümber teha. Akti kohaselt on tööd tehtud lohakalt, oskamatult, kuid tehtud töö väärtust sellest aktist ei nähtu. Hageja esitatud Ehitusekspertiisibüroo OÜ 2007.a juunikuu aktist (I kd lk 48 - 64) nähtuvalt on hageja teinud lepingus kokkulepitud tööd, kuid märgitud aktist ei nähtu, kas tööd vastavad lepingus kokku lepitud kvaliteedi nõuetele ning ehituse heale tavale. Seega ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud Ehitusekspertiisibüroo OÜ 2007.a. juunikuu akt tehtud tööde kvaliteeti. Hageja on tunnistaja XXXX (II kd lk 73-75) ütlustega tõendanud, et tööd said küll valmis, ent tööde kvaliteet sellega tõendatud pole. Hageja on esitanud katuse ja liftišahtide tööde joonise, millega on kostja juhatuse liige XXXX nõustunud, kuid selles ei kajastu töö puudused, mistõttu ei tõenda, et tööd on tehtud nõuetekohaselt kooskõlas hea ehituse tavaga vastavalt lepingule (lk 37, II kd). Kohtu poolt varasemalt määratud ekspertiisi käigus koostatud arvamusest ES-2704/09 27.04.09 (I kd lk 136143, ekspert E. Sepp) nähtub, et hageja teostas XXXX tööd lepinguga nr XXXX kokkulepitud ulatuses, mahus ja eelarve piires, kuid tööd kuuluvad ümbertegemisele, sest ei vasta heale ehitustavale ega ehitusnormidele. Viidatud ekspertarvamus ja kostja esitatud Ehitusekspertiisbüroo OÜ (koostanud XXXX) 2006.a. arvamus tõendavad seega kostja väiteid, et katuse- ja liftišahtide ehitustööd olid ebakvaliteetsed ning hageja väited, et need olid kvaliteetsed, ei ole millegagi leidnud kinnitust. Kuna tööd olid ebakvaliteetsed, siis ei vastanud need VÕS § VÕS § 641 lg 1 järgi lepingu tingimustele ja nii leiab kohus, et kostjal oli õigus VÕS § 112 lg 1 alusel alandada tehtud tööde hinda. Kohus peab vajalikuks selgitada hagejale, tööde kvaliteet ei ole aga samastatav tehtud töö mahu, kogusega ehk teisisõnu tehtud töö ulatus ja kogus ei tähenda 4 (8)

seda, et lepingu teine pool ei võikas alandada hinda kui töö ei vasta lepingu tingumustele. Seega hageja väide, et tööd olid kõik tehtud, ei tähenda iseenesest seda, et need oleksid kvaliteetsed, vastaksid lepingu tingimustele ja ehitamise heale tavale. Nendel kaalutlustel puudub kohtul vajadus anda ka hinnang hageja esitatud toote spetsifikatsioonile, kuna vaidlust materjalide enda üle puudus (II kd lk 99-100). Samas ei tõenda Ehitusekspertiisbüroo OÜ (koostanud XXXX) 2006.a. akt ega ekspertarvamus ES-2704/09 27.04.09 hageja tehtud katuse ja liftišahtide tööde väärtust ja vahekorda kvaliteedinõuetele vastava töö väärtusega. Kohtu poolt määratud ekspertiisi käigus koostatud eksperdi (H. Kase) arvamusest 13.07.15 (IV kd lk 87-121) nähtub, et hageja poolt tehtud katusetööde väärtus on 26081,52 € ja liftišahtide tööde väärtus on 431,66 € ehk kogu lepingu järgsete tööde väärtuseks kokku 26513,18 € + käibemaks ning arvamusest nähtuvalt sisaldab märgitud summa puuduste kõrvaldamise maksumust. Arvamuse kohaselt on katusel esinevate puuduste kõrvaldamise maksumus 5055,87 € ja liftišahtide parandustööde maksumus 5055,87 €, kokku 10408,59 €, millele lisandub käibemaks. Hageja väide, et ekspert on alusetult hinnanud puudusteks ka Veeru tn 9 asuva korteri nr 98 puuduste kõrvaldamise maksumust, ei ole õige, sest eksperdi arvamusest seda ei nähtu. Nimelt nähtub akti p 2.7.1.2.9 /lk 112, IV kd), et märgitud kahju hüvitamise kohustus on hageja poolt eksperdi arvamuse kohaselt täidetud ning selle korteri taastamise kulusid ei ole ekspert arvesse võtnud arvamuse andmisel. Kohus kuulas üle ka eksperdi H. Kase (V kd lk 3-4) ning ekspert jäi oma arvamuse juurde. Hinnates eksperdi arvamust istungil ning koostatud akti, leiab kohus, et märgitud eksperdi arvamusega on tõendatud, et 1) hageja poolt tehtud katusetööde väärtus on 26081,52 € + käibemaks, liftišahtide tööde väärtus on 431,66 € + käibemaks ehk kogu lepingu järgsete tööde väärtus on kokku 26513,18 € + käibemaks ning see sisaldab endas puuduste kõrvaldamise maksumust ning 2) katuse puuduste kõrvaldamise maksumus on 5055,87 € + käibemaks ning liftišahtide parandustööde maksumus on 5055,87 € +käibemaks, kokku 10408,59 € + käibemaks. Kohtul puudub alus riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuses kahelda ning muid tõendeid, mis kinnitaks, et hageja tehtud tööde väärtus oleks enam kui ekspert on arvanud (arvestanud), ei ole kohtule esitatud. Seega on kostja väited tehtud tööde puuduste väärtusest osaliselt tõendatud ning õige pole kostja väide, et tööde väärtus on null eurot ning samas pole õiged hageja väited, et töödel puudusi polnud. VÕS § 112 lg 1 kohaselt on võimalik alandatud hinda määrata järgmiselt: alandatud hind = eseme väärtus koos puudusega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind : eseme väärtus puuduseta (kohase täitmise väärtus). Seega tuleb käesolevas asjas alandatud hinna arvestamisel lähtuda järgmisest: • Ekspertiisiaktiga 13.07.2015 tuvastatud tehtud tööde väärtus, mis sisaldab puuduse kõrvaldamise maksumust on 26513,18 € + käibemaks (arvamuse p 2.5.1), puuduste enda maksumus on 10408,59 €+ käibemaks. Seega on mittekohase täitmise väärtus 26513,18 € -10408,59 € + käibemaks 20% ehk vastavalt 16104,59 € + käibemaks 20%, kokku 19325,508 €. • Lepingu järgi on kokkulepitud tööde hind 43567,69 € (sh käibemaks, vt vaidlustamata asjaolu). 5 (8)

Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS § 112 lg 1 järgi on hageja tehtud katuse ja liftišahtide tööde alandatud hind 19325,508 €*43567,69 €/31815,82 € = 26463,81 €. Seega oli kostjal õigus küll alandada hinda, kuid seda vaid osaliselt ning kohus leiab, et kostjal on kohustus VÕS § 112 lg 1, VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2, VÕS § 635 lg 1 alusel tasuda hagejale tehtud tööde eest alandatud hinna ulatuses ehk väärtuses 26463,81 € (sh käibemaks 20%). Kuna kostja on keeldunud maksmast hagejale tehtud tööde eest alandatud hinna ulatuses ehk 26463,81 €, siis on kostja rikkunud lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust osaliselt (st jättis tasumata alandatud hinna ulatuses, mis tulnuks tasuda) VÕS § 100 mõttes. Seetõttu on hageja põhivõla nõue osaliselt põhjendatud, tõendatud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 635 lg 1 alusel kohustuse täitmist ehk võlgnevuse tasumist ulatuses, mis vastab alandatud hinnale. Eeltoodu alusel kuulub hageja põhivõla nõue osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb 26463,81 € hagejale välja mõista. Menetluses selgus, et kostja ei esitanud hageja vastu mitte kahjunõuet, vaid alandas hinda (vt ka Riigikohtu juhis käesolevas asjas). Kostja ei ole esitatud arveid, mille ulatuses hageja tehtud ja tasumata tööde eest hagis tasunõude on esitanud, maksnud (vt vaidlustamata osa) ehk ei nähtu, et kostjal oleks üle makstud tasu eest tagasinõue hageja vastu. Kuna 1) kostja on hinda alandanud (ei ole kahjunõuet hageja vastu esitanud), 2) kostjal ei ole ülemakstud tasu eest tagasinõuet hageja vastu ning 3) põhjendatud tasu ehk alandatud hind tehtud tööde eest on 26463,81 €, siis ei saa kostja teha tasaarvestust hageja nõudega (lk 258, II kd). Hageja palus välja mõista viivise kokku 40372,12 €, st põhinõue piires ja edaspidiselt TsMS § 367 järgi 0,05 % päevas võlalt kuni põhivõla tasumiseni. Kostja viivise arvestust, metoodikat ei vaidlustanud, kuid palus seda vähendada. Kuna kostja rikub kohustust ja on seni 26463,81 € tasumisega viivituses, on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 6, § 108 lg 1 järgi põhivõlalt viivise tasumist võlalt kuna põhivõla tasumiseni. Kuna hageja põhivõla nõue kuulub rahuldamisele 65,55 % (26463,81/40372,12*100), siis on põhimõtteliselt põhjendatud hageja viivisenõue samas ulatuses ehk 65,55 € ehk 26463,81 € VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi. Kostja palus viivist vähendada VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Vaidlus puudus selles, et hageja on likvideerimisel, mis tähendab, et hageja tegevuse sisu ei ole enam tulu teenimisele suunatud vaid tegevuse lõpetamisele suunatud ning likvideerimismenetlus ongi kohtu poolt määratud käesoleva vaidluse lahendamiseks (Maakohtu määrus 08.12.11 nr 2-11-54393, II kd lk 231). Kostja on korteriühistu ja tema vara tekib ja koguneb korteriomanike (liikmete) sihtotstarbelistest maksetest ning tema tegevus ole suunatud tulu teenimisele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et viivise vähendamine, sõltumata asjaolust, et nõue on võrdne põhivõlaga, on käesoleval juhul VÕS § 162 lg 1 järgi lepingu poolte majanduslikku seisundit (kumbki ei teeni tulu) arvestades, põhjendatud. Küll tuleb aga arvestada 6 (8)

asjaolu, et kostja pole oma kohustust tasuda alandatud hinda, arvates tööde tegemisest 2006, 2007, seni täitnud. Neid asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et viivist tuleb vähendada alla põhivõla 9536,19 euroni ja mõista märgitud ulatuses kostjalt viivis hagejale VÕS § 113 lg1, 8, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p1, 108 lg 1, § 162 lg 1 järgi välja ning edaspidine viivisenõue 0,05% võlalt päevas TsMS § 367 järgi kuni selle tasumiseni jääb rahuldamata. Kokkuvõtvalt kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista võlga 26463,81 € ning viivist 9536,19 € ning nõue viivise väljamõistmiseks 0,05% võlalt kuni selle tasumiseni jääb rahuldamata. Kohus ei anna hinnangut hageja esitatud EMHI tõendile (I kd lk 34-37), kuna vaidlus tööde tegemise aja ja tingimuste üle puudus. Seega ei oma tähtust hageja väited sellest, millistel välistel tingimustel ei saanud/pidanud tööd tegema. Samuti ei anna kohus hinnangut XXXX ja XXXX ütlustele, kuna puudutavad trepikoja juhtmete põlemist ja vihmavee läbijooksu, kuid asjas ei ole kahjunõudeid esitatud ning tunnistajate ütlused ei kinnita tehtud tööde hinda ega puuduste hinda (lk 139 -104,172-173 II kd). Kohus ei anna hinnangut hageja saadetud kirjale, millega hageja andis kostjale võla tasumiseks aja ning Eesti Posti tähtkirjale, kuna selle vaidlus puudus, et kiri kostjale saadeti ning lisaks ei ole sellel vaidluses tähtsust (I kd 38-39). Kohus ei anna hinnangut hageja konto väljavõttele ja hageja alltöövõtjate arvetele, rendi arvetele (I kd lk 40-47, II kd 159-168), kuna selles vaidlus puudus, et need kulud kanti ja neil pole ka asjas tähtsust. Hageja esitatud PõhjaPäästekeskuse 31.01.2010 tõend, mille järgi tilkus vihmavesi katusest läbi ja põhjustas väidetavalt elektrijuhtmestikus lühise ning tulekahju, ei oma asjas tähtsust, kuna käesoleval juhul ei ole kahjunõudeid esitatud (II kd lk 101). Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut ka hageja esitatud 10.01.08 tehtud fotodele, kuna kahjunõudeid pole esitatud ning ekspert on arvamuses põhjendanud puuduste enda maksumust, puudustega töö maksumust. Kohus ei anna hinnangut korterite kahjustuste kohta tehtud aktidele, kuna ekspert kui eriteadmistega isik on oma arvamuses märgitud dokumente kasutanud ning käesolevas vaidluses ei ole kahjunõudeid esitatud (lk 133-134, II kd ). Kohus ei anna hinnangut kostja esitatud kostja ja XXXXOÜ lepingule, kuna see oli esitatud eksperdi palvel ekspertiisi tegemiseks (III kd lk 170-194). Menetluskulude jaotus, hind Hagi kuulus rahuldamisele 44,59 % ((36000: 80744,3 (põhinõue + ühekordses summas nõutav viivis)*100)). TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda ning lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 163 lg 2 tulenev menetluskulude jaotuse viis on kohtu diskretsiooniõigus ning seega ei ole kohus märgituga seotud. Kohtumenetluse ajal pakkus kohus pooltele kompromissi (22 000 €+ käibemaks 20%, kokku 26400 €), millega nõustus kostja, kuid hageja ei nõustunud (IV kd lk 156-157, prot 23.09.15). Hageja pakkus hiljem kostjale kompromissi 30 000 € + käibemaks, millega kostja ei nõustunud (V kd lk 3-4, prot. 30.11.15, kostja 16.12.15 dokument, V kd lk 29-35). Kohus rahuldas põhinõude 7 (8)