lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-34/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 19.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-34/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
802
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-34

Haldusasi

A.N.i kaebus Tallinna Vangla 07.12.2016 käskkirja nr 5-1/2508 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja — A.N. Vastustaja — Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

Resolutsioon

Jätta kaebus asjas nr 3-17-34 tervikuna läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.N. on Tallinna Halduskohtule esitanud kaebuse, milles palub tühistada Tallinna Vangla 07.12.2016 käskkirja nr 5-1/2508 ja kohustada vanglat lubama kaebaja väljasõidule. Muu hulgas sisaldub kaebuses menetlusabi taotlus riigi õigusabi korras advokaadi saamiseks ja kaebuse esitamiselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
2.Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et kaebaja pöördus 08.11.2016 ja 30.11.2016 vangla poole taotlusega lühiajaliseks väljasõiduks 04.01.2017 kuni 11.01.2017, et ajada korda elukoha, kooli, töö ja perega seotud probleemid. Vaidlustatud käskkirjaga jättis vangla kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas vanglale käskkirja vaidlustamiseks vaide. Vangla jättis 22.12.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/420-2 vaide rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohus võttis 16.01.2017 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla ning määras menetlustähtajad.
4.A. N. vabanes vanglast 15.06.2017. Kaebaja teatas 15.06.2017 avalduses seoses vanglast vabanemisega kohtule oma e-posti aadressi.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna menetluse käigus on ilmnenud, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist menetluse käigus. Kaebaja on esitanud kohtule nõude tühistada Tallinna Vangla käskkiri, millega teda ei lubatud perioodil 04.01.201711.01.2017 väljasõidule, ning kohustada vanglat lubama kaebajat väljasõidule. Kaebaja vabanes Tallinna Vanglast 15.06.2017.
6.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 37 lg 2 p 1 järgi võib tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Tühistamiskaebus sellise kehtetu haldusakti peale, mille täiendavast tühistamisest ei saa kaebajale enam mingisugust tulu tõusta, ei täida õiguste kaitse funktsiooni. Kuna taotletud väljasõidu periood on möödunud ning kaebaja viibib alates 15.06.2017 vabaduses, ei oma Tallinna Vangla keeldumine kaebaja väljasõidule lubamisest kaebaja suhtes enam mistahes toimet. Riigikohtu praktika kohaselt võib tühistamiskaebuse esitamist lubada ka haldusaktide peale, mille kehtivusaeg on lõppenud, juhul kui selle haldusakti mõju ja praktiline tähendus ei pruugi kaebaja jaoks olla vaatamata haldusakti kehtivuse lõppemisele veel täielikult ammendunud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-44-14, p 11). Praegusel juhul ei saa aga kaebaja vanglast ajutiselt välja lubamisest keeldumine kaebaja kui vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingisugust mõju avaldada. Kohus on seega seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus sellise keeldumise peale tühistamisnõude esitamiseks. Kuna kaebaja viibib vabaduses, puudub kaebajal kaebeõigus ka kohustamisnõude esitamiseks, sest sellise kaebuse rahuldamine ei oleks võimalik.
7.Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul ka vajadus juhtida kaebaja tähelepanu nõude muutmise võimalusele ja anda selleks kaebajale täiendav tähtaeg. Kohus ei pea eesmärgipäraseks tühistamisnõude muutmist tuvastusnõudeks. Kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa kaebaja kui endise kinnipeetava õiguste kaitsmisele tulevikus (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-8-14, p 11). Hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti samasse olukorda ei anna piisavat alust preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2016 määrus nr 3-14-51741, p 10). Seega ei saaks vaidlustatud käskkiri kaebaja vabanemise hetkest alates tema õigustele mingit edasist negatiivset mõju omada isegi juhul, kui praeguses vaidluses kaebus rahuldataks. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei annaks kohtu hinnangul praegusel juhul õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Käesoleva haldusasja materjalides väljendatut ja vaidlustatud sätete olemust arvestades on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebaja lühiajalisest vanglast väljalubamise keeldumisest saanuks kaebajale tekkida mingit varalist kahju või oleks kahjustatud hüvesid, mille puhul oleks alust mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta kaebajalt ka võimalust kahju hüvitamise nõude esitamiseks RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul.
8.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal menetluse vältel asjaolude muutumise tõttu kaebeõigus, mistõttu jätab kohus kaebus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. HKMS § 155 lg-st 6 ja § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
9.Kaebaja kannab tulenevalt HKMS § 108 lg-st 4 menetluskulud ise. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist vastuses kaebusele taotlenud ega menetluskulude kohta andmeid esitanud. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu, ei kuulu kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium