1.Võtta haldusasja nr 3-16-2599 materjalide juurest haldusasjade nr 3-17-283, 3-17-286, 3-17-292 materjalide juurde 6. jaanuaril 2017 kohtusse saabunud märgukiri.
2.Tagastada A.N.i kaebus haldusasjas nr 3-17-283.
3.Tagastada A.N.i kaebus haldusasjas nr 3-17-286.
4.Tagastada A.N.i kaebus haldusasjas nr 3-17-292. Määruse resolutsiooni p-de 2-4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
1.A.N. esitas 5. veebruaril 2017 Tartu Halduskohtule kolm kaebust Tartu Vangla tegevuse peale. Haldusasjas nr 3-17-283 taotleb A.N. Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses asjaoluga, et kartseris saab pesemas käia ainult üks kord nädalas. Haldusasjas nr 3-17-286 selgitab A.N., et Tartu Vangla kartseris otsitakse kambreid põhjendamatult iga päev läbi, samuti otsitakse läbi inimesi jalutamast tagasi tulles. A.N. palub tuvastada Tartu Vangla tegevuses õigusvastasus seoses tihedate läbiotsimistega. Haldusasjas nr 3-17-292 taotleb A.N. Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seonduvalt kartseris liiga ereda öövalgustusega. Kõikides nimetatud asjades taotleb A.N. riigilõivu tasumisest vabastamist, Euroopa Kohtult eelotsust, põhiseaduspärasuse kontrolli ja riigi õigusabi. Kaebuste esitamise eesmärgiks on A.N. märkinud preventiivse huvi, hilisema kahjunõude esitamise soovi ning otsuse saatmise ÜRO-le ja Euroopa Inimõiguste Kohtule.
KOHTU SEISUKOHT
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Isik võib muul eesmärgil halduskohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). HKMS ega ka vangistusseadus (VangS) kinnipeetavale muul eesmärgil kaebuse esitamise õigust ette ei näe.
3.Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (HKMS § 38 lg 4, RKHKo 3-31-28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis- või kohustamisnõue (HKMS § 45 lg 2). Riigikohtu praktika kohaselt ei ole HKMS § 45 lg 2 ls 3 järgi tuvastamisnõue hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil lubatav, kui hüvitamisnõue oleks ilmselgelt perspektiivitu (RKHKo 3-3-1-88-09, p 11).
4.Esmalt märgib kohus, et käesoleval juhul ei leidu kaebaja õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid. Kuivõrd VangS § 11 lg-d 5 ja 8 sätestavad kinnipeetavale kohustusliku kohtueelse menetlemise korra vangla haldusakti või toimingu peale kaebuse (s.h hüvitamiskaebuse) esitamisel ning Tartu Vangla vastuste kohaselt ei ole kaebaja pöördunud Tartu Vangla poole seonduvalt kaebustes toodud asjaoludega, ei ole võimalik kaebajat suunata tühistamis-, kohustamis- ega hüvitamiskaebuse esitamisele.
5.Kohus leiab, et tuvastamiskaebuste esitamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
6.Esiteks peab kohus võimalikke hilisemaid mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid praegusel juhul ilmselgelt perspektiivituteks. Seetõttu on kaebused Tartu Vangla tegevuste õigusvastasuse tuvastamiseks samuti ilmselgelt perspektiivitud.
7.Kaebaja väidab, et kartserikambris olles saab üks kord nädalas end pesta, kartserikambreid ja jalutuskäigult naasvaid kinnipeetavaid otsitakse iga päev põhjendamatult läbi ning kartserikambris põlev öötuli segab magamist.
8.Kohtu hinnangul ei saa eelpool nimetatud tegevused ja vangla režiimiga kaasnevad paratamatud ebamugavused kaebajale kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamist rahas riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel. Isegi kui mittevaralise kahju tekkimist eeldada, ei kuuluks mittevaraline kahju hüvitamisele rahas. Rahalise hüvitise väljamõistmise üheks eelduseks on tegevuse või kohtlemise kestvus (vt RKHKo 3-3-1-38-13, p 21). Kaebaja pidi ebamugavusi taluma lühikest aega – ta viibis Tartu Vanglas ajutiselt seoses uurimistoimingutega ajavahemikel 11. jaanuar kuni 16. jaanuar 2017 ning 1. veebruar kuni 6. veebruar 2017, kusjuures Tartu Vangla kartserirežiimil viibis ta 1. veebruar kuni 6. veebruar 2017 kella 07.15-ni. Arvestades, et kinnipeetavale määratakse kartserikaristus tema enda tegevuste tulemusena, on proportsionaalne taluda kartserikambris viibimisega kaasnevaid piiranguid.
9.Kohus märgib täiendavalt, et kaebusest ei selgu, milliste konkreetsete toimingute õigusvastasust kaebaja tuvastada soovib. Kaebus on esitatud üldsõnaliselt, mille sisuks võib olla mh vaidlustada Tartu Vangla kodukorra punkte. Kui kinnipeetav peab õigusvastaseks nende toimingute tegemata ja haldusaktide andmata jätmist, mille eelduseks oleks tema taotluste rahuldamine ja loa andmine, tuleb vaidlustada konkreetset keelduvat toimingut või haldusakti (RKHKo 3-3-1-28-15, p 18-23). Selleks peab ta olema eelnevalt vastava taotlusega vangla poole pöördunud.
10.Riigikohtu praktika kohaselt on piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab aga olema reaalne oht, et
haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika).
11.Kohus ei näe antud juhul preventiivset huvi tuvastamisekaebuse esitamiseks. Täitmiskava kohaselt kannab kaebaja karistust Tallinna Vanglas. Asjaolu, et kaebajat võidakse aeg-ajalt veelkord Tartu Vanglasse tuua, ei muuda preventiivset huvi reaalseks. Ühtlasi on kaebajal kartserisse paigutamist võimalik ise vältida uutest distsiplinaarsüütegudest hoidudes.
12.Kuigi kaebaja ei ole kaebustes selgelt märkinud, miks on tuvastamiskaebused tema õiguste kaitseks vajalikud, vaid esitanud üldsõnalised kaebused, ei pea kohus otstarbekaks kaebajalt täiendavaid selgitusi küsida. Kuivõrd Tartu Vangla vastustest kohtunõuetele nähtub, et kaebaja ei ole vastavasisulisi pöördumisi vanglale esitanud, peab kohus vähetõenäoliseks, et läbiotsimiste käigus oleks kaebaja õigusi rikutud või üks kord nädalas pesemise võimaldamisel ja seoses öövalgustusega oleks kaebaja õiguste riive oluline. Samuti viitavad kohtule teada olevad asjaolud sellele, et kaebaja tegelik eesmärk ei ole enda õiguste kaitse, vaid ta on kaebuse esitanud muul eesmärgil. Kaebaja on väga lühikese perioodi jooksul esitanud halduskohtusse kümneid napisõnalisi kaebusi (vt ka nt haldusasjad nr 3-17-24, 3-17-25, 3-17-26, 3-17-34, 3-17-35, 3-1738, 3-17-40, 3-17-41, 3-17-42, 3-17-44, 3-17-46, 3-17-47). Muuhulgas saatis kaebaja halduskohtusse kirja, milles märkis, et 2016. aasta oli alles kaebuste esitamise algus ja 2017. aastal on tal plaanis esitada 3000 uut kaebust (6. jaanuaril 2017 haldusasjas nr 3-16-2599 kohtusse saabunud märgukiri). Seega võib järeldada, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks on suure hulga kaebuste esitamisega koormata kohtusüsteemi, mida aga ei saa käsitada menetlusõiguste heauskse kasutamisena (HKMS § 28 lg 1).
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A.N.i kaebused kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise, Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise, põhiseaduspärasuse kontrolli ja riigi õigusabi taotlustega märgib kohus, et kuna kaebused kuuluvad tagastamisele, siis jätab kohus taotlused sel põhjusel menetlemata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.