Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-16-2599. Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-16-2600. Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-16-2619. Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-16-2622. Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-16-2623. Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-16-2625. Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-16-2626. Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-16-2627. Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-16-2628. Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-16-2629. Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-16-2630. Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-16-2631. Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-16-2632. Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-16-2633.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule Tartu Vangla tegevuse peale
14.detsembril 2016 kaks ja 18. detsembril 2016 12 kaebust (nr-d 3-16-2599, 3-16-2600, 3-162619, 3-16-2622, 3-16-2623, 3-16-2625, 3-16-2626, 3-16-2627, 3-16-2628, 3-16-2629, 3-162630, 3-16-2631, 3-16-2632, 3-16-2633).
2.X taotleb eelpool nimetatud asjades Tartu Vangla järgmiste tegevuste õigusvastasuse tuvastamist:
1) Tallinna Vangla pastori antud rist võeti ära 14. detsembril 2016 (nr 3-16-2599); 2) Tartu Vanglasse saabudes 14. detsembril 2016 ei saanud ta kambrisse kohtu dokumente (nr 3-16-2600); 3) Tartu Vanglas puudub igasugune mõtestatud tegevus ja ta on paigutatud lukustatud kambrisse kinnises osakonnas (nr 3-16-2619); 4) vangla poe juurdehindlus on liiga suur (nr 3-16-2622); 5) kinnises osakonnas ei saa kirikus käia (nr 3-16-2623); 6) kinnises osakonnas ei saa pikaajalist kokkusaamist (nr 3-16-2625); 7) kinnises osakonnas ei ole külmkappi (nr 3-16-2626); 8) jalutusboksides puuduvad treenimisvõimalused ja varustus (nr 3-16-2627); 9) kambrist väljudes ja kambrisse sisenedes otsitakse ta läbi (nr 3-16-2628); 10) ta peab taluma suitsuhaisu, kuna ta viibib suitsetava kinnipeetavaga ühes kambris (nr 3-162629); 11) E11 sektoris on vooditel redelid, aga E8 sektoris ei ole (nr 3-16-2630); 12) elukambris ei ole lüliteid ja kinnipeetav ei saa tuld põlema panna ega kustutada ning öötuli põleb liiga eredalt (nr 3-16-2631); 13) kambris mängib vangla raadio ja kuulata võimaldatakse nelja raadiojaama (nr 3-16-2632); 14) elukambris ei ole vaba liikumispinda 3 m2 (nr 3-16-2633).
3.Kõigis eelnimetatud asjades taotleb X riigilõivu tasumisest vabastamist, Euroopa Kohtult eelotsust, põhiseaduspärasuse kontrolli. Kaebuste esitamise eesmärgiks on X märkinud otsuse saatmise ÜRO-le ja Euroopa Inimõiguste Kohtule.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 6. jaanuaril 2017 Xi kiri, milles ta märgib, et 2016. a oli kaebuste esitamise eelsoojendus ning 2017. a arvutused näitavad u 3000 uut kohtuasja (kiri on lisatud kohtu poolt haldusasja toimikusse nr 3-16-2599).
5.Tartu Halduskohtusse saabus 9. jaanuaril 2017 Xi kiri, milles ta märgib, et luuakse MTÜ Pritsib Tinti, mis hakkab tööle kõigis kolmes vanglas ning kohtu- ja õigussüsteemis (kiri on lisatud kohtu poolt haldusasja toimikusse nr 3-16-2599).
6.Tartu Vangla 9. jaanuari 2017. a vastuse kohaselt paigutati X karistust kandma Tallinna Vanglasse. X viibis Tartu Vanglas 14. detsembrist 2016 kuni 28. detsembrini 2016 seoses kohtuistungitega Tartu Maakohtus. X saabub Tartu Vanglasse 11. jaanuaril 2017 seoses kohtuistungitega Tartu Maakohtus. Eeldatavasti sõidab ta Tallinna Vanglasse tagasi 23. jaanuaril 2017.
KOHTU SEISUKOHT
7.Isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 44 lg 1). Isik võib muul eesmärgil halduskohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Halduskohtumenetluse seadustik ega ka vangistusseadus kinnipeetavale muul eesmärgil kaebuse esitamise õigust ette ei näe.
8.Praeguse juhul on kaebaja korraga esitanud 14 kaebust ning kõigis kaebustes taotleb ta vangla tegevuste õigusvastasuse tuvastamist.
9.Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (HKMS § 38 lg 4, RKHK 3-3-1-28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid,
nt tühistamis- või kohustamisnõue (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku õiguste kaitseks nt hilisema kahju hüvitamise kaebuse esitamisel või kui kaebajal esineb selleks preventiivne huvi (vt RKHKo 4.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10).
10.Kuigi kaebaja ei ole kaebustes selgesõnaliselt märkinud, miks on tuvastamiskaebused tema õiguste kaitseks vajalikud, ei pea kohus otstarbekaks kaebajalt täiendavaid selgitusi küsida. Kohtule on praeguses menetlusetapis ilmne, et kaebajal ei ole vajalik tuvastamiskaebuse esitamine enda õiguse kaitseks alljärgnevatel põhjustel.
11.Kohus peab võimalikke hilisemaid mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõudeid praegusel juhul ilmselgelt perspektiivituteks. Seetõttu on kaebused Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks samuti ilmselgelt perspektiivitud.
11.1.Kaebaja väidab, et temalt võeti 14. detsembril 2016 ära rist, ta ei saanud Tartu Vanglasse saabudes koheselt (s.o 14. detsembril 2016) kaasa kohtu dokumente, ta oli paigutatud lukustatud kambrisse, poe juurdehindlus on liiga suur, kinnises osakonnas ei võimaldata pikaajalisi kokkusaamisi ega kirikus käimist ning seal puudub külmkapp, jalutusboksides puuduvad treenimisvõimalused ja varustus, kambrist väljudes ja kambrisse tagasi minnes toimus läbiotsimine, ta paigutati kambrisse suitsetava kinnipeetavaga, E11 sektsioonis ei ole vooditel redeleid, elukambris ei ole lüliteid ja öötuli põleb liiga eredalt, kambris mängib vangla raadio ja kuulata saab nelja raadiojaama, elukambris ei ole väidetavalt vaba liikumispinda 3 m2.
11.2.Kohtu hinnangul ei saa eelpool nimetatud tegevused ja vangla režiimiga kaasnevad paratamatud ebamugavused kaebajale kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamist rahas RVastS § 9 lg 1 alusel. Kaebajale varalise või mittevaralise kahju tekkimine vangla eelnimetatud tegevuste ja ebamugavustega ei saa pidada kaebuses esitatud asjaoludel usutavaks (vt käesoleva määruse p 13). Isegi kui mittevaralise kahju tekkimist eeldada, ei kuuluks mittevaraline kahju hüvitamisele rahas. Rahalise hüvitise väljamõistmise üheks eelduseks on tegevuse või kohtlemise kestvus (vt RKHKo 10.10.2013, 3-3-1-38-13, p 21). Kaebaja pidi ebamugavusi taluma lühikest aega, ta viibis Tartu Vanglas 14. detsembrist 2016 kuni 28. detsembrini 2016.
11.3.Kohus märgib täiendavalt, et valdavas osas kaebusest ei selgu, milliste konkreetsete toimingute õigusvastasust kaebaja tuvastada soovib. Kaebus on esitatud üldsõnaliselt, mille sisuks võib olla mh vaidlustada Tartu Vangla kodukorra punkte. Kaebaja seisukohtadest võib järeldada, et ta peab õigusvastaseks nende toimingute tegemata ja haldusaktide andmata jätmist, mille eelduseks oleks tema taotluste rahuldamine ja loa andmine. Kui kaebaja tahteks on esmajoones taotletud esemete kambrisse väljastamine või endale soovitud teiste tegevuste lubamine, tuleb vaidlustada konkreetset keelduvat toimingut või haldusakti (vt ka RKHKo 19.10.2015, 3-3-1-28-15, p 18–23). Selleks aga peaks ta olema eelnevalt vastava taotlusega vangla poole pöördunud. Samuti ei ole Tartu Vanglas isikliku põrandapinnaga õiguslikke probleeme esinenud (vt nt TrtRngKo 18.08.2016, nr 3-15-367, p 10).
12.Riigikohtu praktika kohaselt on piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab aga olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 4.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Isegi kui kaebaja väidaks preventiivset huvi, kohus seda praegusel juhul ei näe. Täitmiskava kohaselt kannab kaebaja karistust Tallinna Vanglas. Asjaolu, et kaebajat võidakse aeg-ajalt
veelkord Tartu Vanglasse tuua, ei muuda preventiivset huvi reaalseks. Samuti ei ole kaebaja valdavas osas vaidlustanud vangla konkreetseid keelduvaid tegevusi (vt käesoleva määruse punkti 11.3).
13.Kohtule teada olevad asjaolud viitavad sellele, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks ja tahteks ei ole enda õiguste kaitse, vaid ta on kaebused esitanud muul eesmärgil. Kaebaja on väga lühikese perioodi jooksul esitanud halduskohtusse kümneid kaebusi (vt ka nt haldusasjad nr 3-17-24, 3-17-25, 3-17-26, 3-17-34, 3-17-35, 3-17-38, 3-17-40, 3-17-41, 3-17-42, 3-17-44, 3-17-46, 3-17-47). Kaebuste põhjendused on napisõnalised. Kaebaja saatis halduskohtusse kaks kirja, milles märkis, et 2016. a oli alles kaebuste esitamise algus ja 2017. a on tal plaanis esitada 3000 uut kaebust, samuti luuakse MTÜ Pritsib Tinti, mis hakkab tööle kõigis kolmes vanglas ja kohtusüsteemis (vt käesoleva määruse p-d 4 ja 5). Seega võib järeldada, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks on suure hulga kaebuste esitamisega koormata kohtusüsteemi. Sellist tegevust aga ei saa käsitada menetlusõiguste heauskse kasutamisena (HKMS § 28 lg 1).
14.Kohus möönab, et kaebuse liiga kergekäelise tagastamisega võidakse riivata isiku kaebeõigust. Samas praeguses asjas kaebuse tagastamisega kaasnevat kaebaja kaebeõiguse mõeldavat riivet vähendab see, et kaebajalt ei ole võetud võimalust oma õiguste tegelikuks kaitseks esitada kaebust, milles on vaidlustatud vangla konkreetne tegevus kohase õiguskaitsevahendiga, milles on esitatud kaebuse faktiline põhjendus ning mis vastab kaebuse teistele esitatavatele nõuetele (HKMS § 38).
15.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebused haldusasjades nr 3-16-2599, 3-16-2600, 3-16-2619, 3-16-2622, 3-16-2623, 3-16-2625, 3-16-2626, 3-16-2627, 3-16-2628, 3-16-2629, 316-2630, 3-16-2631, 3-16-2632, 3-16-2633 HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
16.Kohus peab vajalikuks märkida kohtualluvuse kohta järgmist. Kinnipeetav esitab kaebuse oma viibimiskoha järgi (HKMS § 8 lg 5). Reeglina asub kinnipeetav täitmisplaanis nimetatud vanglas, s.o vanglas, kelle pädevuses on kinnipeetava vangistuse täideviimise korraldamine (VangS § 5 lg 1, justiitsministri 25. märtsi 2008. a vastu võetud määrus nr 9 "Täitmisplaan"). Erandina võib kinnipeetav viibida ka vanglas, mida ei ole täitmisplaanis nimetatud (nt saadetakse kinnipeetav teise vanglasse kohtuistungi toimumise ajaks). HKMS § 8 lg-st 5 ei ole võimalik teha selgesõnalist järeldust, kas määrav on vangla, kus kinnipeetav kaebuse esitamise hetkel asub või aluseks tuleb võtta vangla, mis on täitmisplaanis kindlaks määratud. Seadus kasutab viibimiskoha, mitte aga täitmisplaanis nimetatud vangla mõistet. Viibimiskohana võib mõista kohta, kus kinnipeetav asub. Samas võib viibimiskohana mõista ka kohta, kus kinnipeetav pikemat aega asub ehk täitmiskavas nimetatud vanglat. Kaebaja esitas kaebused Tartu Vangla tegevuste peale ajal, kui ta viibis kinnipeetavana Tartu Vanglas. Kuigi kaebaja on Tallinna Vangla kinnipeetav, keda ei ole ümberpaigutatud Tartu Vanglasse, ei pea kohus sellises õiguslikus olukorras õigeks asja Tallinna Halduskohtusse saata (vt analoogia korras HKMS § 7 lg 2). Tänase valdava rakenduspraktika kohaselt on kohtualluvuse määramisel lähtutud ümbriku peale märgitud aadressist, mitte aga täitmiskavas nimetatud vanglast.
allkirjastatud digitaalselt Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.