lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-973/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 07.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-973/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
925
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number

3-17-973

Määruse kuupäev

7. juuni 2017

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

A.G.i (G.) kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju summas 34 400 euro hüvitamise nõudes seonduvalt haigestumisest teavitamata jätmise ning ravi mittevõimaldamisega.

Resolutsioon

Tagastada A.G. kaebus. Kohtumäärus saata kaebajale tõlgituna vene keelde. Asendada kohtulahendi jõustumisel isiku tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

nimi

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1.Tallinna Vanglas registreeriti 29.11.2016 kinnipeetav A.G. mittevaralise kahju hüvitamise taotlus ning 31.01.2017 taotluse puuduste kõrvaldamise kiri, millede kohaselt on A. G. haigestunud Tallinna Vanglas viibimise ajal C-hepatiiti ning nõuab vanglalt seetõttu mittevaralise kahju summas 34 400 euro hüvitamist (10 eurot iga vanglas viibitud päeva eest). Kahjunõude kohaselt on A. G. teostatud vanglas juba aastatel 2006 ning 2007 vereanalüüsid, mis näitasid, et tal on B- ja C-hepatiit, kuid vangla ei ole nimetatud asjaoludest A. G. teavitanud ega pakkunud haiguste vastast asjakohast ravi. Alles 22.11.2013 võetud vereproovi alusel teavitati A. G. haigestumisest, milliseks ajaks oli tegemist juba kroonilise C-hepatiidiga. Kuna vangla ei ole A. G. haigestumisest teavitanud ega ole asjakohast ravi taganud, siis seati sellega ohtu lisaks temale ka abikaasa tervis (A. G. on 04.10.2012 abiellunud). A. G. viibis Tallinna Vaglas juunikuust 2006 kuni 01.03.2016. Vereanalüüsid teostati talle 20.11.2006 ja 14.11.2007, mis mõlemad näitasid Bja C-hepatiiti. A. G. väitel oleks algstaadiumis ravi tagamine olnud kerge, kuid kroonilise haiguse puhul seda väita ei saa. Tallinna Vangla on haigusest teavitamata jätmise ning ravi mittevõimaldamisega ohustanud A. G. tervist, tekitades moraalse kahju ja tervisekahju. A. G. sõnul on Tartu Vangla arst talle avaldanud, et C-hepatiidi puhul on vastu näidustatud ravimid nagu ibuprofeen ja paratsetamool, milliseid ravimeid vangla on talle aastate jooksul väljastanud (nt külmetushaiguste puhul). Sellega on A. G. hinnangul talle veelgi kahju põhjustatud. Samuti on A. G. moraalne seisund olnud rusutud pärast haigusest teada saamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Vangla 03.04.2017 vastusega nr 5-37/16/226-4 tagastas A. G. kahju hüvitamise taotluse seoses tema abikaasale väidetavalt põhjustatud kahjuga ning jättis A. G. kahjunõude muus osas rahuldamata.
3.04.05.2017 esitas A. G. Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju summas 34 400 euro hüvitamise nõudes inimväärikuse alandamise ja tervisekahju tekitamise eest Tallinna Vangla meditsiiniteenistuse poolt. Kaebaja märgib, et asjaolude kirjeldus on olemas Tallinna Vanglale esitatud kahjunõudes ja selle täienduses (nr 5-37/16/226-4). Kaebaja selgitab täiendavalt, et talle tekitati C-hepatiiti haigestumisest teavitamata jätmise ning ravi mittevõimaldamisega lisaks tervisekahjule ka moraalne kahju, kuna ta tundis tugevat rahutust (hirmu) oma tervise (elu) pärast. Samuti tundis ta hirmu ja muret selle tõttu, et tema abikaasa võis temalt nakkuse saada, kuna alates 2012. aasta septembrist käis ta abikaasaga pidevalt pikaajalistel kokkusaamistel, teadmata oma haigusest. Kaebaja arvates ei ole see haigusest teavitamine, kui tema tervisekaardile kirjutati analüüside vastused, kuna tema allkirja tutvumise kohta seal ei ole. Kaebaja märgib, et kui ta oleks oma haigusest teadnud, siis oleks ta püüdnud vähemasti saada ravimeid hepatiidi vastu. Kaebusele on lisatud ka menetlusabi taotlus koos majandusliku seisundi teatise ning kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttega. Kohtu seisukoht
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikust suhtest tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigikohtu erikogu on 07.04.2011 otsuses asjas nr 3-3-4-1-11 selgitanud järgmist: „Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega (VangS §-d 49, 491, 52, 53, 93 lg 6; Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrus nr 330 ""Vangistusseaduse" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord"), reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat (VÕS §-d 758773, tervishoiuteenuste korraldamise seadus). Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 15.12.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9, ja 21.12.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9).“
5.A. G. kaebuse ning kaebusele lisatud kohtueelse menetluse materjalide kohaselt heidab kaebaja Tallinna Vanglale ette, et vangla meditsiiniteenistus ei teavitanud teda pärast 20.11.2006 ja 14.11.2007 vereanalüüside tegemist C-hepatiiti haigestumisest ega teostanud talle vastavat ravi. Sellega on kaebaja väitel talle tekkinud mittevaraline kahju, mis seisneb väärikuse alandamises ja tema tervise kahjustamises. Kohtu hinnangul on antud vaidluse näol tegemist eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Tallinna Vangla arsti tegevus kaebajale võimaliku ravi määramise osas liigitub tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 2 lg-st 1 tulenevalt tervishoiuteenuse osutamise alla. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangistusseaduse § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutaja poolne patsiendi teavitamisekohustus on sätestatud võlaõigusseaduse § 766 lg-s 1 ning ka see kohustus liigitub tervishoiuteenuse osutamise alla. Riigikohtu halduskolleegium on 15.12.2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-53-10 märkinud, et tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine on samuti maakohtu pädevuses (otsuse p 9). Kaebajal on seega oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg-le 1 ja § 11 lg-le 1 hagiavaldusega maakohtu poole.
6.HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A. G. kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju summas 34 400 euro hüvitamise nõudes seonduvalt Chepatiiti haigestumisest teavitamata jätmise ning ravi mittevõimaldamisega HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd vaidluse lahendamise ei kuulu halduskohtu pädevusse.
7.Seonduvalt kaebuses esitatud menetlusabi taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. Tulenevalt HKMS § 175 lg 3 asendab kohus omal initsiatiivil jõustunud kohtulahendis isiku nime tähemärkidega isiku õiguste kaitseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium