Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
6. juuni 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-103 LM kaebus Tallinna Vangla perearsti tegevusele 02.11.2016 vastuvõtul Kaebaja – LM; Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19. jaanuari 2017. a. määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
LM määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta LM määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.01.2017 määrus muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-17-103 Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul perearst J. Kostjuki käitumisega 02.11.2016 vastuvõtu ajal. Seega ei ole kaebaja rahul tervishoiuteenuse osutamise kvaliteediga ning soovib selle eest vabandamist (kompensatsiooni). Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2010 otsuse nr 3-3-1-53-10 kohaselt ei ole tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine halduskohtu pädevuses. Vangla arst tegutseb vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingu pooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mistõttu lahendatakse tekkinud vaidlused tsiviilkohtumenetluse raames. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamise või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2010 otsuse nr 3-3-1-69-10 p 9). Seega juhul, kui kaebaja ei ole rahul talle osutatud tervishoiuteenusega, tuleb tal pöörduda vastava nõudega Harju Maakohtu poole. Lisaks ei ole kaebaja rahul ka perearsti otsusega, mille kohaselt tuleb kaebaja tervisliku seisundi tõttu töölt vabastada. Selles osas jääb kohus 23.11.2016 määruse nr 3-16-2228 p-s 5 väljendatud seisukoha juurde, et kui kaebaja ei nõustu tema töölt vabastamise otsusega, tuleb tal vaidlustada vastav otsus (käskkiri) esmalt vaide korras (VangS § 11 lg 5) ning alles seejärel saab kaebaja pöörduda tühistamise nõudega kohtu poole. Sellisel juhul saab halduskohus kontrollida käskkirja õiguspärasust hinnates ka vastava arsti otsuse õiguspärasust (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014 otsuse nr 3-3-1-44-14 p 19; 07.04.2011 määruse nr 3-3-4-1-11, p 9; 28.08.2012 määruse nr 3-3-4-1-12 p 9).
3-17-103 Dokumendihaldusprogrammi sissekande kohaselt on kinnipeetavaga vesteldud, probleemid lahenenud ja täiendavat vastuvõttu ta ei soovinud. Seega on LM 03.11.2016 pöördumisele vastatud.
3(4)
3-17-103 (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Virgo Saarmets
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.