Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Agu Timmi 06.06.2017, Tartu 3-16-220 Dmitri Noskovi kaebus Viru Vangla 23.11.2015. a käskkirja nr 6-3/1515, 26.11.2015. a käskkirja nr 6-3/1538, 01.12.2015. a käskkirja nr 6-3/1554 ja 08.12.2015. a käskkirja nr 6-3/1590 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 24.05.2016. a otsus Dmitri Noskovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Dmitri Noskov Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Dmitri Noskovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.05.2016. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 06.07.2017 (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 01.10.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1543 kinnipeetava Dmitri Noskovi tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks V7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, alates 01.10.2015-01.01.2016. Käskkirja kohaselt võib D. Noskov vastavalt vangla arsti ettekirjutusele töötada kuni kaks tundi päevas ning ei sobi töö tööstustolmuses keskkonnas.
Viru Vangla tunnistas 23.11.2015. a käskkirjaga nr 6-3/1515 kinnipeetav D. Noskovi süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 p 1 rikkumise eest ja karistas teda 20-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud D. Noskov 23.10.2015 kella 20.40 ajal vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle V7 eluosakonna koristajana. Kinnipeetav väitis, et ei ole töövõimeline ning soovis meditsiinitöötaja vastuvõtule. Kohale kutsutud meditsiinitöötaja
vaatas kinnipeetava üle ning hindas ta töövõimeliseks. Kell 20.47 anti kinnipeetavale veelkord korraldus tööle asumiseks, millele D. Noskov ei allunud.
3.Viru Vangla tunnistas 26.11.2015. a käskkirjaga nr 6-3/1538 kinnipeetav D. Noskovi süüdi kolmel korral toime pandud vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 p 1 rikkumiste eest ja karistas teda iga rikkumise eest 20-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud D. Noskov 01.11.2015, 07.11.2015 ja 13.11.2015 vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle V7 eluosakonna koristajana. Kinnipeetav väitis, et ei ole töövõimeline ning soovis meditsiinitöötaja vastuvõtule. Kohale kutsutud meditsiinitöötaja vaatas kinnipeetava üle ning hindas ta töövõimeliseks. Pärast tervisekontrolli anti D. Noskovile veelkord tööle asumise korraldus, mida kinnipeetav eiras.
4.Viru Vangla tunnistas 01.12.2015. a käskkirjaga nr 6-3/1554 kinnipeetav D. Noskovi süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 p 1 rikkumise eest ja karistas teda 20-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud D. Noskov 19.11.2015 vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle V7 eluosakonna koristajana. Kinnipeetav tõi põhjuseks tervisliku seisundi. Kohale kutsutud meditsiiniosakonna õde teostas kinnipeetavale tervisliku kontrolli ning andis loa töötamiseks. Pärast tervisekontrolli anti D. Noskovile veelkord korraldus tööle asumiseks, kuid D. Noskov keeldus.
5.Viru Vangla tunnistas 08.12.2015. a käskkirjaga nr 6-3/1590 kinnipeetav D. Noskovi süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 p 1 rikkumise eest ja karistas teda 25-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud D. Noskov 27.11.2015 vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle V7 eluosakonna koristajana. Kinnipeetav keeldumist ei põhjendanud ja tervise üle ei kurtnud ning keeldus kohale kutsutud meditsiiniõe ülevaatusest.
6.D. Noskov esitas vaided Viru Vangla 23.11.2015. a käskkirja nr 6-3/1515, 26.11.2015. a käskkirja nr 6-3/1538, 01.12.2015. a käskkirja nr 6-3/1554 ja 08.12.2015. a käskkirja nr 6-3/1590 kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 30.12.2015. a vaideotsustega nr 6-12/341-2, nr 6-12/340-2 ja nr 6-12/339-2 ning 08.01.2016. a vaideotsusega nr 6-12/346-2 D. Noskovi vaided rahuldamata.
7.D. Noskov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 23.11.2015. a käskkirja nr 6-3/1515, 26.11.2015. a käskkirja nr 6-3/1538, 01.12.2015. a käskkirja nr 6-3/1554 ja 08.12.2015. a käskkirja nr 6-3/1590 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebajal astma ja allergia, mis ei võimalda töötada tolmuses ruumis ja toksiliste ainetega. Vangla arsti Jelena Lobacheva 02.09.2015 tõendist nähtuvalt on kaebaja XXXX, mis tähendab, et kaebajal esineb allergiale iseloomulikke sümptomeid. Vangla järeldused kaebaja tervise kohta on vastuolulised ja see võib kahjustada kaebaja tervist. Viru Vanglas ei ole ühtegi perearsti või üldarsti, mistõttu vangla arstid ei oma õigust määrata töövõimekust. Lisaks on kaebajal probleeme seljaga, mis nähtub tervisekaardist ja ta saab pidevat ravi seoses valudega. Töö korralduse andmise ajal olid tal tugevad seljavalud, mis takistasid töökohustuste täitmist. Arst Nikolai Kulikov on teinud kindlaks, et kaebaja ei saa töötada tolmuses ruumis, toksiliste ainetega. Koristustööd eeldavad, et töö käigus kasutatakse või võidakse kasutada keemilisi puhastusvahendeid, siis kaebaja tervislik seisund ei võimalda koritustöid teha. Käskkirjad on kaalutlusvigased ja õigusvastased, kuna kaebajal oli õigus keelduda töötamisest tulenevalt riskist tema tervisele.
HALDUSKOHTU LAHEND
8.Tartu Halduskohus jättis 24.05.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt on Viru Vangla meditsiiniosakonna 25.05.2015 ja 27.05.2015 tõendite kohaselt D. Noskov töövõimeline ja võib töötada kaks tundi päevas, ei sobi töö tööstustolmuses keskkonnas, kuid muud erisused puuduvad. Olmetolm ei ole terviskahjustava toimega ning ei sega töötamisprotsessi. 28.08.2015 meditsiiniosakonna tõendi kohaselt 27.08.2015 võetud analüüside tulemuste kohaselt kaebajal allergiat ei esine. 04.11.2015 meditsiiniosakonna tõendi kohaselt on D. Noskov töövõimeline ja tema suhtes kehtib jätkuvalt tõend töövõimelisuse kohta. Meditsiiniosakonna 04.12.2015 tõendi kohaselt käis kaebaja ajavahemikul 14.08.2015 01.10.2015 korduvalt perearsti ja meditsiiniosakonna õdede vastuvõttudel. Viru Vangla meditsiiniosakonna selgituste kohaselt kui kaebaja tervislik seisund oleks ajavahemikul 14.08.2015 - 01.10.2015 halvenenud niivõrd, et ta ei oleks olnud võimeline töötama eluosakonna koristajana, siis meditsiiniosakonna arstid oleksid teinud vastava kande kinnipeetava tervisekaarti. Puudub põhjus kahelda vangla meditsiinitöötajate kutsealases pädevuses, sh selles, et vangla meditsiinitöötajad on teadlikud, millised töötingimused on kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab. Nõustuda saab vastustaja seisukohaga, et kuna perearst N. Kulikovi 17.06.2015 väljastatud tõend on välja antud ajal, mil kaebaja viibib Viru Vanglas ning 17.06.2015 kaebaja ei käinud väljaspool vanglat arsti vastuvõtul, on tõend väljastatud patsienti faktiliselt läbi vaatama ja küsitav on sellise tõendi usaldusväärsus. Meditsiiniosakonna tõenditest nähtub, et distsipliinirikkumiste toimepanemise päevadel ei leidnud meditsiinitöötajad, kaebaja poolt talle antud korralduste eiramise järgselt, põhjust kaebaja tööst vabastamiseks. Viru Vangla ei rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Täitmata jäetud vanglaametnike korraldused ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on kaebaja vanglaametniku korralduste täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlused, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus, 20 ööpäevaks ja 25 ööpäevaks kartserisse paigutamine, on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristused on õiguspärased ning tervislikud põhjused tööst keeldumiseks puudusid. Töökohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.D. Noskov esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei arvestanud halduskohus täielikult ja igakülgselt, et kaebaja ei olnud võimeline töötama, sest tundis ennast halvasti ja talle oleks pidanud andma vähemalt ajutise tööst vabastuse. Halduskohus jättis tähelepanuta, et kaebajal olid tööle asumise korralduste saamise ajal tugevad seljavalud. Tervisekaardi andmetest nähtub, et kaebajal on probleeme seljaga ja ta saab sellega seoses ravi. Kaebaja usaldab eelkõige oma perearsti soovitusi, kes omab samu tervisekaardi andmeid, mida vangla arstidki. Kui kaebajal on kahtlus,
et teatud tööülesanded võivad kahjustada tema tervist, ei saa ta riskida oma tervisega ja loota, et tal ei teki töö tegemise käigus atakke. Seega on käskkiri kaalutlusvigane ja õigusvastane, kuna kaebajal oli õigus keelduda töötamisest tulenevalt riskist tema tervisele. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-14-12 kohaselt laieneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 ka tööle vanglas ning annab kinnipeetavale õiguse keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust.
10.Viru Vangla palub vastuses D. Noskovi apellatsioonkaebusele, jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt võttis halduskohus kaebuses esitatud väidete osas seisukoha ning piisava põhjalikkusega uuris tõendeid ja tuvastas asjakohased faktilised asjaolud. Halduskohtu siseveendumuse kujunemine on otsusest jälgitav. Apellatsioonkaebuses ei esita kaebaja ühtegi uut väidet, mistõttu ei anna need alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Kaebajal puudus õigus keelduda töö tegemisest. Kaebaja kannab vangistust alates 14.07.2014 ning vangla käsutuses on andmed kaebaja tervisliku seisundi jälgimise kohta alates sellest ajast. Arvestades kaebaja terviseseisundit, kooskõlastas vangla arst kinnipeetava tööle määramise märkides, et kaebaja ei või töötada tööstustolmus ning seda piirangut on D. Noskovi tööle määramisel ja tööle asumise korralduse andmisel järgitud. Tervisekaardi väljavõtetest nähtub, et tööst keeldumise järgselt kontrollis tervishoiutöötaja kaebaja üldist terviseseisundit ja ei leidnud põhjust D. Noskovi tööst vabastamiseks. Kaebajal ei saanud olla selliseid seljavaevusi, mis oleksid takistanud töötamist eluosakonna koristajana. Valu esinemist ei ole võimalik objektiivselt kindlaks teha. Meditsiiniõde kontrollis kaebaja üldisi tervisenäitajaid ja tegi selle põhjal järelduse, et puudub põhjus kaebaja tööst vabastamiseks. Vanglal ei ole alust kahelda eriala spetsialisti järelduses. Eluosakonna koristamine on kerge töö, mis on sarnane igapäevaste toimetustega ning puuduvad andmed, et kaebajal oleks nende tegemisel takistusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et D. Noskovi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 24.05.2016. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et kaebajale oleks pidanud andma vähemalt ajutise tööst vabastuse, kuna ta tundis ennast halvasti ja tal olid korralduse andmisel tugevad seljavalud. Valvur R. Ridalaane ettekande kohaselt keeldus kaebaja 23.10.2015 kella 20:40 ajal täitmast korraldust asuda tööle. Kaebaja väitis, et ta ei ole töövõimeline, mille peale kutsuti kohale meditsiinitöötaja, kes kontrollis kaebaja tervist ja ei leidnud põhjust kaebajat tööst vabastada. Ka teise korralduse asuda tööle täitmisest kaebaja keeldus. Valvur V. Kergandi ettekande kohaselt andis ta kaebajale 01.11.2015 kella 11:00 ajal korralduse asuda tööle, millest viimane keeldus terviseprobleemide tõttu. Ka siis vaadati kaebaja läbi meditsiinitöötaja poolt, kes ei tuvastanud terviseprobleeme, mis oleks aluseks kaebaja tööst vabastamisele. Ka teistkordse korralduse täitmisest kaebaja keeldus. Valvur A. Kooli ettekande kohaselt keeldus kaebaja 07.11.2015 kella 20:29 paiku tööle minemast, kuna tal on seljavalud. Ka sellel korral vaadati kaebaja meditsiinitöötaja poolt läbi ja ei leotud takistusi tööle asumiseks. Ka teistkordse korralduse täitmisest kaebaja keeldus. Valvur A. Teetloki ettekande kohaselt keeldus kaebaja 13.11.2015 kella 20:33 paiku samuti tööle asumisest, kuna leidis, et ta ei saa töötada tervisliku seisundi tõttu. Meditsiinitöötaja mingit vastunäidustust töötamiseks ei tuvastanud, kuid vaatamata sellele keeldus kaebaja tööle asumast. Valvur S. Võidula on kinnitanud, et
19.11.2015 kella 20:37 paiku keeldus kaebaja seljavalu tõttu tööle asumast. Meditsiinitöötaja hindas kaebaja töövõimeliseks, kuid vaatamata sellele keeldus kaebaja töötamast. Valvur U. Võhma ettekande kohaselt keeldus kaebaja 27.11.2015 kella 20:45 paiku keeldus kaebaja tööle asumast. Kaebaja ei kurtnud tervise üle ja keeldus ülevaatusest meditsiinitöötaja poolt. Eeltoodu alusel on halduskohus õigesti tuvastanud, et kaebaja tööle asumise korraldused ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Kaebaja on vanglaametnike korralduste täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p 1 ning talle määratud distsiplinaarkaristused on õiguspärased ja puudub alus nende tühistamiseks.
13.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et igasugune ebamugavustunne ei anna veel alust kaebajat tööst vabastada. Halduskohtule 25.05.2015 ja 27.05.2015 esitatud meditsiiniosakonna tõendi kohaselt on kaebaja töövõimeline ning võib töötada kaks tundi päevas. Kaebajale ei sobi töö tööstustolmuses keskkonnas ning muud erisused puuduvad. Olmetolm ei ole tervist kahjustav ning ei sega töötamist. 27.08.2015 võetud proovide alusel kaebajal allergiat ei esine. Ringkonnakohtul nagu ka halduskohtul ei ole alust kahelda meditsiiniosakonna töötajate kutsealases pädevuses, sest nad on teadlikud, millises keskkonnas tuleb kinnipeetaval töötada üldruumide koristamisel. Mis puudutab perearst N. Kulikovi tõendisse, mille kohaselt kaebaja ei saa töötada tolmuses ruumis ja toksiliste ainetega, siis halduskohus on põhjendatult leidnud, et on alust kahelda selle õigsuses. Kuna kaebaja viibib alates 14.07.2014 vangistuses, siis oli perearstil võimalik anda selline tõend välja ainult eelnevate kaebajaga kohtumiste andmete põhjal. Kuna kaebaja on kogu aeg vanglas viibimise ajal viibinud meditsiinitöötajate vastuvõtul, siis ei ole eluliselt usutav, et nad ei oleks märganud muutusi kaebaja tervislikus seisundis, mis oleks tinginud kaebaja töölt vabastamise. Kuna halduskohus on õigustatult leidnud, et puuduvad tõendid, mille alusel väita, et tööleasumisega oleks kaebaja seadnud ohtu oma tervise, siis on asjakohatud kaebaja viited Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-14-12.
14.Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.