„X“kaebus Viru Vangla 13.12.2016 haldusakti nr 610/32970-2 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks kaebaja 14.11.2016 taotluse uueks otsustamiseks (millega tagada kaebajale kartserirežiimil päevaks voodivarustus ja tavaline vanglariietus). Kirjalik menetlus
Menetlusvorm Menetlusosalised
Kaebaja- „X“ Vastustaja-Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja
Resolutsioon
1.Kaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Viru Vangla 13.12.2016 haldusakt nr 610/32970-2 osas, millega ei tagatud kaebajale kartserirežiimil päevaks voodivarustust.
3.Kohustada Viru Vanglat kaebaja 14.11.2016 taotluse uueks otsustamiseks voodivarustuse tagamist puudutavas osas.
4.Tagastada vangla 30.03.2016 dokument nr 2-6/25352 kui mitteasjassepuutuv.
Mõista Viru Vanglalt „X“ kasuks välja menetluskulud 7.50 eurot.
6.Kuulutada menetlus haldusasjas nr 3-17-423 osaliselt kinniseks kaebaja tervisekaardi väljavõtteid puudutavas osas.
7.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga „X“.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 3.07.2017. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik, kaebuse põhjendused, vastustaja vastuväited
1.„X“ esitas 14.11.2016 Viru Vanglale taotluse (reg 14.11.2016 nr 6-10/32970-1), milles palus viivitamata lõpetada tema kartserirežiimil väärkohtlemine ja alandamine, palus koheselt anda kartserisse voodivarustus (tekk, madrats, 2 lina, padi) ja tavaline vanglariietus, et külm ei oleks (tl 14).
2.Viru Vangla 13.12.2016 haldusaktiga nr 6-10/32970-2 jäeti taotlus rahuldamata (tl 17).
3.Kaebaja esitas 6.01.2017 vaide Viru Vanglale 13.12.2016 otsuse tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks kaebaja 14.11.2016 taotluse uueks otsustamiseks (tl 19 jj).
4.Viru Vangla 20.01.2017 vaideotsusega nr 6-12/4-2 jäeti vaie rahuldamata (tl 21).
5.„X“esitas 20.02.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 13.12.2016 haldusakt nr 6-10/32970-2 ning kohustada Viru Vanglat kaebaja 14.11.2016 taotluse uueks otsustamiseks (millega tagada kaebajale kartserirežiimil päevaks voodivarustus ja tavaline vanglariietus).
6.Tartu Halduskohus võttis 15. märtsi 2017. a määrusega „X“kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Viru Vangla ning kohustas vastustajat kaebusele kirjalikult vastama hiljemalt 12. aprillil 2017. a.
7.Viru Vangla esitas oma seisukoha kaebusele 11. aprillil 2017 ning palus jätta kaebus rahuldamata (tl 30 jj).
8.21. aprilli 2017 määrusega teatas kohus menetlusosalistele asja lahendamisest kirjalikus menetluses, määras täiendavate menetlusdokumentide esitamise aja ja teatas, et kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev on 1. juuni 2017. a.
9.7. mail 2017. a esitas „X“ kohtule oma vastuväited vastustaja seisukohtadele ning taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgset õiguskaitset palub kaebaja kohtul kohaldada vastuväitete ja kaebuse põhjendustest lähtuvalt ning kohustada käesoleva kohtuasja lõpuni Viru Vanglat kaebajale kambrisse lubama päevaks voodivarustus ja tavaline vanglariietus (pruun vanglavorm). Kaebajal on haige selg ja ta vajab pidevalt seljalihaste lõdvestamist ja pingete leevendamist pikali olles. Samuti on jahe kambris ja vajalik on kambris kandmiseks tavalist vanglavormi riietust (tl 71 jj).
11.Kaebaja põhjendab oma seisukohti õiguskantsleri kirjaga 18.10.2016 nr 74/151309/1604193, milles õiguskantsler leidis, et vanglal tuleb lõpetada ilma konkreetse põhjuseta tavavormist kehvema kvaliteediga riietuse väljastamine eranditult kõigile kartseris viibivatele kinnipeetavatele ning tagada kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele võimalus nende inimväärikust riivamata riietuda ( vt tl 7 jj). Kaebaja toob välja, et kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele väljastatav riietus on õhukesest riidest, ei pea sooja ja sellega on külm. Kaebaja leiab ka, et kui kartserikaristust kohaldatakse pikaajaliselt (s.t viibimisega kartseris järjest üle 14 päeva), tuleb vanglatel lubada kinnipeetavatel voodit ja voodivarustust päevasel ajal kasutada. Kaebaja toob välja, et päevasel ajal voodi kasutamise keelamisega kaasnev ebamugavustunne kasvab ajas ning võib pikaajaliselt (s.t kestes järjepanu üle 14 päeva) tekitada inimesele füüsilisi kannatusi, ohustada tema tervist ning seada kahtluse alla inimväärikust austava kohtlemise. Kaebaja märgib, et on juba kartserirežiimil viibinud järjest 40 ööpäeva ning juba praegu on 30 ööpäeva veel ees ja kolmes asjas käivad distsiplinaarmenetlused).
12.Vastustaja palub jätta Virgo Raudsepa kaebus rahuldamata ja menetluskulud tema enda kanda. Alates novembrist 2016 on kinnipeetav „X“kandnud kartserikaristusi järgmiste
käskkirjade alusel: 09.11.2016 kk nr 6-3/1259 alusel ajavahemikus 11.11.2016 – 26.11.2016; 21.11.2016 kk nr 6-3/1306 alusel ajavahemikus 26.11.2016 – 01.12.2016; 23.12.2016 kk nr 63/1459 alusel ajavahemikus 29.12.2016 – 05.01.2017; 12.01.2017 kk nr 6-3/49 alusel ajavahemikus 13.01.2017 – 10.02.2017; 23.01.2017 kk nr 6-3/78 alusel ajavahemikus 10.02.2017 – 24.02.2017; 13.02.2017 kk nr 6-3/157 alusel ajavahemikus 24.02.2017 – 06.03.2017; 23.02.2017 kk nr 6-3/194-1 alusel ajavahemikus 06.03.2017 – 21.03.2017; 10.03.2017 kk nr 6-3/246-1 alusel ajavahemikus 21.03.2017 – 05.04.2017. Kõik käskkirjad on kehtivad.
13.Vastustaja selgitab, et Viru Vanglas kannavad kinnipeetavad kartserikaristusi P2 osakonnas, aga ka eluosakondades. Kuna P2 osakonnas asuvad kartserikambrid ning lukustatud kambrid, siis viibivad P2 osakonnas üheaegselt nii kartserikaristust kandvad kinnipeetavad kui ka kinnipeetavad, kelle suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ja kelle suhtes ei pruugi kehtida täiendavaid piiranguid kambri sisustuse ning kambris lubatud esemete osas. Valvepiirkonna valvuritel on hõlpsam kinnipeetavate üle järelevalvet teostada, kui nad on oma riietuse poolest eristatavad. Kuivõrd P2 osakonna kartserisse ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutatavad kinnipeetavad pärinevad vangla erinevatest osakondadest ja on seetõttu igapäevaselt kartseriosakonnas töötavatele ametnikele enamuses tundmatud, siis võimaldab erinev riietus vanglaametnikel kinnipeetavaid hõlpsamini eristada. Pole välistatud ka olukord, kus kinnipeetavale, kes on täiendava julgeolekuabinõuna paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse, määratakse distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine. Sellisel juhul on tõenäoline, et kinnipeetav kannab kartserikaristuse ära lukustatud kambris, kuid karistuse kandmise ajaks lisanduvad kartserikaristuse kandmisel ette nähtud piirangud (seoses asjade kasutamise piiramisega, suitsetamise piiramisega jms). Taolistes olukordades aitab riietus ametnikel lihtsamini aru saada, et varem eraldatud lukustatud kambris viibinud kinnipeetav on kartserirežiimil ning seega tuleb jälgida, et tema kasutuses ei oleks enam esemeid, mis kinnipeetaval eraldatud lukustatud kambris viibides võisid kambris olla. Kuna kinnipeetavad võivad kartserikaristust kanda ka üksuse eluosakonnas, ja ei pea seda kandma eraldi kartseriosakonnas, siis võivad eluosakonnas üheaegselt paikneda kartserirežiimil ja tavarežiimil olevad kinnipeetavad. Sellisel juhul tagab kartseririietuse väljastamine selle, et kambrisse sisenev ametnik mõistab kohe, mis režiimil (kas tava- või kartserirežiimil) kinnipeetav on ja mis õigused ning kohustused tal on.
14.Vastustaja juhib tähelepanu, et õiguskantsleri 18.10.2016 seisukoht nr 7-4/151309/1604193 oli tehtud lähtuvalt vangla 30.03.2016 vastuskirjast õiguskantsleri teabe küsimisele. Võrreldes õiguskantslerile selgituse andmise ajaga (30.03.2016 kiri nr 2-6/2535-2) on asjaolud muutunud. Varem väljastati kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele linasest või õhemast puuvillasest riidest valmistatud riideesemed. Käesolevaks ajaks on vana kartseririietus täielikult välja vahetatud ja alates 01.10.2016 väljastatakse kõikidele kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele paksemast täispuuvillasest riidest riietus, mis on oluliselt parema soojapidavusega ja väljanägemisega ning mille kvaliteet on igati samaväärne tavariietusega. Vastusele on lisatud uue kartseririietuse puuvillase riide tootespetsifikatsioon, pildid ja tavavormi kvaliteedi spetsifikatsioon. Uus kartseririietus on soojapidav ja igati inimväärikas ja mugav ning ei põhjusta oma kvaliteedi ega välimuse poolest kandjale ebamugavustunnet või alaväärsust võrreldes tavariietust kandvate kinnipeetavatega. Lisaks tasub märkida, et Viru Vangla kodukorra punkti 8.3.1.4 kohaselt võib kinnipeetaval olla kaks komplekti isiklikku pikka aluspesu, k. a kartserikaristuse kandmise ajal. Lisaks vangla selgitab, et Viru Vangla eluhoonete, sealhulgas kartserikambrite kütteks on ette nähtud põrandaküttega vesiküttesüsteem. Kogu vanglakompleks on aastaringses ühenduses soojatootjaga ning kõikides siseruumides hoiab temperatuuri vahemikus 20 °- 22 °C protsessoriga varustatud automaatjuhtimisseade. Viru Vangla järgib Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p 7 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt ei tohi
kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C. Viru Vangla kambrites on nõuetele vastav temperatuur ja piisavalt soe. Siiski ei välista see asjaolu, et kinnipeetav võib subjektiivselt tunda, et ruum on jahe. Kohtu põhjendused
15.„X“ esitas kohtule tühistamiskaebuse Viru Vangla 13.12.2016 haldusaktile nr 6-10/329702 ning kohustamiskaebuse , et Viru Vangla vaataks kaebaja 14.11.2016 taotluse uuesti läbi, millega tagada kaebajale kartserirežiimil päevaks voodivarustus ja tavaline vanglariietus.
16.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
17.Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust. VangS § 65(1)lg 2 sätestab, et kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseris arvel olev riietus. Taoline erisus on vangla hinnangul vajalik vangla julgeoleku tagamise ning tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil. Kuna kartseris on piiratud isiklike asjade valdamist ja sellest tulenevalt on isikul suurem kiusatus keelatud esemeid kambrisse toimetada, on kartseris arvel oleva riietuse väljastamise üheks eesmärgiks takistada keelatud esemete sattumist kartserikambrisse. Kuna kartseririietus on lihtsama tegumoega, kehast eemale hoidvam, siis raskendab taolise riietuse kandmine keelatud esemete kambrisse või eluosakonda toimetamist. Kartserikaristust kandvad kinnipeetavad puutuvad erinevate keelatud esemetega kokku näiteks jalutuskäikudel, meditsiiniosakonnas ning koolis viibides, aga ka ajal, mil kinnipeetaval on lubatud kasutada tema isiklike asjade kapis olevaid asju (nt duši all käies võib kinnipeetav kasutada isiklike pesemisvahendeid, mida muidu kinnipeetaval kartserikambris olla ei tohi jms).
18.Vaidlust ei ole selles, et alates 01.10.2016 väljastatakse kõikidele kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele paksemast täispuuvillasest riidest riietus, mis on oluliselt parema soojapidavusega ja väljanägemisega ning mille kvaliteet on samaväärne tavariietusega. Seda väidet kinnitavad kohtule esitatud uue kartseririietuse puuvillase riidetootespetsifikatsioon (tl 33 ); pildid ( tl 34-35) ja tavavormi kvaliteedi spetsifikatsioon (tl 36).
19.Halduskohus ei kahtle vastustaja seisukohas, et uus kartseririietus on soojapidav ja mugav ning ei põhjusta oma kvaliteedi ja välimuse puhul kandjale ebamugavus- ja alaväärsustunnet tavariietust kandvate kinnipeetavatega.
20.Vaidlust pole ka selles, et Viru Vangla kodukorra p 8.3.1.4 järgi võib kinnipeetaval olla kaks komplekti isiklikku pikka aluspesu, muuhulgas ka kartserikaristuse kandmise ajal.
21.Kaebaja leiab, et vastustaja väide, et kinnipeetaval võib olla kaks komplekti isiklikku pikka aluspesu ei ole asjassepuutuv, sest enamikel kinnipeetavatest pole raha, et endale soetada sellist pesu. Halduskohus selle väitega ei nõustu, kuna igal kinnipeetaval on valikuvabadus ja võimalus osaleda tööhõives ja saada töötasu, mis võimaldab osta pesu või siis keelduda tööst ja kanda kartserikaristust. Haldusasja materjalide järgi on kaebaja olukord alates 01.10.2016 muutunud, kuna vastustaja väljastab kõikidele kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele, sh kaebajale paksemast täispuuvillasest riidest riietus, mis on oluliselt parema soojapidavusega ja väljanägemisega ning mille kvaliteet on samaväärne tavariietusega. Seetõttu ei saa halduskohus kohustada vanglat taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja tühistamis-ja kohustamiskaebus, millega tagada kaebajale kartserirežiimil tavaline vanglariietus, jääb rahuldamata. Halduskohus tagastab vastustajale 30.03.2016 vastuskirja õiguskantsleri teabe küsimisele, kui asjasse mittepuutuv, kuna see puudutab M. Võrku.
22.Vaidlustatud Viru Vangla 13.12.2016 haldusaktiga nr 6-10/32970-2 jäeti rahuldamata kaebaja taotlus anda kartserisse voodivarustus (tekk, madrats, 2 lina, padi).
23.Kaebaja leiab, et kui kartserikaristust kohaldatakse pikaajaliselt (s.t viibimisega kartseris järjest üle 14 päeva), tuleb vanglal lubada kaebajal voodit ja voodivarustust päevasel ajal kasutada. Vastustaja aga leiab, et õiguskantsleri 18.10.2016 pöördumine on vanglale soovitusliku iseloomuga vangla töö korraldamiseks. Kartserirežiimis voodivarustuse osas jätkab vangla praktikat, sest tegu on õigusvastase käitumisega ja teeb viite Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-7-11.
24.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on kartseris oma osakonnas st II üksuses, mis on tugevdatud järelevalvega osakond.
25.VangS § 65(1) lg 1 järgi peab kartser vastama VangS § 45 lg-s 1 sätestatud tingimustele. VangS § 45 lg 1 sätestab kinnipeetava kambrile esitatavad üldised nõuded ja märgib, et kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 7 lg 4 p 1 kohaselt kuuluvad kartserikambri sisutusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid. Kuna lavatsid tuleb eeskirjade kohaselt päevasel ajal üles tõsta, tähendab see muuhulgas seda, et kinnipeetaval kartseris viibides päevasel ajal voodivarustust kasutada võimalik ei ole ja see tuleb ära anda.
26.Seega II üksuses kantakse kartserikaristust tavalises kambris, mille uksel on silt „kartser“ ning seal pole ülestõstetavaid lavatseid. Seal on kahekordsed voodid metallplaadiga, mida eemaldada ja ülesse tõsta ei saa.
27.Kaebaja leiab, et vastustaja väide ei ole õige, et kambris kartserirežiimil viibides päevasel ajal ei ole võimalik kaebajal voodivarustust kasutada. EL liikmesriikide vanglates ei võeta kartserirežiimil inimeselt päevasel ajal ära voodivarustust.
28.VSkE § 7 lg 4 sätestab kartseri sisustuse, mille seas on ka päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad voodid.
29.Konkreetsel juhul kannab kaebaja II üksuses kartserikaristust tavalises kambris, mille uksel on silt „kartser“, kus pole päevaks ülestõstetavaid ja seina külge kinnitatavaid voodeid. VSkE § 7 lg 4 kirjeldab seega kartserikambri voodi funktsionaalsust, kuid ei täpsusta, mil viisil ülestõstetavaid ja seina külge kinnitatavaid voodeid kasutada.
30.VSkE ei määra päevasel ajal madratsi ja voodiriiete keelamist.
31.Vastustaja põhjendab päevasel ajal voodi ja voodivarustuse kasutamise keelamist kaebajale vähem mugava keskkonna loomise vajadusega ja kaebaja õigusvastase käitumisega viitega Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-7-11.
32.Kaebaja märgib, et tal on diagnoositud psüühilised probleemid ja määratud ravi psühhiaatri poolt. Samuti on tal seljaprobleemid, mis on kartseris olles süvenenud, kuna ei saa päevasel ajal kartseris pikali olla ja anda puhkust haigele seljale (vt tl 4 jj).
33.Taotluse lahendamisel tuleb hinnata ka kaebaja tervislikku seisundit, asjas esitatud tõendeid, et kaebajal on diagnoositud nii psüühilised kui ka seljaprobleemid.
34.Kohtud on leidnud, et voodit, voodivarustust või mõlemat võimaldatakse kartserikaristust kandval kinnipeetaval kasutada päevasel ajal, kui see on vajalik tulenevalt tema tervislikust seisundist.
35.Halduskohus leiab, et Viru Vangla 13.12.2016 haldusakt nr 6-10/32970-2 ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ja sellest ei nähtu asjakohased kaalutlused. Kui kaebajale kohaldatakse kartserikaristust pikaajaliselt, tuleb vastustajal kaaluda kaebajale voodi ja voodivarustuse lubamist päevasel ajal kasutada, so alates 15 ööpäevast, seoses kaebaja tervisliku seisundiga.
36.Seega on päevasel ajal võimalik jätta kambrisse madrats, tekk, padi ja linad, kui kartserikaristust kohaldatakse pikaajaliselt, so alates 15 ööpäevast. Halduskohus nõustub selles osas õiguskantsleri seisukohaga vanglate direktoritele (vt tl 7jj), kui kohaldatakse kartserikaristust pikaajaliselt, tuleb vastustajal lubada kaebajal voodit ja voodivarustust päevasel ajal kasutada, so alates 15 ööpäevast.
37.Kinnipeetava vastava taotluse lahendamisel tehtav otsus peab olema põhjendatud ning sellest peavad nähtuma asjaolud ja kaalutlused, millest vangla administratsioon otsustamisel lähtus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-3-1-40-14, p 15). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kuigi kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest, sätestab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt.
38.Haldusakti põhjendamiskohustuse täitmise korral ja kaalutlusreeglite järgimisel ei ole välistatud taotluse rahuldamata jätmise sisuline õiguspärasus, kui kohased kaalutlused on haldusaktis selgelt välja toodud ja jälgitavad. Käesoleval juhul vaidlustatud otsusest ega ka Viru Vangla muudest põhjendustest nõuetekohast kaalumist ei nähtu.
39.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 13.12.2016 haldusakt nr 6-10/32970-2, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus ja ei võimaldatud kaebajal kartserikaristuse kohaldamisel pikaajaliselt (s.t viibimisega kartseris järjest üle 14 päeva), voodit ja voodivarustust päevasel ajal kasutada, on õigusvastane ja tuleb tühistada. Vastustajat kohustada selles osas kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
40.Haldusasja toimikus on väljavõtted kaebaja kohta peetavast tervisekaardist, mis sisaldavad endas andmeid kaebaja tervisliku seisundi kohta. Kuna andmed terviseseisundi või puude kohta on isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 kohaselt delikaatsed isikuandmed ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, tuleb käesoleva asja menetlus HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja tervisekaardi väljavõtete osas kuulutada osaliselt kinniseks.
41.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kaebaja on taotlenud nime avaldamata jätmist kohtuotsuse avaldamisel. Arvestades käesolevas kohtuasjas käsitletud asjaolusid, mis puudutavad kaebaja terviseandmeid, määrab kohus, et kaebaja nimi tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärgiga „X“
42.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on 03.02.2017 tasutud riigilõiv summas 15 eurot (tl 6). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 108 lg-e 2 järgi kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kohus rahuldab kaebuse 1⁄2 osas, siis kuulub vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmisele 1⁄2 tasutud riigilõivust so 7.50 €. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks Kohtunik Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2017 lahendiga osaliselt 11.12.2017
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.