Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 17.10.2017, Tartu 3-17-423 V.R. kaebus Viru Vangla 13.12.2016. a haldusakti nr 6-10/32970-2 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks kaebaja 14.11.2016. a taotlust uuesti läbi vaatama (millega tagada kaebajale kartserirežiimil päevaks voodivarustus ja tavaline vanglariietus) Tartu Halduskohtu 01.06.2017. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja V.R. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 01.06.2017. a otsus osas, millega kaebus rahuldati.
2.Jätta kaebus läbi vaatamata Viru Vangla kohustamise nõudes tagada V.R. le voodivarustus selja- ja psüühiliste probleemide esinemise alusel.
3.Teha ülejäänud osas uus otsus, millega jätta V.R. kaebus tervikuna rahuldamata ning V.R. menetluskulud halduskohtus (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 16.11.2017 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V.R. esitas 14.11.2016 Viru Vanglale taotluse, milles ta palus viivitamata lõpetada kartserirežiimil tema väärkohtlemine ja alandamine ning anda koheselt kartserisse voodivarustus (tekk, madrats, 2 lina, padi) ja tavaline vanglariietus, et külm ei oleks.
2.Viru Vangla jättis 13.12.2016. a haldusaktiga nr 6-10/32970-2 V. R taotluse rahuldamata. Vangla märkis, et voodivarustuse kasutamise võimaluse piirang, mis on lubatud kartserikaristuse kandmisel vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 7 lg 4 p 1 alusel, tuleneb kartserikaristuse kandmisest endast ja on kooskõlas kartserikaristuse iseloomuga. Seetõttu ei kitsendata sellise piiranguga kinnipeetavate õigusi liigselt ning tegemist on proportsionaalse ja kõigi kartserikaristust kandvate kinnipeetavate suhtes võrdsetel alustel kohaldatava piiranguga, mistõttu on see sobiv, mõõdukas ja vajalik vangla julgeoleku ja korra tagamiseks. Vangla märkis, et käesoleval ajal on vangla kartseririided välja vahetanud, eesmärgiga muuta vangla tavavorm ja kartserivorm võimalikult võrdväärseks (nt soojapidavuse osas). Vangla asus seisukohale, et õiguskantsleri 18.01.2016. a pöördumine nr 7-4/151309/1604193 on soovitusliku iseloomuga ning seda ei ole kohustust täita.
3.Viru Vangla jättis 20.01.2017. a vaideotsusega nr 6-12/4-2 rahuldamata V. R vaide Viru Vangla 13.12.2016. a otsuse tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks kaebaja 14.11.2016. a taotluse uuesti läbivaatamiseks.
4.V.R. esitas 20.02.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Viru Vangla 13.12.2016. a haldusakt nr 6-10/32970-2 ning kohustada Viru Vanglat kaebaja 14.11.2016. a taotlust uuesti läbi vaatama, millega tagada kaebajale kartserirežiimil päevaks voodivarustus ja tavaline vanglariietus. Kaebuse põhjendused: Kaebaja tugineb õiguskantsleri 18.10.2016. a kirjale. Kui kartserikaristust kohaldatakse pikaajaliselt (s.t kartseris järjest üle 14 päeva), tuleb vanglatel lubada kinnipeetavatel voodit ja voodivarustust päevasel ajal kasutada. Päevasel ajal voodi kasutamise keelamisega kaasnev ebamugavustunne kasvab ajas ja võib pikaajaliselt tekitada inimesele füüsilisi kannatusi, ohustada tema tervist ning seada kahtluse alla inimväärikust austava kohtlemise. Kaebaja on kartserirežiimil viibinud järjest 40 ööpäeva ning ees on 30 ööpäeva ja kolmes asjas käivad distsiplinaarmenetlused. Vangla on inimväärikust alandava tegevusega põhjustanud lisakannatusi ja tervise halvenemise, sest kaebajal on seljaga probleemid, mis on süvenenud kartseris olles, sest ta ei saa päeval pikali olla ja anda puhkust seljale (09.01.2017. a ravilugu nr 201). Ka on kaebajal diagnoositud psüühilised probleemid ja määratud ravi, mis tekitab unisust ja külmavärinaid, mistõttu on oluline võimalus pikali heita, et mitte kukkuda ja end vigastada.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 01.06.2017. a otsusega kaebuse osaliselt; tühistas Viru Vangla 13.12.2016. a haldusakti osas, millega ei tagatud kaebajale kartserirežiimil päevaks voodivarustust; kohustas Viru Vanglat kaebaja 14.11.2016. a taotluse uuesti läbi vaatama voodivarustuse tagamist puudutavas osas; mõistis Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 7,50 eurot. Otsuse põhjendused: 1) Kaebaja olukord on alates 01.10.2016 muutunud, kuna vastustaja väljastab kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele paksemast täispuuvillasest riidest riietust, mis on oluliselt parema soojapidavusega ja väljanägemisega ning mille kvaliteet on samaväärne tavariietusega. Seetõttu jääb rahuldamata kaebaja tühistamis- ja kohustamiskaebus tagada talle kartserirežiimil tavaline vanglariietus. 2) Kaebaja kannab kartserikaristust tavalises kambris, mille uksel on silt „kartser“, kus pole päevaks ülestõstetavaid ja seina külge kinnitatavaid voodeid. VSkE § 7 lg 4 kirjeldab kartserikambri voodi funktsionaalsust, kuid ei täpsusta, mil viisil ülestõstetavaid ja seina külge
kinnitatavaid voodeid kasutada. VSkE ei määra päevasel ajal madratsi ja voodiriiete keelamist. 13.12.2016. a haldusakt ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ja sellest ei nähtu asjakohased kaalutlused. Kui kaebajale kohaldatakse kartserikaristust pikaajaliselt, tuleb vastustajal kaaluda kaebajale voodi ja voodivarustuse kasutada lubamist päevasel ajal, s.o alates 15 ööpäevast seoses kaebaja tervisliku seisundiga. Päevasel ajal on võimalik jätta kambrisse madrats, tekk, padi ja linad, kui kartserikaristust kohaldatakse pikaajaliselt, s.o alates 15 ööpäevast, nagu õiguskantsler seisukohas (tl 7jj) märgib. Seega on 13.12.2016. a haldusakt õigusvastane ja tuleb tühistada ning vastustajat kohustada selles osas kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.Viru Vangla esitas 28.06.2017 apellatsioonkaebuse ja 03.07.2017 puuduste kõrvaldamise avalduse. Vangla palub tühistada Tartu Halduskohtu 01.06.2017. a otsus osas, millega kohus tunnistas õigusvastaseks ja tühistas Viru Vangla 13.12.2016. a haldusakti osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus ja ei võimaldatud kaebajale kartserikaristuse kandmisel pikaajaliselt voodit ja voodivarustust ning kohustas Viru Vanglat taotlust selles osas uuesti läbi vaatama. Vangla palub teha uue otsuse, millega jätta V. R kaebus täielikult rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Esmases taotluses ei toonud kinnipeetav välja, et tal on probleeme tervisega, mis on kartseris olemise ajal süvenenud. Menetleja lähtus taotluses toodud põhjendustest ja esitas omapoolsed selgitused, mistõttu on vaidlustatud haldusakt kaalutletud. Haldusakti õiguspärasust kontrollides ei teosta kohus kaalutlusõigust haldusorgani eest, vaid kontrollib kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt taotluse menetlemise ajal. 2) Otsuses puuduvad põhjendused, mille pinnalt otsustab kohus, milline kartserikaristus on pika- või lühiajaline. Õigusaktid ei täpsusta, milline kartserikaristus on lühi- või pikaajaline. Kuna lavatsid tuleb eeskirjade kohaselt päevasel ajal üles tõsta, tähendab see, et kinnipeetaval kartseris viibides päevasel ajal voodivarustust kasutada võimalik ei ole ja see tuleb ära anda. Kartseris voodivarustuse kasutamisvõimaluse piiramine tuleneb kartserikaristuse kandmisest endast ja on kooskõlas kartserikaristuse iseloomuga. Distsiplinaarkaristuse eesmärgiks on heidutada nii rikkumise toime pannud isikut kui ka teisi kinni peetud isikuid üldisemalt edasistest õigusaktide rikkumistest. Õiguskantsleri 18.10.2016. a seisukoht on soovitusliku iseloomuga. Kohus võib seisukohaga arvestada, kuid otsusest peavad nähtuma kohtu põhjendused, mis kinnitavad või lükkavad ümber õiguskantsleri seisukoha. 30.09.2010. a lahendis nr 3-09-1557 leidis Tartu Ringkonnakohus, et vangla tegevus on VSkE § 7 lg 2 p-ga 1 kooskõlas, millega nõustus ka Riigikohus 04.04.2011. a lahendis nr 3-3-1-7-11. Vangla seisukohta toetab ka Tartu Halduskohtu 05.04.2011. a otsus nr 3-10-2844. Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus leidsid asjas nr 3-12-647, et piirang on põhjendatud, õiguspärane ja põhiseadusega kooskõlas.
7.V.R. esitas 23.08.2017 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.06.2017. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Vastustaja on tuginenud uutele väidetele, millele ta halduskohtus ei viidanud. Vastustaja on võtnud halduskohtus kaebaja väited seoses terviseprobleemidega omaks (11.04.2017. a vastuse p-d 3.2.18 ja 3.2.19) ja nendele vastanud, mistõttu ei saa ta apelleerida asjaolule, et kohus on ebaõigesti leidnud, et taotluse lahendamisel tuleb hinnata ka kaebaja tervislikku seisundit. Inspektor-kontaktisikutel on juurdepääs kinnipeetava delikaatsetele isikuandmetele. Kaebajat ei ole ära kuulatud ega küsitletud, millistele terviseprobleemidele ta on taotluses soovinud viidata.
2) Õiguskantsleri soovitused on vanglatele täitmiseks tulenevalt PS §-s 139 sätestatud eesmärgist. Ebaõige on viide, et päevaks voodivarustuse ära andmise kohustus tuleneb kartserirežiimi põhimõttest. Sellist põhimõtet ei ole võimalik ühestki seadusest või eelnõu seletuskirjast välja lugeda. Puudub seadusest tulenev alus keelata kartseris päevasel ajal voodivarustuse omamine. Viidatud varasemad kohtulahendid ei oma käesoleva asjaga seost. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et kaebaja saab kartserikambris voodit kasutada, kuna seda ei ole võimalik üles tõsta päevaks. Samuti on viidatud lahendid tehtud 6 aastat tagasi, kui ei olnud õiguskantsler kujundanud oma seisukohta ning arenenud on ka inimväärikuse standardid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
9.Apellatsiooniastmes ei vaidle pooled selle üle, et kaebaja oli nii vastustajale taotluse esitamise ja selle lahendamise ajal kui ka on käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga kartseris. Samas on poolte vahel vaidlus kaebajale kartserirežiimil voodivarustuse võimaldamise üle. Halduskohus rahuldas vastavas osas kaebuse põhjendusega, et Viru Vangla ei kaalunud taotluse lahendamisel kõiki asjaolusid, sh kaebaja tervislikku seisundit; leidis, et VSkE § 7 lg 4 ei keela voodivarustuse kambrisse jätmist ning asus seisukohale, et kartserikaristuse pikaajalisel kohaldamisel tulnuks vastustajal kaaluda kaebajale seoses tervisliku seisundiga voodivarustuse lubamist alates 15. ööpäevast.
10.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga selles, et vangla rikkus taotluse lahendamisel kaebaja tervislikku seisundit (selja- ja psüühilisi probleeme) käsitlemata jättes kaalutlusreegleid.
11.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 järgi tuleb haldusorganil kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kuigi haldusorgan on HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel, ei tähenda see seda, et vanglal oli kohustus kaaluda kaebaja taotluse rahuldamist neil alustel (kaebaja selja- ja psüühikaprobleemid), mida ei olnud taotluses märgitud. Kaebaja 13.11.2016. a taotlusest nähtub, et kaebaja taotles vanglalt voodivarustust (tekki, madratsit, kahte lina ja patja) vaid külma tõttu ning põhjusel, et voodivarustuse puudumine alates 15. ööpäevast riivab kaebaja inimväärikust (tl 14-16). Arsti poolt diagnoositud selja- ja psüühilisi probleeme väitis kaebaja alles kaebuses halduskohtule (kaebuse lk 7). Seega on ebaõige halduskohtu järeldus, mille kohaselt pidanuks vastustaja taotluse lahendamisel hindama ka kaebajal diagnoositud psüühilisi - ja seljaprobleeme. Kuna kaebaja ei taotlenud Viru Vanglalt voodivarustust seoses selja- ja psüühiliste probleemidega, oli kaebajal vastavas osas läbimata ka kohustuslik kohtueelne menetlus (vt HKMS § 47 lg 1 ning VangS § 11 lg 5) ning halduskohus pidanuks vastavatel alustel esitatud kohustamiskaebuse tagastama. Ringkonnakohus parandab käesolevaga halduskohtu vea ning jätab kaebuse vangla kohustamiseks tagada kaebajale seljaja psüühiliste probleemide esinemise tõttu voodivarustus HKMS § 151 lg 1 p 1 ning § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas haldusasjas vaidlus vaid selle üle, kas Viru Vangla pidi tagama kaebajale voodivarustuse kaitseks võimaliku külma eest või seetõttu, et voodivarustuse puudumine alates 15. ööpäevast võiks kaebaja inimväärikust riivata.
12.Halduskohus on käesolevas asjas tuvastanud, et II üksuse kartserikambris, kus kaebaja viibib, ei ole päevaks ülestõstetavaid ja seina külge kinnitatavaid voodeid, vaid kahekordsed
metallplaadiga voodid, mida eemaldada ja üles tõsta ei saa (otsuse p-d 26, 29). Halduskohus on teinud sellest aga vale järelduse, nagu võimaldaks vangla sisekorraeeskiri (VSkE) sellisesse kartserikambrisse voodivarustust. VSkE § 7 lg 4 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse: 1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid; 2) põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris; 3) võimaluse korral valjuhääldi; 4) riidenagi; 5) pesemiskoht; 6) WC. Ringkonnakohus on seisukohal, et eelviidatud loetelu on ammendav, mis tähendab seda, et esemed, mida loetelu ei sisalda, kartseri sisustuse hulka ei kuulu. Kuna voodivarustust ei ole loetelus märgitud, ei kuulu voodivarustus kartseri sisustuse hulka. Sellist järeldust toetab asjaolu, et loetelus on märgitud ainult kas päevaks ülestõstetav ja seina külge kinnitatav lavats või põrandal asuv kõva lavats. Ringkonnakohus on varasemalt leidnud: „Kuna lavatsid tuleb eeskirjade kohaselt päevasel ajal üles tõsta, tähendab see muuhulgas seda, et kinnipeetaval kartseris viibides päevasel ajal voodivarustust kasutada võimalik ei ole ja see tuleb ära anda“ (TrtRK 18.12.2013. a otsus asjas nr 3-12-647, p 28). Ringkonnakohus ei näe põhjust oma varasema seisukoha muutmiseks. Ka VSkE-s märgitud „kõva lavatsi“ puhul, mida päevaseks ajaks üles ei tõsteta, ei ole seda pehmendava voodivarustuse kasutamine võimalik, vastasel juhul ei saaks VSkE-s rääkida enam „kõvast lavatsist“. Ühtlasi ei saa kartseris karistust kandvatele isikutele voodivarustuse võimaldamine sõltuda sellest, kas nende voodi on päevaks ülestõstetav või mitte. Vaieldamatult tuleb mõlemal juhul kinnipeetavaid võrdselt kohelda. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et VSkE § 7 lg 4 ei näe ette voodivarustuse võimaldamist kartseris viibivatele kinnipeetavatele.
13.Ringkonnakohus märgib, et VSkE-s sätestatud piirangust lähtub ka Viru Vangla kodukorra (Kodukord) lisa 1, milles nähakse ette kartserikambris karistust kandvate kinnipeetavate päevakava. Kaebaja on halduskohtumenetluses selgitanud (vt kaebaja 08.05.2017. a menetlusdokumendi p 3.1, tl 71), et vastustaja 11.04.2017. a menetlusdokumendi p-s 3.2.5 esitatud väited kartserikaristuse kandmisest P2 osakonnas ei seondu kaebajaga. Kaebaja väitel kannavad kõik II üksuse kinnipeetavad, sh kaebaja, karistust enda osakonnas V7, mitte kartseriosakonnas P2, kuna II üksuse kui tugevdatud järelevalvega osakonna kinnipeetavad ei tohi kokku puutuda teiste osakondade kinnipeetavatega. Ringkonnakohus selgitab, et Kodukorra lisa 1 järgi annavad voodivarustuse hommikul kella 6-7 vahel ära nii P2 osakonnas paiknevad kinnipeetavad, kes sulgevad ka lavatsid, kui ka V7 osakonna kartserirežiimil paiknevad kinnipeetavad, kel lavatseid ei ole. Seega ei oma käesolevas vaidluses tähtsust asjaolu, kas kaebaja kannab kartserikaristust osakonnas P2 või V7. VSkE § 7 lõikest 4 koosmõjus Viru Vangla kodukorra lisaga 1 tuleneb piirang väljastada kartserikambrisse voodivarustust olenemata sellest, millises osakonnas karistust kantakse.
14.Eeltoodust järeldub, et olenemata kaebaja konkreetsest põhjendusest (külm kamber, enam kui 15 ööpäeva kestnud kartserikaristus) takistavad kaebuse rahuldamist nii VSkE kui ka kehtiva Kodukorra sätted. Vangla kodukord on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 tähenduses (RKHK 13.02.2008. a määrus asjas nr 3-3-1-95-07, p 10; 31.10.2007. a määrus asjas nr 3-3-1-54-07, p 7). HMS § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Üldkorraldusega kehtestatud regulatsiooni rakendamine haldusorgani poolt võib toimuda toimingute või täiendavate haldusaktide kaudu (RKHK 13.08.2008. a määrus asjas nr 3-3-1-95-07, p 13). Kohtupraktikas on peetud vajalikuks, et kui kinnipeetavat puudutav piirang tuleneb lisaks konkreetsele haldusaktile või toimingule ka üldkorraldusest, vaidlustaks kinnipeetav koos tema õigusi vahetult mõjutava toimingu või haldusaktiga ka üldkorralduse (vt RKHK 16.06.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-29-14; 13.02.2008. a määrus asjas nr 3-3-1-95-07; TrtRK 08.09.2015. a määrus asjas nr 3-13-1734; 09.04.2015. a otsus asjas nr 3-13-1842). Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei ole kaebaja tema õigusi piirava Kodukorra sätteid kohtueelses menetluses
ega kohtus vaidlustanud. Seega juba ainuüksi Kodukorra vaidlustamata jätmise tõttu puudus halduskohtul alus kaebuse rahuldamiseks. Samas ei annaks kaebuse rahuldamiseks alust ka VSkE § 7 lg 4 p 1 voodivarustust mittevõimaldav regulatsioon.
15.Ringkonnakohus on oma varasemas kohtupraktikas leidnud, et voodivarustuse kasutamisvõimaluse piirang VSkE § 7 lg 4 p 1 alusel on kooskõlas kartserikaristuse iseloomuga. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks sätte suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist, kuna asus seisukohale, et sellega ei kitsendata kinnipeetavate õigusi liigselt ning piirang on vangla julgeoleku ja korra tagamiseks sobiv, mõõdukas ja vajalik (vt TrtRK 18.12.2013. a otsus asjas nr 3-12-647, p 28). Kaebaja poolt käesolevas haldusasjas esitatud väited (külmatunne ja inimväärikuse alandamine voodivarustuse tagamata jätmise kaudu) ei ole sellised, mis tingiksid varasema seisukoha muutmise.
16.Ringkonnakohus leiab, et voodivarustuse funktsiooniks ei ole kartseris karistust kandva kinnipeetava kaitsmine külma eest, vaid unevajaduse rahuldamine. Samasugusele seisukohale on voodi kasutamise funktsionaalsuse osas asunud ka Riigikohus, leides, et „voodi kasutamise aeg kambris on magamiseks piisav“ (RKHK 04.04.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-7-11, p 12). Ühtlasi ei vaidle pooled apellatsiooniastmes enam selle üle, et alates 01.10.2016 väljastatakse kõigile kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele paksemast täispuuvillasest riidest riietus, mis on varasemast oluliselt parema soojapidavusega ja väljanägemisega ning mille kvaliteet on samaväärne tavariietusega. Halduskohus asus nii kartseririietuse puuvillase riide tootespetsifikatsioonile, piltidele ja tavavormi kvaliteedi spetsifikatsioonile (tl 33-36) kui ka vastustaja selgitusele tuginedes seisukohale, et uus kartseririietus on soojapidav ja mugav (otsuse p 19), mistõttu jäi kaebus vangla kohustamiseks tavalise vanglariietuse väljastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kuna kaebaja halduskohtu otsust vastavas osas ei vaidlustanud, saab järeldada, et uus kartseririietus rahuldab kaebaja soojavajaduse ka ilma voodivarustuseta.
17.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka kaebaja väiteid vangla inimväärikust alandavast kohtlemisest seeläbi, et kaebajale ei väljastatud alates 15. ööpäevast päevaseks kasutamiseks voodivarustust. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et kuivõrd distsiplinaarkaristuse eesmärk on suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele, on lisapiirangute kehtestamine kartserirežiimile asjakohane. Vastustaja märgib õigesti, et kartserireziim ei saa ega tohigi olla identne kinnipeetava tavarežiimiga, kuna sellisel juhul kaotaks kartserisse paigutamine oma eesmärgi. Kui kinnipeetaval oleks karistuse vältel võimalik päevasel ajal magada või voodis raamatut lugeda, võiks sellist režiimi pidada küllaltki mugavaks, mistõttu ei oleks isikud motiveeritud edasistest korrarikkumistest hoiduma. Ringkonnakohus märgib, et ka praegune kartserirežiim ei ole motiveerinud kaebajat korrarikkumistest hoiduma, mida kinnitavad kaebajale määratud arvukad distsiplinaarkaristused (vt distsiplinaarkaristuste loend tl 50-53 ning vastustaja 11.04.2017. a seletuse lk 2, tl 30p). Kartserirežiimi leevendab ka asjaolu, et senise kohtupraktika kohaselt on vangla arsti ettekirjutusel Viru Vangla kinnipeetavatele meditsiinilise näidustuse olemasolul väljastatud kartserikambrisse ka madratseid (vt nt TrtHK 05.04.2011. a otsus asjas nr 3-10-2844, p 15). Kaebaja tervisekaardi väljavõttest perioodi 01.11.2016-31.03.2017 kohta arsti otsust madratsi väljastamiseks ei nähtu, küll aga on 09.03.2017 raviarst otsustanud, et „ei ole vajadust madratsi kasutamiseks päevasel ajal“ (tl 42p).
18.Eelnevat arvestades ei leia ringkonnakohus VSkE § 7 lg 4 p 1 vastuolu põhiseadusega. Kartserisse voodivarustuse tagamisest lahus tuleb vaadelda kartserikaristuse üldist pikkust. Riigikohus on EIK praktikale tuginedes möönnud, et pika järjestikuse kestusega
üksikvangistused võivad avaldada negatiivset mõju kinnipeetava vaimsele ja füüsilisele seisundile ning sotsiaalsetele võimetele (vt RKHK 10.10.2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, p-d 17-18). Kuna käesolevas haldusasjas ei vaielda aga kaebaja kartserikaristuste kogukestuse üle, ringkonnakohus sellel teemal ei peatu.
19.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus Viru Vangla apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 01.06.2017. a otsuse osas, millega kaebus rahuldati. Kaebus jääb läbi vaatamata Viru Vangla kohustamise nõudes tagada V.R. le voodivarustus selja- ja psüühiliste probleemide esinemise alusel. Ülejäänud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab V.R. kaebuse tervikuna rahuldamata. Sellega seoses tuleb HKMS § 109 lõikele 4 tuginedes muuta ka menetluskulude jaotust halduskohtus. Halduskohus mõistis Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 7,50 eurot. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud halduskohtus kaebaja enda kanda. Viru Vanglal apellatsiooniastmes menetluskulusid ei tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.