lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2883/16

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 23.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2883/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1251
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 23. aprill 2018, Tartu

Haldusasi

Dmitri Krugljakovi kaebus Viru Vangla 20. oktoobri 2017. a käskkirja nr 6-3/1038-1 p 1 ja 20. novembri 2017. a vaideotsuse nr 6-12/438-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2018. a määrus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-17-2883

Dmitri Krugljakovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Dmitri Krugljakov Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Dmitri Krugljakovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2018. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla 20. oktoobri 2017. a käskkirjaga nr 6-3/1038-1 tunnistati kinnipeetav Dmitri Krugljakov süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 20. septembril 2017 ja karistati teda 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (p 1) ning lõpetati distsiplinaarmenetlus VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise kahtluses 13. septembril 2017 toimunud intsidendi suhtes, lähtuvalt VangS § 64 lg 41, sest distsiplinaarkaristuse tähtaeg oli möödas (p 2). D. Krugljakov esitas 20. oktoobril 2017 vaide Viru Vangla 20. oktoobri 2017. a käskkirja nr 6-3/1038-1 peale, mille Viru Vangla jättis 20. novembri 2017. a vaideotsusega nr 6-12/438-2 rahuldamata.
2.D. Krugljakov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 20. oktoobri 2017. a käskkirja nr 6-3/1038-1 p 1 ja 20. novembri 2017. a vaideotsuse nr 6-12/438-2 tühistamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohus võttis 6. veebruari 2018. a määrusega D. Krugljakovi esitatud tühistamiskaebuse menetlusse.
4.D. Krugljakov esitas 18.veebruaril 2018 Tartu Halduskohtule avalduse, milles muuhulgas märkis, et palub tunnistada justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” (VskE) § 7 lg 4 p 1 põhiseadusega vastuolus olevaks, tuvastada Viru Vangla kodukorra lisa nr 1.8 tühisus ning tuvastada, et kaebajat hoiti kartserikaristuse kandmise ajal seadusele mittevastavates tingimustes.
5.Tartu Halduskohus jättis 5. märtsi 2018. a määrusega rahuldamata D. Kruglakovi taotluse kaebuse muutmiseks. Määruse põhjendustes leiti järgnevat.
5.1.Halduskohus tõlgendas kaebaja avaldust kaebuse muutmisena. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses kaotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. Halduskohus leidis, et tuvastamisnõuete esitamine ei ole lubatav, kuna kaebajal puudub selleks kaebeõigus. Kaebaja on selgitanud, et Viru Vangla kodukorra lisa nr 1.8 p 3 tühisuse ning kaebaja kartserikaristuse kandmise ajal seadusele mittevastavates tingimustes hoidmise tuvastamine võimaldab kaebajal esitada kahju hüvitamise nõude Justiitsministeeriumile. Seega on kaebaja esitanud tuvastamiskaebuse üksnes kahju hüvitamise eesmärgil, mis aga HKMS § 45 lg 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
5.2.Ka preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav. Nõue tuvastada Viru Vangla kodukorra lisa nr 1.8 p 3, millega nähakse ette V7 osakonnas läänepoolsetes kambrites ja idapoolsetes kambrites kartserirežiimil paiknevate kinnipeetavate päevakava, tühisus ning kaebaja kartserikaristuse kandmise ajal seadusele mittevastavates tingimustes hoidmine seoses päevaseks ajaks voodivarustuse äraandmisega ning kõrval lavatsil magamisega, on ilmselgelt põhjendamatu. Kartser peab vastama vangistusseaduse § 45 lg 1 ja VskE § 7 lg 4 tingimustele. Halduskohus leidis, et Viru Vangla kodukorra lisa nr 1.8 ei vasta haldusakti tühisuse tunnustele, mis on loetletud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 63 lg-s 2. Isegi kui tõlgendada Viru Vangla kodukorra lisa nr 1.8 tühisuse tuvastamise nõuet õigusvastasuse tuvastamise nõudena, ei aita ka õigusvastasuse tuvastamise nõue saavutada kaebaja eesmärki. Tuvastamiskaebuse rahuldamise korral oleks Viru Vangla kodukorra lisa nr 1.8 jätkuvalt kehtiv ning annaks aluse eemaldada kartserikambrist lubamatu voodivarustuse. Tartu Ringkonnakohus on 17. oktoobri 2017. a otsuses asjas nr 3-17-423 rõhutanud, et vangla sisekorraeeskirjas märgitud kõva lavatsi puhul ei ole pehmendava voodivarustuse kasutamine võimalik, vastasel juhul ei saaks vangla sisekorraeeskirjas rääkida enam „kõvast lavatsist“. Kohtupraktikas on leitud ka seda, et voodivõimaluse kasutamise piirang on kartserikaristusele omane ning ei ole põhiseadusega vastuolus (Tartu Ringkonnakohtu 18. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-12-647, p 28).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6.D. Krugljakov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2018. a määruse tühistada. Halduskohtu viide Tartu Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2017. a otsusele asjas nr 3-17-423 on seni kohatu, kuni vangla ei suuda tõendada, et selline olukord, kus isik peab kella 6.00-st kuni 20.45-ni seisma või istuma toolil, millel puudub seljatugi, on tervislik. Kohatu on ka kohtu väide, et VSkE § 7 lg 4 põhiseaduspärasust ei pea kontrollima, kuna see on kohtu hinnangul proportsionaalne. Hetkel on tuvastamiskaebuse esitamine ainus võimalus kaebajal enda õigusi kaitsta ning see annab õiguse ka kahju hüvitamise nõude esitamiseks tulevikus. Halduskohtu viide HKMS § 45 lg-le 2 on kohatu. See säte on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning tuleb jätta kohaldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.Kaebaja on soovinud oma nõude täiendamist sellega, et kohus tunnistaks VSkE § 7 lg 4 p 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja tuvastaks, et Viru Vangla kodukorra lisa nr 1.8 p 3 on tühine ning et kaebajat hoiti kartserikaristuse kandmise ajal seadusele mittevastavates tingimustes.
9.Halduskohus leidis, et kaebuses märgitud eesmärk esitada tuvastamisnõue hilisema kahju hüvitamise nõude eesmärgil ei ole lubatav. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Hetkel kehtiv HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seadusandja eesmärk on välistada kahju hüvitamisele suunatud tuvastamiskaebused. Seletuskirjas halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde (SE 496; arvutivõrgus kättesaadav Riigikogu kodulehel https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a8032ed5-482b-4ac5-88847d5fe0ef8e99/Halduskohtumenetluse%20tõhustamiseks%20halduskohtumenetluse%20seadus tiku,%20riigilõivuseaduse%20ja%20riigi%20õigusabi%20seaduse%20muutmise%20seadus) on märgitud, et „tuvastamiskaebus hüvitamiskaebuse ettevalmistamiseks ei ole aga vajalik, samas kui selliste kaebuste menetlemine põhjustab kohtule palju lisatööd olukorras, kus hüvitamiskaebuse edu väljavaated on pigem kaheldavad, kuid mitte ilmselgelt välistatud (vrd kehtiva HKMS § 45 lg 2 kolmas lause). Tuvastamiskaebuse asemel tuleks kahju kannatanud isikul edaspidi kohe esitada hüvitamiskaebus. Situatsioonid, kus enne kahju suuruse ja põhjusliku seose uurimist on mõistlik kohtuotsusega kindlaks teha haldusakti või toimingu õigusvastasus, tuleks lahendada vaheotsusega.“ (eelnõu § 1 p 3). Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt eelnevast ei ole põhjust pidada nimetatud regulatsiooni ja kaebeõiguse piiramist vastuolus olevaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, kuna isikul on võimalus reeglina pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse kasutades tõhusamat õiguskaitsevahendit – esitades kahju hüvitamise nõude, mille menetlemisel kontrollitakse samuti väidetava kahju põhjustanud tegevuse õigusvastasust.
10.Samuti ei esine alust tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivsel eesmärgil. Kohtupraktikas on leitud, et preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 9. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16, p 8.1. ja seal viidatud lahendid). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine, millega soovitakse tuvastada, et kaebajat hoiti kartseris nõutele mitte vastavates tingimustes, ei aita kaasa kuidagi kaebuse eesmärgi saavutamisele. Selleks on ka tõhusamaid nõudeid, nt distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja suhtes tühistamisnõude esitamine või pöördumine kohtusse koheselt kahju hüvitamise kaebusega. Ilmselt oleks kaebaja eesmärk sellisel juhul vältida ka seda, et ta ei satuks tulevikus enam kartserisse ega peaks taluma sealseid tingimusi. Samas on tuvastamiskaebus esitatud eelkõige ikkagi kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil ning selle nõude lubamatust käsitles ringkonnakohus juba eespool.
11.Halduskohus on õigesti leidnud, et Viru Vangla kodukorra lisa nr 1.8 p 3 tühisuse tuvastamist tuleb lugeda põhjendamatuks nõudeks, kuna see haldusakt ei vasta tühisuse nõuetele, mis on sätestatud HMS § 63 lg-s 2. Ringkonnakohus ei korda siinkohal halduskohtu määruses esitatud põhjendusi.
12.Kuna VSkE § 7 lg 4 p 1 põhiseaduse vastaseks tunnistamise nõue on tihedalt seotud tuvastamisnõuetega, mida ei saa pidada lubatavateks, puudub vajadus analüüsida selle sätte põhiseaduspärasust.
13.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb D. Krugljakovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2018. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium