3.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord
kanda.
Jätta
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.02.2019. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Vjatšeslav Kogut esitas 22.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 12.12.2017, 22.01.2018, 04.02.2018 ja 11.12.2018 täiendavad seisukohad. Kohus võttis kaebuse menetlusse kartserikambri ja kartserikaristuse täideviimise tingimuste õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebaja peab õigusvastaseks Viru Vangla 16.10.2017.a käskkirjaga nr 6-3/1007-1 talle määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist ning tingimusi Viru Vangla P2 osakonna kartserikambris 219 selle karistuse täitmisele pööramise ajal. 10 ööpäeva pikkune karistus pöörati täitmisele 18.10.2017. Kaebaja tugineb järgmistele põhjendustele.
Kambris puudus nari, kaebaja pidi magama betoonpõrandal. Kaebaja hinnangul ei ole kambris põrandal asuvat lavatsit. Betoonist põrandal on ca 5 cm võrra muust põrandast kõrgem ala. Seda ei saa käsitleda lavatsina. Kambris oli lahtine eraldamata tualett. Kaebaja pidi magama ja sööma tualeti vahetus läheduses. Ametnikud uksesilma, toiduluugi või ukse kaudu ja inimesed naabermajast akna kaudu võisid jälgida, kuidas kaebaja oma loomulikke vajadusi rahuldab. Kaebaja näeb ise akna kaudu kõike, mida naaberhoones tehakse, eriti pimedal ajal, kui ruumis põleb elektrivalgus. Eeltoodud tingimused kartseris kujutavad endast diskrimineerimist, kuna teistes kambrites selliseid tingimusi ei ole. Päevasel ajal võeti kaebajalt ära voodivarustus (sh madrats). Sel ajal sai kaebaja ainult seista, kõndida või istuda kõval taburetil. Need tingimused tulenevad Viru Vangla kodukorra punktist 1.28, mis reguleerib päevakorda P2 osakonnas: kell 6 kuni 7 toimub vooditarvete äraandmine ja naride (mida ei ole) kinnitamine ning kell 20.30 kuni 21 naride allalaskmine ja vooditarvete väljastamine. Vangla direktoril ei ole pädevust kehtestada kodukorras seda, et päevaks võetakse kartseris voodivarustus ära. Kartseris võeti ära isiklikud asjad - perefotod, postkaardid, hügieenitarbed. See, et kartseris ei saa kasutada kõiki hügieenitarbeid (habemeajamistarbeid, kõrvatikke, deodoranti), rikub kaebaja õigusi. Fotode keeld rikub pereväärtusi. Kartseris ei ole raadiot. Kaebaja jäi ilma õigusest saada üldkättesaadavat informatsiooni. Kaebaja ei saanud kartseris kasutada ka televiisorit. Karistamise käskkirjas tuleb kinnipeetavale rakendatavaid piiranguid Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ei ole kaebaja õigusi piiratud.
kaaluda.
Kaebaja jäi 24.10.2017 ilma kokkusaamisest perega. Pikaajalise kokkusaamise keelamine on eraldi karistus, seega on kaebajat karistatud kaks korda. Distsiplinaarkaristus ei tohiks takistada kohtumist perekonnaga. Kaebaja taotles distsiplinaarkaristuse täitmise edasilükkamist. Kaebaja hinnangul nurjasid vanglaametnikud tahtlikult tema kokkusaamise perega. Määrav ei ole see, kui palju on kaebajal kokkusaamisi olnud, vaid see, et konkreetne kokkusaamine osaliselt ei toimunud. Kokkusaamise ärajäämise täpsemad asjaolud olid järgmised. Kaebaja pidi kokku saama naise ja tütrega. Kui kaebajale määrati kartserikaristus, siis palus kaebaja selle täitmise edasi lükata, nii et kokkusaamine saaks toimuda. Vangla keeldus sellest, teatas kaebaja naisele kohtumise ärajäämisest ja vormistas selle kohta ka 23.10.2017 vastuse nr 6-10/35751-2. Kaebaja abikaasa tagastas ostetud bussipiletid ja tütar sõitis vanaema juurde Haapsallu. 23.10.2017 kohustas Tartu Halduskohus asjas 3-17-2118 vanglat seda kokkusaamist lubama. Vangla administratsioon sai selle otsuse kätte 24.10.2017 kell 10. Kell 18 sai kohale sõita ainult abikaasa. Tütar tulla ei saanud, kuna oli Haapsalus. Tütar saab käia kaebaja juures ainult koolivaheajal ja vangla tõttu jäi see kohtumine ära. Kartseris puudus visuaalne elektrooniline jälgimine. Inimest ei tohi hoida kartseris üksiktingimustes rohkem kui 14 päeva. Kaebajat ei oleks tohtinud paigutada kartserisse tema tervisliku seisundi tõttu. Kaebaja palus nõuda välja meditsiiniõiendid 2016 - 2018.
Kaebaja leidis, et vangistusseaduse (VangS) § 25 lg 3, § 651 lg 2, § 63 lg 1 p 2 ja vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 60 lg 1, § 100 lg 2 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS).
2.Vastustaja esitas 03.01.2018 vastuse kaebusele ja 18.12.2018 täiendavad seisukohad. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kartserikaristust kohaldatakse kinnipeetava suhtes, kes on toime pannud distsipliinirikkumise. Kartserirežiim ei saa olla identne tavarežiimiga, kuna sellisel juhul kaotaks kartserisse paigutamine oma eesmärgi. Kartseris kehtivad piirangud (sh voodivarustuse äraandmine, isiklike asjade keeld) teenivad vangistuse täideviimise eesmärki. Distsiplinaarkaristuse eesmärgiks on heidutada nii konkreetset isikut kui ka teisi kinnipeetavaid edasistest õigusaktide rikkumistest. Viru Vangla on uuem vangla. Kinnipidamistingimused on kaasaegsed ja inimväärikust austavad. Kartserikambris nr 219 on olemas kõik õigusaktides nõutud esemed, sh põrandal asuv 10 cm põrandapinnast kõrgem kõva lavats. Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebaja magas ja sõi tualeti vahetus läheduses. Kambri nr 219 mõõtmed on 1,8 x 3,76 m. Lavatsi pikkus on 2 m ja tualeti jaoks jääb ruumi veel 1,76 m. Laud asetseb kambri pikema külje ühes otsas ja tualett teises otsas. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et kartserikambris asuv tualett peaks olema ülejäänud ruumist eraldatud. Visuaalse või elektroonilise jälgimise kohustus tuleneb seadusest. Kambri aken on kaetud tiheda metallvõrega ja lähim hoone on ca 50 m kaugusel, seetõttu ei ole tualeti kasutamine naaberhoonest näha. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et voodivarustuse äravõtmine päevasel ajal on õiguspärane. Seda on leidnud ka õiguskantsler. Kaebajal ei olnud meditsiinilist näidustust kasutada voodivarustust päeval. Kartseris on kinnipeetavale lubatud ainult õigusaktides loetletud esemed, sh elementaarsed hügieenitarbed (seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber). Kaebajal ei lubatud kartserikambrisse võtta šampooni, kõrvatikke ja kuivdeodoranti. Neid esemeid oli kaebajal võimalik kasutada duši all käies, mis toimub kaks korda nädalas. Perefotod või varem saabunud kirjad (postkaardid) ei ole kartseris lubatud esemete hulgas. Kartserikaristusega ei kaasne kirjavahetuse keeldu ning kartseris viibiv kinnipeetav võib saada sel ajal saabunud kirju. Raadiot kartserikambris ei ole. Kaebajal oli võimalik end uudistega kursis hoida vangla tellitud ajalehtede vahendusel. Pikaajalise kokkusaamise keelamine kartserikaristuse ajal on õigusaktidega kooskõlas. Vangla teatas kokkusaamise ärajäämisest kaebaja pereliikmetele, et nad ei teeks asjatuid kulutusi. Vastustaja võimaldas kokkusaamist kohtumääruse alusel, kokkusaamisele ilmus kaebaja abikaasa. Vangla ei saa vastutada selle eest, kas isik kokkusaamisele ilmub. Kaebajal on 2017. aastal võimaldatud viis pikaajalist kokkusaamist. Sh 21.11.2017 võimaldati pikaajaline kokkusaamine naise ja tütrega, kokkusaamisele tuli kohale vaid abikaasa. Peresidemete säilitamine on võimalik ka muul viisil (kirjavahetus, helistamine, lühiajalised kokkusaamised). Kaebaja esitas 17.10.2017.a vaides (tl 91-99) taotluse, et ta saaks hoolimata kartserikaristuse määramisest viibida 24-25.10.2017 planeeritud pikaajalisel kokkusaamisel. Kaebaja ei tuginenud sellele, et tütar saab teda külastada ainult koolivaheajal.
Kaebaja viibis vaidlusalusel ajal kartseris Viru Vangla 16.10.2017.a käskkirja nr 6-3/1007-1 (tl 87-89) alusel. Enne ja pärast selle käskkirja täitmisele pööramist kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati alates 31.08.2017 kuni 29.11.2017, mil kaebaja paigutati tagasi tavaosakonda. Kohtu seisukoht
3.Distsiplinaarkaristuse täideviimist kartserisse paigutamise korral reguleerib VangS § 651. Selle paragrahvi lg 1 viitab VangS § 45 lg 1, millest omakorda tuleneb valdkonna eest vastutava ministri õigus kehtestada vangla sisekorraeeskirjas kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu. VSKE § 7 lg 4 näeb ette, et kartseri sisustusse kuuluvad päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris, võimaluse korral valjuhääldi, riidenagi, pesemiskoht ja WC.
4.Viru Vangla direktori käskkirjaga kinnitatud Viru Vangla kodukorras ei sisaldu sätet, mis kohustaks kartseris viibivaid kinnipeetavaid andma päevaseks ajaks ära voodivarustuse. Kodukorra lisaks 1.28 olevas P2 osakonna päevakavas on üksnes ette nähtud, millal toimub voodivarustuse äraandmine (kell 6 - 7) ja kätteandmine (kell 20.30 - 21). Otsuse punktis 3 toodu põhjal ei tulene voodivarustuse äraandmine päevaseks ajaks mitte Viru Vangla kodukorrast või selle lisaks olevast päevakavast, vaid asjaolust, et kartseris ei ole erinevalt toast või kambrist (VSKE § 7 lg 1 p 1) ette nähtud voodeid. Kui kartseris on magamiseks ette nähtud päevaks ülestõstetavad või põrandal asuvad lavatsid, siis ei saa seal väljaspool magamiseks ette nähtud aega hoida ka voodivarustust. Seega on alusetu kaebaja etteheide, et vangla direktor on voodivarustuse äraandmise nõude kehtestanud selleks volitust omamata. Ministri pädevust kehtestada kartserikambris lubatud esemete loetelu selgitas kohus eespool.
5.Kohus nõustub vastustajaga, et kohtupraktikas on korduvalt peetud õiguspäraseks, et kartseris ei saa päevasel ajal voodivarustust kasutada (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2017.a otsust kohtuasjas 3-17-423 p 12-18). Kaebaja viidatud õiguskantsleri 18.10.2016.a seisukohas nr 7-4/151309/1604193 (tl 67-68) on öeldud, et kartserikaristus eeldab tavarežiimist erinevat režiimi ning päevasel ajal voodi kasutamise keelamine, kui seda kohaldatakse lühiajaliselt (s.t kuni 14 päeva), on kinnipeetavale ebamugav, kuid ei riiva intensiivselt tema õigusi. Kaebaja viibis kartseris 10 päeva.
6.Kohtu hinnangul vastab fotodelt (tl 42-43) nähtav magamiseks ette nähtud kõrgem koht põrandal VSKE § 7 lg 4 p 1 nõuetele, mille järgi kartseris võib magamiseks olla põrandal asuv kõva lavats. Viidatud koht on magamiskohana selgelt ülejäänud kambrist eristatav. Õigusaktid ei kehtesta nõudeid lavatsi kõrgusele.
7.Kaebaja etteheited kartserikambri WC-le ei ole põhjendatud. Õigusaktid ei nõua seda, et kartseris peab WC asuma eraldatud ruumis. Üksnes asjaolu, et tualett oli muust ruumist eraldamata, ei kujuta endast kaebaja õiguste rikkumist. Kaebaja ei tuginenud sellele, et tualett oleks põhjustanud haisu või muid konkreetselt avalduvaid mõjusid kaebajale. Kaebaja väitis, et eraldamata tualett riivas tema privaatsust. Kohus ei pea seda etteheidet põhjendatuks. Kaebaja viibis kambris üksi. Fotodelt (tl 41, 46) on näha, et ukse poolt vaadates
varjab WC-d osaliselt valamu ning kui kasutada tualetti istudes, siis on seda kasutav isik ukse poole seljaga. Eeltoodu tähendab, et tualeti juures toimuv on ukses asuvast vaateavast nähtav vaid piiratud ulatuses. Kaebaja ei tuginenud sellele, et vanglaametnikud oleksid avanud ukse või sisenenud kambrisse ajal, mil ta kasutas tualetti, seega ei võta kohus seisukohta, kas see oleks olnud õiguspärane. Kohus nõustub vastustajaga, et kui WC paikneb akna vastasseinas, sh aknaga diagonaalselt ja on kaetud võrega (tl 41-43, 45) ning lähim hoone on ca 50 m kaugusel, siis ei saa avatud tualett kujutada endast kaebaja õiguste riivet põhjusel, et tualeti kasutamine võib olla vaadeldav teisest hoonest. Kohus ei vaidle iseenesest kaebajale vastu selles, et ta võib aknast näha ja ära tunda teises hoones paiknevaid kinnipeetavaid. Kohus ei pea aga usutavaks seda, et teisest hoonest on ilma tehniliste abivahenditeta võimalik täpsemalt vaadelda kaebaja tegevust ruumi sügavuses, sh tualeti piirkonnas. Kohus ei pea kaebaja õiguste oluliseks riiveks ka seda, et kaebajal tuli süüa samas ruumis, milles paikneb WC. Laud paikneb WC-st maksimaalses võimalikus kauguses ja on paigutatud nii, et istudes oli kaebaja seljaga WC ja näoga akna poole.
8.VangS § 651 lg 2 kohaselt antakse kartserisse vastuvõtmisel kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. VSKE § 60 lg 1 alusel võivad kinnipeetaval kartseris kaasas olla pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige „Eesti Vabariigi põhiseadus”, „Vangistusseadus”, „Vangla sisekorraeeskiri” ja „Vangla kodukord”), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppevõi usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Kohus nõustub sellega, et eeltoodud sätete alusel võis kaebajalt kartseris viibimise ajaks ära võtta fotod, postkaardid ja VSKE § 60 lg 1 nimetamata hügieenitarbed, samuti oli nende sätete alusel kartseris keelatud kaebaja isiklik televiisor. Kaebajal ei olnud kartseris takistatud puhtuse pidamine ja hügieeni eest hoolitsemine. Selleks on piisavad VSKE § 60 lg 1 nimetatud hügieenitarbed. Kaebajale ei olnud küll kartseris igapäevaselt tagatud kõigi tavatingimustes tema kasutuses olnud hügieenitarvete kasutamine, kuid see on kartserikaristuse paratamatu tagajärg. Vastustaja kinnitusel sai kaebaja kõiki talle kuuluvaid hügieenitarbeid kasutada kaks korda nädalas duši all käies, kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Seetõttu ei riivanud hügieenitarvete lubamine piiratud ulatuses kohtu hinnangul kaebaja inimväärikust või muid põhiõigusi. Kohus ei näe kaebaja põhiõiguste riivet ka selles, et kartseris viibimise ajal ei saanud ta vaadata lähedaste fotosid või lugeda varem saabunud postkaarte. Kohus kordab veelkord, et kaebajale määrati kartser kümneks ööpäevaks, seega olid kõik kartseri kohaldamisega seotud piirangud äärmiselt ajutised.
9.VSKE § 7 lg 4 p 3 näeb valjuhääldi kartseris ette võimalusel, seega ei ole raadio kuulamise võimaluse loomine kartseris vastustajale kohustuslik ja selle võimaluse puudumist ei saa vastustajale ette heita. Kaebaja ei väida, et tal puudus võimalus lugeda ajalehti, sel juhul oli kaebajal ligipääs teabele olemas.
10.Riigikohus on lahendis 3-3-1-41-11 selgitanud, et kartserikaristuse määramine toob tulenevalt kartserikaristuse olemusest ja vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja sätetest kaasa mitmete kinnipeetavale reeglina ette nähtud õiguste piiramise. Selliseid piiranguid ei pea
karistamise käskkirjas nimetama ega põhjendama. Kartserikaristusega olemuslikult kaasnevate piirangute hulka kuulub muuhulgas see, et kartserikaristuse kandmise ajal ei ole võimalik kuulata raadiot või jälgida televisiooni (sh isikliku teleri kaudu). Ka ringkonnakohus selgitas eelviidatud lahendis asjas 3-17-423, et kuna distsiplinaarkaristuse eesmärk on suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele, siis on lisapiirangute kehtestamine kartserirežiimile asjakohane. Kartserirežiim ei saa ega tohigi olla identne kinnipeetava tavarežiimiga, kuna sellisel juhul kaotaks kartserisse paigutamine oma eesmärgi.
11.Kaebaja väitel puudus kambris kinnipeetava jälgimine. See ei ole õige. VangS § 651 lg 1 näeb ette, et kartseris peab olema tagatud kinnipeetava pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine. See tähendab, et kohustuslik ei ole samaaegselt nii visuaalse kui ka elektroonilise jälgimise võimaluse olemasolu. Visuaalse jälgimise võimalus ehk ukses olev vaateava on nähtav fotodelt (tl 39, 40), selle olemasolu kinnitas ka kaebaja ise.
12.Kaebaja leidis, et isiklike asjade äravõtmine kartseris (VangS § 651 lg 2, VSKE § 100 lg 2) ja kartseris lubatud asjade nimekiri (VSKE § 60 lg 1) on vastuolus põhiseadusega. Otsuse punktides 5 - 10 toodud põhjendustel kohus sellist vastuolu ei näe. Kaebaja hinnangul on põhiseadusega vastuolus ka VangS § 63 lg 1 p 2, mis lubab kohaldada distsiplinaarkaristusena ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist. Kaebaja suhtes seda karistust ei kohaldatud, seega ei ole viidatud säte asjassepuutuv ja kohus ei saa praeguse asja raames hinnata selle kooskõla põhiseadusega.
13.Kaebaja peab õigusvastaseks seda, et 24-25.10.2017 toimuma pidanud pikaajaline kokkusaamine tema abikaasa ja tütrega toimus osaliselt - abikaasa jõudis kohale 24.10.2017 õhtuks ja tütar ei saanud kaebuses kirjeldatud asjaoludel üldse tulla. Ka osalisena toimus kokkusaamine seetõttu, et kohus rahuldas asjas 3-17-2118 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Viru Vangla 16.10.2017.a käskkirja nr 6-3/1007-1 täitmise ajaks, mil kaebaja viibib pikaajalisel kokkusaamisel. Kuna kaebaja peab õigusvastaseks vangla otsustust kokkusaamine ära jätta, siis käsitleb kohus ainult seda küsimust. See, et kokkusaamine osaliselt toimus, ei sõltunud vangla otsustustest. VangS § 25 lg 3 kohaselt ei võimaldata pikaajalisi kokkusaamisi distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale. Seega oli vastustajal seadusest tulenev alus kaebajale 24-25.10.2017 planeeritud pikaajalise kokkusaamise ärajätmiseks. Kohus saaks vastustaja tegevuse tunnistada õigusvastaseks üksnes siis, kui kohus tuvastaks VangS § 25 lg 3 vastuolu põhiseadusega ja jätaks selle halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 4 alusel kohaldamata.
14.Kohtu hinnangul ei ole VangS § 25 lg 3 põhiseadusega vastuolus. Kõne alla tuleks vastuolu PS §-ga 26. See paragrahv sätestab, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Vastustajal oli pikaajalise kokkusaamise mittelubamiseks ehk perekonnaellu sekkumiseks seaduslik alus - VangS § 25 lg 3. Distsiplinaarkaristuse eesmärk on suunata kinnipeetavat täitma vanglas kehtivat korda, see omakorda on osa vangistuse üldise eesmärgi ehk kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise saavutamisest. Pikaajalise kokkusaamise lubamine
kartserikaristuse kandmise ajal oleks vastuolus karistuse olemusega ning võiks kahjustada kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamise eesmärgi saavutamist.
15.Kohtu hinnangul tuleb VangS § 25 lg 3 sätestatud pikaajalise kokkusaamise keelu rakendamisel siiski jälgida seda, et täidetud oleks VSKE § 45 sätestatud nõue lubada kinnipeetavale vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine poole aasta jooksul. Kui see tingimus on täidetud, siis ei saa kokkusaamise ärajäämist kartseris viibimise tõttu pidada kinnipeetava peresidemeid või perekonnaelu ohustavaks. Vastustaja andmetel lubas vangla 2017. aasta jooksul lisaks vaidlusalusele kokkusaamisele kaebajale veel nelja kokkusaamist, kolm neist abikaasa ja tütrega (täpsemad andmed on toodud vastustaja vastuse punktis 3.9, tl 36). Kaebaja ei ole seda väidet ümber lükanud.
16.Kohtu hinnangul ei toiminud vastustaja valesti, kui teatas kaebaja abikaasale, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise tõttu ei saa kokkusaamine toimuda. Vastustajal ei olnud võimalik ette näha kohtu otsustust, mille kaudu kokkusaamine muutus võimalikuks. Küll oli kaebajal võimalus teatada oma abikaasale, et ta on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse ning paluda tal valmis olla vajadusel koos tütrega kohtumisele sõitmiseks. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse kohtule 16.10.2017, seega oli kaebajal abikaasaga ühenduse võtmiseks piisavalt aega.
17.Pikaajalise kokkusaamise toimumata jäämine VangS § 25 lg 3 alusel ei ole käsitletav kahekordse karistamisena. Vastustaja määras 16.10.2017.a käskkirjas nr 6-3/1007-1 kaebajale ainult ühe karistuse, kartserisse paigutamise. See, et kartserisse paigutamine tõi omakorda kaasa mitmete kaebaja õiguste ja vabaduste piiramise, on kartserikaristusega kaasnev paratamatu tagajärg. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et VangS § 63 lg 1 p 2 alusel on pikaajalise kokkusaamise keelamist võimalik kohaldada ka iseseisva karistusena.
18.Kaebaja viitab mitmetele kohtulahenditele, neist ükski ei käsitle praeguse kohtuasjaga võrreldavat olukorda. Etteheiteid kinnipidamistingimustele tuleb alati vaadelda konkreetse asja kontekstis. Praeguse asja asjaoludega ei ühildu vaidlused, kus pikaajaline kokkusaamine katkestati kaebaja etapeerimise tõttu (Riigikohtu lahend 3-3-1-11-12) või jäi toimumata kaebaja ümberpaigutamise tõttu teise vanglasse (lahend 3-3-1-76-10). Praeguses asjas on vaidluse all see, kas õiguspärane on pikaajalise kokkusaamise keeld kartseris viibivale kinnipeetavale. Kohus märgib, et Viru Vangla 16.10.2017.a käskkirja nr 6-3/1007-1 kohaselt viibis kaebaja kartseris seetõttu, et ta viskas 15.09.2017 toidujagajat ja valvurit kruusi ja kruusis olnud vedelikuga. See tähendab, et kaebaja kaotas võimaluse kohtuda tütrega tema enda tahtliku tegevuse tõttu, mille lubamatus pidi olema kaebajale arusaadav. Kaebajal on võimalus hoiduda tulevikus sellistest tegudest ja vältida sellega sarnaste olukordade kordumist.
19.Kohus jätab tähelepanuta kaebaja argumendid pikaajalise kartserikaristuse lubamatuse kohta, kuna kaebaja viibis kartseris 10 päeva. Enne ja pärast seda kohaldati kaebaja suhtes VangS § 69 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid. Need abinõud piiravad kaebaja õigusi oluliselt vähem ja ei ole samastatavad kartseris viibimisega. Kaebaja väitel ei oleks teda tohtinud kartserisse paigutada tema halva tervise tõttu. Selle väite esitas kaebaja esimest korda neljandas ehk 04.02.2018 kohtule esitatud avalduses. Kaebaja ei ole välja toonud, et ta oleks esitanud vastustajale taotluse leevendada kartseri tingimusi või jätta distsiplinaarkaristus täitmisele pööramata tema halva tervise tõttu. Kohtu käsutuses olevas vaides (tl 91-99) selliseid väiteid ei sisaldu, käskkirjas kirjeldatu alusel ei esitanud kaebaja seda
väidet ka distsiplinaarmenetluse käigus. Ka kaebuses on kaebaja väide tema halva tervise kohta üldsõnaline ja konkretiseerimata. Kui kaebaja ise pidas seda asjaolu niivõrd vähe oluliseks, siis ei saanud kaebaja tervislik seisund olla selline, mis oleks eeldanud kaebaja terviseseisundi hindamist enne distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist vastustaja algatusel. Eeltoodud põhjustel ei käsitle kohus seda kaebaja väidet pikemalt. Kuna kohus seda asjaolu ei käsitle, siis ei puutu asjasse kaebaja terviseandmed ning kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse nende väljanõudmiseks.
20.Kokkuvõttes ei anna kaebaja väited alust pidada tingimusi kartseris või distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist (sh kattuvalt kavandatud pikaajalise kokkusaamisega) õigusvastaseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Vastustaja teatas kohtule, et tal puuduvad kaebajalt nõutavad kulud (tl 84 pöördel). HKMS § 109 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.