Haldusasja number Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-17-1792 29. märts 2019 Karin Jõks NK kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja – NK Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Eraldada praegusest haldusasjast kahjunõue, mis puudutab juhtumit, kus NK ühte kambrisse paigutatud Anzor Kiknavelidze kasutas 18.01.2017 NK suhtes vägivalda. Registreerida eraldatud kahjunõue uue haldusasjana.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 24.01.2019 määruse resolutsiooni p 8 osas, milles määrati eraldatud kahjunõude kohta kohtuotsuse tegemise ajaks 29.03.2019.
3.Jätta Viru Vangla ja NK vastuväited rahuldamata.
4.Rahuldada kaebus osaliselt ning mõista Viru Vanglalt NK kasuks välja 60 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks 02.08.2017, 06.08.2017, 13.08.2017, 14.08.2017, 16.08.2017 ja 17.08.2017 õhtutel ebapiisava toidukoguse andmise eest.
5.Jätta NK menetluskulu (riigilõiv, mille tasumise kohustusest Tartu Halduskohus ta 12.09.2018 määrusega vabastas) riigi kanda.
6.Keelata NK tutvuda videosalvestistega ja saada nendest koopiaid.
7.Asendada avaldatavas kohtuotsuses NK ja VT nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 29.04.2019.
3-17-1792 Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 17.03.2017 käskkirjaga nr 6-3/273-1 kinnipeetav NK distsiplinaarkaristuseks 20 ööpäevaks kartserisse paigutamise selle eest, et ta hoidis 17.02.2017 kella 11.00 paiku ja 19.02.2017 kella 11.10 paiku enda käes sigarette.
2.1) 2) 3)
Viru Vangla andis 21.12.2017 käskkirja nr 6-3/1262-1, millega: määras NK distsiplinaarkaristuseks kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamise selle eest, et ta keeldus 21.11.2017 kella 20.11 paiku täitmast tööle asumise korraldust; määras NK distsiplinaarkaristuseks kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamise selle eest, et ta keeldus 22.11.2017 õhtuse loenduse ajal täitmast tööle asumise korraldust; pööras täitmisele käskkirjaga nr 6-20/3581-1 NK määratud neljaööpäevase kartserikaristuse, sest ta pani neljakuulisel katseajal toime uue rikkumise.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 30.08.2017 NK kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja täiendas hiljem kaebust korduvalt. Kaebaja vaidlustas Viru Vangla erinevaid tegevusi.
4.Tartu Halduskohus tagastas 12.09.2018 määruse resolutsiooni p-ga 1 kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu kaebuse järgmiste juhtumitega tekitatud kahju hüvitamise nõuetes: - kartser oli väikeste mõõtudega; - kartseris ei võimaldatud kaebajal kasutada voodit, kaebaja pidi magama paljal betoonil; - kartseris jäeti kaebaja ilma jalutuskäigust värskes õhus; - 07.07.2017 käskkirja nr 6-4/246-1 ja 14.07.2017 käskkirja nr 6-4/246-2 alusel kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid; - kaebaja paigutati ühte kambrisse koos Oleg Andrejeviga, kes oli kaebaja suhtes vägivaldne; - kaebaja paigutati nädalaks ajaks ühte kambrisse koos Anzor Kiknavelidzega, kes oli kaebaja suhtes vägivaldne; - vangla ei tutvusta kaebajale vene keeles vangla koostatud eestikeelsete dokumentide sisu; - vangla ei võta vastu ega vaata läbi kaebaja koostatud venekeelseid dokumente.
3-17-1792 Sama määruse resolutsiooni p-ga 3 võttis kohus kaebuse menetlusse järgmiste juhtumitega tekitatud kahju hüvitamise nõuetes: - Viru Vangla 17.03.2017 käskkirja nr 6-3/273-1 ja 21.12.2017 käskkirja nr 6-3/1262-1 alusel paigutati kaebaja kartserisse; - kaebajale ei ole korduvalt antud piisavalt või üldse toitu (vt täpsemalt käesoleva otsuse p 51); - kartseris ei võimaldatud kasutada madratsit, tekki, lina ja patja koos padjapüüriga; - kaebaja paigutati ühte kambrisse koos VT, kelle eest kaebaja pidi hoolitsema; - 01.10.2017 võeti ära kaebaja sigaretid ega võimaldatud enam suitsetada. Kohus kohustas vastustajat menetlusse võetud kaebusele vastama.
NK esitas Tartu Halduskohtu 12.09.2018 määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebuse.
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 11.10.2018 määrusega NK määruskaebuse osaliselt, tühistas Tartu Halduskohtu 12.09.2018 määruse resolutsiooni p 1 osas, mis puudutas 18.01.2017 kambris K314 NK ja tema kambrikaaslase Anzor Kiknavelidze vahel toimunud intsidendiga (A. Kiknavelidze kasutas NK suhtes vägivalda) seotud kahjunõude tagastamist, ning saatis vastavas osas asja tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
Vastustaja palus 15.10.2018 vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
NK esitas Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2018 määruse peale määruskaebuse.
Riigikohus jättis 18.12.2018 määrusega NK määruskaebuse menetlusse võtmata.
10.Kohus võttis 24.01.2019 määrusega kaebuse menetlusse 18.01.2017 kambris K314 kaebaja ja tema kambrikaaslase A. Kiknavelidze vahel toimunud intsidendiga (A. Kiknavelidze kasutas kaebaja suhtes vägivalda) seotud kahju hüvitamise nõude osas, kohustas vastustajat sellele nõudele vastama, eraldas praegusest asjast 01.10.2017 sigarettide äravõtmise ja suitsetamise keelamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude, otsustas praeguse asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
11.Vastustaja palus 06.02.2019 vastuses jätta 18.01.2017 intsidendiga seotud kahjunõude rahuldamata.
12.Kohtusse saabus 18.02.2019 kaebaja teatena pealkirjastatud dokument, milles ta märkis, et ei ole nõus kirjaliku menetluse läbiviimisega.
13.Kohtusse saabusid 01.03.2019, 04.03.2019 ja 11.03.2019 vastustaja poolt kohtu nõudmisel esitatud täiendavad selgitused ja tõendid.
14.Kohtusse saabus 05.03.2019 kaebaja koostatud dokument, milles ta palub, et kohus täpsustaks tema ja A. Kiknavelidze vahel toimunut A. Kiknavelidzelt, Meelis Vitkinilt ja teistelt valvuritelt.
15.Kohtusse saabus 12.03.2019 kaebaja koostatud dokument, milles ta täpsustas A. Kiknavelidze intsidendiga seonduvat.
3-17-1792
KAEBAJA SEISUKOHAD
Distsiplinaarkaristused määrati kaebajale mitte millegi eest.
Kaebaja keeldus tööst julgeoleku pärast. Vanglas saab 63 senti tunniajalise sunniviisilise koristamise eest. Paljud kinnipeetavad ei taha viletsate sentide eest orjatööd teha. Kui vangla sunnib kinnipeetavat kätte võtma harja, satub kinnipeetav automaatselt vastamisi teiste kinnipeetavatega: seda, kes nõustub nagu ori täitma korraldusi koristamiseks haledate kopikate eest, võidakse läbi peksta, heidikuks teha ja panna muul viisil kannatama. Vanglat aga ei huvita nende endi loodud julgeoleku probleem. Ühelt poolt sunnib administratsioon ja teiselt poolt kinnipeetavad ning kaebaja kannatas seetõttu.
17.Kaebajal ei võimaldatud kartseris kasutada madratsit, tekki, lina ja patja koos padjapüüriga. Kaebaja pidi magama paljal betoonil, mistõttu kannatasid neerud, urineerimisel tekkis veri, verine hemorroid.
18.Kaebajat on korduvalt ette nähtud toidust ilma jäetud, toitu on maha pillatud. Riigi poolt ette nähtud toidust ilmajätmise tõttu kaebaja piinles, kannatas ja koges nälga.
19.Kaebaja paigutati koos VT kambrisse K202. VT on invaliid ja 90% töövõime kaotusega. VT suutis ainult lamada, ei suutnud kinni hoida oma loomulikke vajadusi. Viru Vangla administratsioon otsustas, et kaebaja pidi kõike tegema VT asemel. Sellisel juhul oleks pidanud kaebajaga kui hooldajaga sõlmima töölepingu ja maksma talle töötasu. Kaebaja protestidest hoolimata hoiti teda VT ühes kambris mitu kuud. Vangla tegevuse tõttu kaebaja piinles ja kannatas ning koges valu.
20.Kaebaja kambrikaaslane A. Kiknavelidze kasutas 18.01.2017 kaebaja suhtes vägivalda. Vanglaametnikud paigutasid kaebaja ja A. Kiknavelidze ühte kambrisse, kuigi ametnikele oli teada, et A. Kiknavelidze oli varem kaebaja suhtes vägivaldne olnud. Kaebaja teavitas ametnikke korduvalt, et neid ei saa A. Kiknavelidzega ühte kambrisse paigutada, kuid ametnikud ei hoolinud kaebaja julgeolekust. Enne seda, kui kaebaja ja A. Kiknavelidze ühte kambrisse paigutati, rääkis kaebaja ametnik Toomas Pastakuga mitu korda. Kaebaja teatas T. Pastakule, et tema ja A. Kiknavelidze vahel on probleemid ning kui nad pannakse ühte kambrisse, hakkab A. Kiknavelidze kaebajat peksma ja mõnitama. T. Pastak oli teadlik, et A. Kiknavelidze käis oma toonase kambrikaaslasega kaebaja üle irvitamas ja teda peksmas. A. Kiknavelidze teatas samuti ametnikele, et kui nad kaebajaga ühte kambrisse paigutatakse, läheb kaebajal halvasti. Igal hommikusel ja õhtusel kontrollimisel rääkisid kaebaja ja A. Kiknavelidze ametnikele, et neil on omavahel probleemid ja nad ei saa ühes kambris viibida. Kaebaja teatas, et A. Kiknavelidze kasutab tema suhtes vägivalda. A. Kiknavelidze ähvardas kaebajat ametnike kuuldes. Kui A. Kiknavelidze kaebajale kallale tuli, siis Tõnis-Mikk Aabna ja Ardo Tärno lihtsalt seisid ja vaatasid. Kaebaja sai kannatada füüsiliselt ja moraalselt ning koges inimväärikuse alandamist.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
3-17-1792
21.Viru Vangla 17.03.2017 käskkiri nr 6-3/273-1 on õiguspärane. Distsiplinaarmenetluses ja vaidemenetluses tugineti asjaolude tuvastamisel ettekannetele nr 6-20/816-1 ja 6-20/848-1. Lisaks tugineti eseme leidmise/äravõtmise aktidele nr 360 ja 283. Aktist nr 283 nähtub, et 17.02.2017 tehtud läbiotsimise käigus leiti kaebaja juurest kolm sigaretti. Aktist nr 360 nähtub, et 19.02.2017 tehtud läbiotsimise käigus leiti kaebaja juurest kaks sigaretti. Kaamerasalvestistele tuginemine pole olnud menetluses võimalik. Ei esine ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda nimetatud ettekannete õigsuses. Vangla on nõuetekohaselt järginud uurimispõhimõtet ja välja selgitanud käskkirja aluseks olnud asjaolud. Vangla tuvastas vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 82 lg 3 rikkumise. Kaebajale on 01.11.2013 allkirja vastu tutvustatud vangistuse täideviimist reguleerivaid õigusakte. Seega oli kaebaja teadlik VSKE-st ning rikkumine pidi olema süüline. Kaebaja väitis, et ta on mittesuitsetaja. Distsiplinaarkaristuse määramisel ei ole oluline, millistel konkreetsetel põhjustel rikkumine aset leidis. Samas on eluliselt usutav, et kaebaja hoidis sigarette enda juures, et need toimetada teistele kinnipeetavatele. Kaebaja paigutati kartserisse õiguspärase käskkirja alusel. Kaebaja kahjunõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
22.Viru Vangla 21.12.2017 käskkiri nr 6-3/1262-1 on õiguspärane. Kaebaja määrati 10.11.2016 käskkirjaga nr 6-2/1532 majandustööde abitööliseks, täpsemalt koristajaks. Enne käskkirja andmist küsiti kaebajalt arvamust. Kaebaja selgitas, et soovib töötada. Kaebajale tutvustati tööle määramise käskkirja 10.11.2017. Valvur selgitas 21.11.2017 ettekandes nr 6-20/5782-1, et 21.11.2017 õhtul anti kaebajale korraldus asuda koristama. Kaebaja keeldus põhjendusi esitamata ega soovinud tervishoiutöötaja kutsumist. Vanemvalvur selgitas 22.11.2017 ettekandes nr 6-20/5808-1, et andis 22.11.2017 pärast õhtust loendust kaebajale korralduse asuda koristama. Kaebaja keeldus korralduse täitmisest ja soovis tervishoiutöötaja kutsumist. Tervishoiutöötaja tutvus kaebaja seisundiga ning jättis kaebaja tööst vabastamata. Iga tööst keeldumise eest karistati kaebajat kuueks ööpäevaks kartserise paigutamisega. Valvurite korraldused polnud tühised ja kaebaja pidi neid täitma. Lisaks pöörati 21.12.2017 käskkirjaga nr 6-3/1262-1 täitmisele 22.08.2017 käskkirjaga nr 6-3/835-1 (21.12.2017 käskkirjas nr 6-3/1262-1 on ekslikult märgitud 22.08.2017 käskkirja nr 6-3/835-1 aluseks olnud ettekande nr 6-20/3581-1) määratud neljaööpäevane kartserikaristus, sest kaebaja pani katseajal toime uue rikkumise. Kaebaja paigutati kartserisse õiguspärase käskkirja alusel. Kaebaja kahjunõue tuleb Viru Vangla 21.12.2017 käskkirja nr 6-3/1262-1 puudutavas osas jätta rahuldamata.
23.Kohtupraktikas on korduvalt jaatatud kartserikambrist päevaseks ajaks voodivarustuse äravõtmise õiguspärasust. Praeguses asjas puuduvad äratuntavad asjaolud, mis oleksid pidanud tingima teistsuguse otsustuse. Kaebaja kahjunõue on alusetu.
24.Videosalvestised ega valvurite selgitused ei kinnita kaebaja väiteid toidu mahapillamise ja kambrisse lükkamise kohta. Kaebaja näljutas ennast ajavahemikul 19.06.2017−08.07.2017. Näljutamise tõttu määrati kaebajale hiljem täiendav kogus toitu. Meditsiinitöötaja tegi kaebaja tervisekaarti 12.07.2017 kande, mille kohaselt tuli kaebajale anda lisatoitu ja õhtul supi asemel topeltportsjon putru kuni 11.10.2017. Toidujagamise juures viibinud valvurid on kinnitanud, et kaebajale on süüa antud ette nähtud normi järgi. Kaebajale toidu andmisel on siiski eksitud sellega, et 2017. aasta juulis ja augustis anti kaebajale õhtuti putru 300 g, kuigi oleks pidanud andma 600 g. Tegu polnud pahatahtliku tegevusega. Valvurid ning finants- ja majandusosakond on meditsiinitöötaja ettekirjutust ekslikult mõistnud. Kahjuhüvitise määramise üle otsustamisel tuleb arvestada kaebaja osa võimaliku kahju tekkimisel. Vajadus toitlustada kaebajat rammusamalt tulenes täielikult kaebaja tegevusest, st näljutamisest. Kaebaja on toidust keeldunud ka 11.08.2017 ja 19.08.2017 õhtul. Kaebaja on avaldanud, et ta ei soovi õhtul suppi
3-17-1792 süüa, sest see on liiga rasvane. Kui kaebaja oleks tõepoolest pideva näljatunde käes kannatanud, ei oleks ta toitu nii valivalt suhtunud. Kui kaebaja oleks pudrule lisaks soovinud süüa ka suppi, oleks õhtusöögi energiasisaldus olnud umbkaudselt ligilähedane kahele portsjonile pudrule. Kaebaja toitlustamisel tehtud eksimused ei ole intensiivsed. Põhjendatud ei ole kaebajale rahalise hüvitise väljamõistmine. Kohaseks hüvitiseks on vangla eksimuse tunnistamise ja kaebaja käest vabanduse palumine. 02.02.2018 ja 06.02.2018 hommikul, kui kaebaja viibis kambrist väljas, anti kaebaja hommikusöök tema kambrikaaslase kätte. Kambrikaaslane kinnitas, et ta ei söönud kaebaja toitu ära. Ametnikud on kinnitanud, et kaebaja pole nende poole pöördunud murega, et ta oleks 02.02.2018 ja 06.02.2018 hommikul toidust ilma jäänud. Samuti pole kaebaja 18.02.2018 ametnike poole pöördunud etteheitega, et talle oleks antud ülesoolatud putru. Kaebaja kambrikaaslane, kes sai putru samast anumast, pole samuti sellist kaebust esitanud. Vanglaametnike selgitustes pole alust kahelda.
25.Kaebajal ei olnud õiguslikku kohustust kambrikaaslase VT eest hoolitseda. Kui kinnipeetav ei saa iseenda või kambri eest hoolitsemisega tervislikel põhjustel hakkama, määratakse vangla meditsiiniosakonna esile toodud näidustusel ja ulatuses kinnipeetavale hooldaja. VT ei ole hooldajat kaebuses märgitud ajaks määratud. Kaebaja kahjunõue on alusetu.
26.Vastustaja ei vaidle vastu sellele, et 18.01.2017 intsident kaebaja ja A. Kiknavelidze vahel toimus. Seda kinnitab ka kriminaalasjas nr 1-18-4445 tehtud kohtuotsus. Vastustaja aga ei vastuta selle juhtumi toimumise eest. Kinnipeetaval ei ole võimalik endale valida kambrikaaslast. Kaebaja ja A. Kiknavelidze samasse kambrisse paigutamisel puudus vastustajal teave, mis oleks sellise paigutuse välistanud. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka kriminaalasja nr 1-18-4445 kohtuotsusest. Vangla ei pea igal juhul arvestama kinnipeetava sooviga saada või vältida mõnda konkreetset kambrikaaslast. Vangla tegevus kaebaja ja A. Kiknavelidze ühte kambrisse paigutamisel ei olnud õigusvastane. Kaebaja kahjunõue tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
27.Kohus on praeguses asjas menetlusse võtnud järgmiste juhtumitega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuded: - Viru Vangla 17.03.2017 käskkirja nr 6-3/273-1 ja 21.12.2017 käskkirja nr 6-3/1262-1 alusel paigutati kaebaja kartserisse; - kartseris ei võimaldatud kasutada madratsit, tekki, lina ja patja koos padjapüüriga; - kaebajale ei ole korduvalt antud piisavalt või üldse toitu (vt täpsemalt käesoleva otsuse p 51); - kaebaja paigutati ühte kambrisse koos VT, kelle eest kaebaja pidi hoolitsema; - kaebajaga ühte kambrisse paigutatud A. Kiknavelidze kasutas 18.01.2017 kaebaja suhtes vägivalda.
28.Kohus leiab, et A. Kiknavelidzega seotud juhtumi osas ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik kohtuotsust teha. Kohtu arvates ei ole selle kahjunõude lahendamiseks kõik olulised asjaolud veel välja selgitatud. Kohtu hinnangul on selle kahjunõude lahendamiseks vaja vastustajalt küsida täiendavaid dokumente ja kuulata üle tunnistajad. Tunnistajate ülekuulamist on vajalikuks pidanud ka kaebaja. Seda arvestades tühistab kohus 24.01.2019 määruse resolutsiooni p 8 osas, milles määrati A. Kiknavelidzega seotud juhtumit puudutava kahjunõude kohta kohtuotsuse tegemise ajaks 29.03.2019. Muude kahjunõuete lahendamine kohtuotsusega on aga võimalik. HKMS § 48 lg 2 sätestab, et kui
3-17-1792 kohus leiab, et ühes kaebuses esitatud nõuete eraldamine võimaldab asja kiiremat lahendamist või nõudeid ei oleks tohtinud esitada ühes kaebuses, eraldab ta määrusega nõuded iseseisvaks menetluseks. Vältimaks kohtuotsuse tegemiseks küpsete kahjunõuete lahendamisega viivitamist, peab kohus otstarbekaks eraldada praegusest asjast kahjunõue, mis puudutab A. Kiknavelidzega seotud juhtumit. Eraldatud nõue registreeritakse uue haldusasjana ja see saab uue numbri. Eraldatud kahjunõude lahendamiseks vajalikud menetluslikud otsustused (sh täiendavate dokumentide küsimine ja istungi määramine) teeb kohus eraldatud haldusasja raames. Ülejäänud kahjunõuded lahendab kohus käesoleva otsusega.
29.Vastustaja leidis 15.10.2018 vastuses kaebusele, et kohus ei saa iseseisvalt menetleda voodivarustuse äravõtmisega seonduvat nõuet, sest kaebaja ei ole sellist nõuet kohtueelses menetluses esitanud. Vastustaja rõhutas, et kohtueelses menetluses on kaebaja voodivarustuseta olemist käsitlenud ühe kartserikaristuse eest kahju hüvitamise nõudmise põhjusena. Vastustaja pidas võimalikuks voodivarustuse äravõtmisega seonduvat küsimust käsitleda Viru Vangla 17.03.2017 käskkirja nr 6-3/273-1 ja 21.12.2017 käskkirja nr 6-3/1262-1 alusel kartserisse paigutamisega seonduva nõude juures. Kohus mõistab vastustaja eeltoodud seisukohta vastuväitena kohtu tegevusele (HKMS § 90 lg 1). Kaebaja on kartserist madratsi, teki, padja ja voodilina äravõtmisele tuginenud vanglale esitatud 23.12.2017 kahjunõudes nr 6-16/26-1 (II kd, tl 11p). Samas kahjunõudes on kaebaja leidnud, et ta paigutati kartserisse ebaseaduslikult. Kaebaja nõudis kahju hüvitamist mõlema juhtumi (nii kartserisse paigutamise kui oma vabaduse täiendava piiramise kui ka voodivarustuse äravõtmise) eest. Tegu on kahjunõuetega erinevatel alustel, st sisuliselt on tegu kahe erineva kahjunõudega. Määravat tähendust ei saa anda sellele, et kaebaja nõudis mõlema juhtumi eest kahju hüvitamist ühes dokumendis, ega sellele, et kaks juhtumit on omavahel seotud. Seega ei ole õige vastustaja väide, et kaebaja ei ole kohtueelses menetluses esitanud nõuet voodivarustuse äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohtul on hüvitamiskaebust lahendades õigus otsustada, kas ta soovib iga kahjunõude aluse kohta võtta seisukoha eraldi või peab ta otstarbekaks mõnda alust koos käsitleda. Praegusel juhul on kohus pidanud otstarbekaks lahendada voodivarustuse äravõtmisega seotud kahjunõue eraldi. Kohus jätab vastustaja vastuväite rahuldamata.
30.Kaebaja teatas 18.02.2019 kohtusse saabunud dokumendis, et ta ei nõustu kirjaliku menetlusega. Kaebaja rõhutas, et ta ei ole mitte kunagi andnud nõusolekut kirjaliku menetluse läbiviimiseks. Vastupidi, ta soovis isiklikku osalemist. Kohtu hinnangul on tegu vastuväitega kohtu tegevusele (HKMS § 90 lg 1). Kohus on 24.01.2019 määruse p-s 12 selgitanud, miks on kohtu arvates põhjendatud asi läbi vaadata kirjalikus menetluses. Kohus jääb praeguses asjas lahendatavate nõuete osas nende põhjenduste juurde ega korda neid. Kohus selgitab üksnes seda, et kirjaliku menetluse läbiviimiseks ei pea olema kõikide menetlusosaliste nõusolekut. HKMS § 131 lg 1 p 2 võimaldab kohtul otsustada kirjaliku menetluse kasuks ka siis, kui kõik menetlusosalised sellega nõus ei ole. Kohus jätab kaebaja vastuväite rahuldamata.
31.Kohus on 12.09.2018 ja 24.01.2019 määrustes selgitanud, milliste juhtumitega seotud kahjunõudeid ta praeguses asjas lahendab. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja avaldused, mis on esitatud pärast nende määruste tegemist ja mis ei seondu praeguses asjas lahendatavate kahjunõuetega.
3-17-1792 Viru Vangla 17.03.2017 käskkirja nr 6-3/273-1 alusel kartserisse paigutamine
32.Viru Vangla määras 17.03.2017 käskkirjaga nr 6-3/273-1 (I kd, tl 8−10) kaebajale distsiplinaarkaristuseks 20 ööpäevaks kartserisse paigutamise selle eest, et ta hoidis 17.02.2017 kella 11.00 paiku ja 19.02.2017 kella 11.10 paiku enda käes sigarette.
33.17.02.2017 ja 19.02.2017 kehtis VSKE § 82 lg 3 järgmises sõnastuses: „Kinnipeetaval ei ole õigust enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada.“ Vaidlusalusel ajal oli Viru Vangla kodukorra kohaselt kinnipeetavatel lubatud suitsetada jalutuskäigu ajal.
34.Valvur Mikk Võhma on 17.02.2017 ettekandes nr 6-20/816-1 (II kd, tl 133) selgitanud järgmist. 17.02.2017 kella 11.00 paiku küsis ta jalutuskäigult tagasi tulnud kaebajalt kaks korda, kas tal on keelatud esemeid. Kaebaja vastas eitavalt. Seejärel otsis valvur kaebaja läbi nii, et kaebajal tuli lahti riietuda. Riiete eemaldamise käigus kukkus kaebaja kubeme piirkonnast põrandale kolm kile sisse pakitud Philip Morrise sigaretti. Jalutuskäigule minnes kaebaja suitsu kaasa ei võtnud. Sigarettide äravõtmise kohta on koostatud akt (II kd, tl 136). Valvur Ragnar Kütt on 19.02.2017 ettekandes nr 6-20/848-1 (II kd, tl 135) selgitanud järgmist. 19.02.2017 kella 11.10 paiku otsis ta pärast jalutuskäiku kaebaja läbi. Valvur leidis kaebaja jope vasaku varruka voodri seest kaks Philip Morrise sigaretti. Sigarettide äravõtmise kohta on koostatud akt (II kd, tl 134).
35.Kohtumenetluses väitis kaebaja lakooniliselt, et distsiplinaarkaristus määrati talle mitte millegi eest. Muid põhjendusi või täpsustusi kaebaja ei esitanud. Vanglale esitatud kahjunõudes (I kd, tl 51) väitis kaebaja, et sel hetkel ei saanud tal olla mingeid sigarette, kastis neid samuti ei olnud, seega ei ole reaalne, et need temalt leiti. Kaebaja lisas, et tal on mittesuitsetaja staatus.
36.See, et kaebaja on end määratlenud mittesuitsetajana ega võtnud enne jalutuskäigule minekut vastavast kapist kaasa sigarette, ei välista seda, et kaebaja võis saada sigaretid jalutuskäigu ajal teiste kinnipeetavate käest, et need omakorda edasi toimetada teistele kinnipeetavatele. Kohtul ei ole mingit mõistlikku alust kahelda eelmainitud ettekannete tõepärasuses. Seetõttu loeb kohus usutavaks, et kaebajalt leiti 17.02.2017 kella 11.00 paiku ja 19.02.2017 kella 11.10 paiku pärast jalutuskäiku läbiotsimise käigus sigarette. Niisiis valdas kaebaja sigarette ajal, kui see ei olnud lubatud. Kaebaja tegevus oli süüline: kaebajale oli tutvustatud vangistust reguleerivaid õigusakte, sh VSKE-d, kuid sellest hoolimata pani ta tahtlikult toime eelkirjeldatud rikkumised.
37.Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Üheks distsiplinaarkaristuse liigiks on VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.
38.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja rikkumisi tuleb pidada raskeks. Sigarettide suitsetamine vanglas keelatud ajal ja kohas on tuleohutusnõudeid arvestades suur risk. Kinnipeetavad võivad salaja suitsetades või sigareti süütamiseks tuld teha püüdes vanglas tulekahju tekitada ning sellega seal viibivate inimeste elu ja tervise ning vanglas oleva vara ohtu seada. Lisaks võib sigarettidest vanglas saada n-ö ebaseaduslik valuuta, mis soodustab võlasuhete tekkimist kinnipeetavate vahel. Kaebaja on oma rikkumistega väljendanud ka
3-17-1792 negatiivset suhtumist vanglas kehtivatesse reeglitesse. Võttes arvesse eeltoodut ning seda, et kaebaja pani rikkumised toime korduvalt ja teda on ka varem suitsetamiseeskirjade rikkumise eest distsiplinaarkorras karistatud, on kohtu hinnangul kaebajale määratud distsiplinaarkaristus proportsionaalne.
39.Seega on Viru Vangla 17.03.2017 käskkiri nr 6-3/273-1 õiguspärane. Niisamuti on õiguspärane selle käskkirja alusel kaebaja paigutamine kartserisse 20 ööpäevaks. Kuna vangla tegevus oli õiguspärane, ei ole alust seda käskkirja puudutavas osas kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamiseks. Viru Vangla 21.12.2017 käskkirja nr 6-3/1262-1 alusel kartserisse paigutamine
40.1) 2) 3)
Viru Vangla andis 21.12.2017 käskkirja nr 6-3/1262-1 (I kd, tl 149−150p), millega: määras kaebajale distsiplinaarkaristuseks kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamise selle eest, et ta keeldus 21.11.2017 kella 20.11 paiku täitmast tööle asumise korraldust; määras kaebajale distsiplinaarkaristuseks kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamise selle eest, et ta keeldus 22.11.2017 õhtuse loenduse ajal täitmast tööle asumise korraldust; pööras täitmisele käskkirjaga nr 6-20/3581-1 kaebajale määratud neljaööpäevase kartserikaristuse, sest ta pani neljakuulisel katseajal toime uue rikkumise.
41.Viru Vangla määras 10.11.2016 käskkirjaga nr 6-2/1532 (II kd, tl 138) kaebaja tööle majandustööde abitööliseks, täpsemalt koristajaks, alates 11.11.2016 tähtajatult. Käskkirjast on näha, et enne käskkirja andmist kuulati kaebaja ära. Kaebaja ütles, et soovib töötada ja tervisega probleeme tal ei ole. Käskkirjast nähtuvalt andis arst 19.04.2016 kooskõlastuse kaebaja tööle määramiseks.
42.Valvur Mikk Võhma on 21.11.2017 ettekandes nr 6-20/5782-1 (II kd, tl 140) selgitanud järgmist. 21.11.2017 kella 20.11 paiku andis ta kaebajale korralduse asuda graafikujärgselt osakonda koristama. Kaebaja tööle ei asunud ega keeldumist põhjendanud. Tervishoiutöötajat kaebaja ei soovinud. Vanemvalvur Tõnis-Mikk Aabna on 22.11.2017 ettekandes nr 6-20/5808-1 (II kd, tl 142) selgitanud järgmist. 22.11.2017 kella 19.55 paiku andis ta kaebajale korralduse asuda eluosakonda koristama. Kaebaja keeldus ja küsis meedikut. Meedik vaatas kaebaja üle ega andnud tööst vabastust. Kell 21.00 andis valvur kaebajale uuesti korralduse asuda koristama, kuid kaebaja keeldus jälle. Valvur andis ka kolmandat korda korralduse, hoiatades kaebajat, et keeldumise korral koostab ta ettekande. Sellest hoolimata ei täitnud kaebaja korraldust. Meditsiinitöötaja Ilona Gumennaja on 22.11.2017 tõendis (II kd, tl 143) märkinud: „Kaebuseks varba seen. Visuaalselt kahjustatud varbaküüned. Esmaabi ei vajanud. Tööst vabastamiseks puudub meditsiiniline näidustus.“
43.Kohtumenetluses ei ole kaebaja väitnud, et ta keeldus tööle asumise korralduste täitmisest tervislikel põhjustel. Kohtu arvates ei viita ka ükski asjaolu sellele, et kaebajal oleks olnud tervisega selliseid probleeme, mis oleks õigustanud tööle asumise korralduste täitmata jätmist. Kaebaja viitas hoopis julgeolekuga seotud probleemile. Kaebaja selgitas, et see, kes nõustub väikese raha eest vanglas koristama, satub teiste kinnipeetavate põlu alla ja teda võidakse läbi peksta. Kaebaja sõnul ei huvita see probleem aga vanglat.
3-17-1792
44.VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 37 lg-st 1 tuleneb, et kinnipeetav on kohustatud töötama, kui VangS ei sätesta teisiti. VangS § 38 lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Riigikohtu halduskolleegium on 14.11.2012 otsuses asjas nr 3-3-1-44-12 selgitanud (p 13): „VangS § 38 lg-s 22 sätestatud kinnipeetava töölt vabastamise alus – oht kinnipeetava julgeolekule seoses töötamisega – peab töölt vabastamiseks olema reaalne. Üksnes abstraktne ja hüpoteetiline väide julgeolekuohu kohta ei ole selleks piisav.“ Kaebaja selgitused julgeolekuohu kohta on abstraktsed ja hüpoteetilised. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele juhtumile, kus tema julgeolek oleks koristamise tõttu ohus olnud. Kaebaja ei ole ka öelnud, kes täpselt tema julgeolekut ohustavad. Vanglale esitatud kahjunõudes (II kd, tl 11p) ei ole kaebaja üldse viidanud koristamisega seotud julgeolekuohule. Kohtu hinnangul saab eeltoodu varal järeldada, et reaalset ohtu koristamine kaebaja julgeolekule ei põhjusta. Niisiis ei olnud kaebajal alust keelduda tööle asumise korralduste täitmisest julgeolekuga seotud põhjustel.
45.Sellega, et kaebaja keeldus põhjendamatult tööle asumise korralduste täitmisest, rikkus ta VangS § 37 lg-st 1 tulenevat töötamiskohustust ja VangS § 67 p-st 1 tulenevat allumiskohustust. Kaebaja tegevus oli süüline: ta keeldus mõjuva põhjuseta tahtlikult tööle asumise korralduste täitmisest. Kuna kaebaja pani süüliselt toime distsiplinaarsüüteo, oli vastustajal õigus teda distsiplinaarkorras karistada (VangS § 63 lg 1). Vastustaja määras kaebajale iga tööst keeldumise eest kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamise, kokku 12 ööpäeva kartserit. Kohtupraktikas on kinnipeetava alusetult tööst keeldumist peetud selliseks distsipliinirikkumiseks, mille puhul on õigustatud kinnipeetava karistamine kartserisse paigutamisega. Mõjuva põhjuseta keeldumist tööle asumise korralduse täitmisest tuleb vangla kontekstis pidada raskeks rikkumiseks. Vanglas valitseva subkultuuri üheks ilminguks on kinnipeetavate põhimõtteline negatiivne hoiak majandustööde suhtes. Subkultuurilised hoiakud ja nendest tulenev allumatus on tõsiseks ohuks vangla julgeolekule ning vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Kinnipeetavate hõivatus tööga on oluline nende vabadusse naasmiseks ettevalmistamiseks ja õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Põhjendamatu tööst keeldumine väljendab kinnipeetava negatiivset suhtumist õiguskorda ja vanglaametnikesse. Sellise rikkumise iseloom ja raskus ning tõsiasi, et selliseid rikkumisi esineb sageli, nõuab vanglalt otsustavat reageerimist. Vastustaja sõnul oli kaebajat enne 21.12.2017 käskkirja nr 6-3/1262-1 andmist neljal korral distsiplinaarkorras karistatud. Võttes arvesse eeltoodut ning seda, et kaebaja keeldus tööle asumise korralduste täitmisest korduvalt, on kohtu hinnangul kaebajale määratud distsiplinaarkaristus proportsionaalne.
46.Seega on Viru Vangla 21.12.2017 käskkiri nr 6-3/1262-1 tööle asumise korralduste täitmata jätmise eest karistamise osas õiguspärane. Niisamuti on õiguspärane selle käskkirja alusel kaebaja paigutamine kartserisse 12 ööpäevaks.
3-17-1792
47.Viru Vangla 21.12.2017 käskkirja nr 6-3/1262-1 resolutsiooni p-s 3 on märgitud: „Pöörata täitmisele kinnipeetavale käskkirjaga nr 6-20/3581-1 määratud 4 ööpäevane kartserisse paigutamine, kuna isik on katseajal 4 kuud pannud toime uue rikkumise.“ Vastustaja on selgitanud, et 21.12.2017 käskkirja nr 6-3/1262-1 resolutsiooni p-s 3 on ilmselge viga: silmas on peetud 22.08.2017 käskkirja nr 6-3/835-1, kuid selle asemel on kirjutatud käskkirja aluseks olnud ettekande number (I kd, tl 170p; II kd, tl 154). Vangla määras 22.08.2017 käskkirjaga nr 6-3/835-1 (II kd, tl 155–155p) kaebajale distsiplinaarkaristuseks neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamise neljakuulise katseajaga. Kaebaja pani uued distsipliinirikkumised toime 21.11.2017 ja 22.11.2017, st 22.08.2017 käskkirjaga nr 6-3/835-1 antud neljakuulise katseaja jooksul. Seega tuli vanglal 22.08.2017 käskkirjaga nr 6-3/835-1 määratud neljaööpäevane kartserikaristus täitmisele pöörata (VangS § 65 lg 3). Niisiis oli 22.08.2017 käskkirjaga nr 6-3/835-1 määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine ehk kaebaja neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamine õiguspärane. Kuna kaebaja ei ole praeguses asjas vaidlustanud vangla 22.08.2017 käskkirja nr 6-3/835-1, ei hinda kohus selle õiguspärasust.
48.Eeltoodust tulenevalt ei ole alust kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamiseks Viru Vangla 21.12.2017 käskkirja nr 6-3/1262-1 puudutavas osas. Kartseris ei võimaldatud kasutada madratsit, tekki, lina ja patja koos padjapüüriga
49.Kaebaja sõnul ei võimaldatud tal kartseris kasutada madratsit, tekki, lina ja patja koos padjapüüriga. Kaebaja väitis, et ta pidi magama paljal betoonil, mistõttu kannatasid neerud, urineerimisel tekkis veri, verine hemorroid.
50.VSKE § 7 lg 4 p 1 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid. Niisiis ei ole kartseris erinevalt toast või kambrist (VSKE § 7 lg 1 p 1) ette nähtud voodeid. Kui kartseris on magamiseks ette nähtud päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad lavatsid, siis ei saa seal väljaspool magamiseks ette nähtud aega hoida ka voodivarustust. Kohus nõustub vastustajaga, et kohtupraktikas on korduvalt peetud õiguspäraseks seda, et kartseris ei saa päevasel ajal voodivarustust kasutada (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2017 otsus haldusasjas nr 3-17-423, p-d 12−18). Ööseks on kaebajale voodivarustus kambrisse tagasi antud. Kaebaja ei ole viidanud sellele, et arst oleks väljastanud tõendi, mille kohaselt tulnuks voodivarustus kaebajale päevaks kambrisse jätta. Eeltoodust tulenevalt oli päevaks madratsi, teki, lina ja padja äravõtmine kambrist õiguspärane. Kui kaebaja otsustas päeval lamada paljal betoonil, oli see tema enda valik ning selle tagajärjel tekkinud terviseprobleemid on põhjustatud tema enda tegevusest. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamiseks voodivarustuse äravõtmist puudutavas osas. Kaebajale ei ole korduvalt antud piisavalt või üldse toitu
51.Kaebaja nõuab ebapiisava toidukoguse andmisega või toidust ilmajätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist alljärgnevate juhtumite eest: - 21.07.2017 hommikusöögi ajal ei lubanud korrapidaja Sten Sono toidujagajal anda topeltportsjonit riisiputru; - 02.08.2017 hommikul jäi ilma pudrust, leivast ja teest; - 02.08.2017 jäeti õhtusöögist ilma;
3-17-1792 -
06.08.2017 jäeti õhtusöögist ilma; 13.08.2017 jäeti hommikusöögist ilma; 13.08.2017 lõunal anti ette nähtud normist vähem toitu; 13.08.2017 õhtusöögi ajal andis Artjom Bušmanov ette nähtud normist vähem toitu; 14.08.2017 jäeti õhtusöögist ilma; 15.08.2017 hommikusöögi ajal pillas toidujagaja pudrutopsi põrandale, mistõttu jäi kaebaja ilma söögita; 16.08.2017 jäeti õhtusöögist ilma; 17.08.2017 lõuna ajal pillas toidujagaja meelega maha makaronid kastmega ja keefiri; 17.08.2017 õhtusöögi ajal anti ette nähtud normist vähem toitu; 18.08.2017 hommikusöögi ajal anti ette nähtud normist vähem toitu; 19.08.2017 jäeti õhtusöögist ilma; 02.02.2018 jäeti hommikusöögist ilma; 06.02.2018 jäeti hommikusöögist ilma; 18.02.2018 toodi hommikusöögiks ülesoolatud hirsipuder, mis ei kõlvanud süüa ja mida ei asendatud.
52.VangS § 47 lg 1 sätestab: „Kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.“ VangS § 47 lg 2 kohaselt jälgib vangla toidukava koostamist ja toitlustamist arst. Sotsiaalministri 31.12.2002 vastu võetud määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 1 lg 5 sätestab, et tervishoiutöötaja ettekirjutusel kindlustatakse erivajadustega kinnipeetava dieettoitlustamine või antakse tavalisele toidunormile lisaks igapäevast lisatoitu. Sama määruse § 3 lg 6 kohaselt antakse toidunormile vastavat toitu kinnipeetavale kolmes osas, vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel.
53.Viru Vangla meditsiinitöötaja Erika Tiinas on 23.10.2017 tõendis (II kd, tl 86) selgitanud, millistest meditsiinitöötaja ettekirjutustest tuli kaebaja toitlustamisel lähtuda. Praeguses asjas vaidluse all olevaid kuupäevi arvestades on asjakohased järgmised ettekirjutused: - alates 12.07.2017 lisatoit ja õhtul supi asemel topeltportsjon putru kuni 11.10.2017; - alates 17.10.2017 lisatoit kuni 18.04.2018.
54.Viru Vangla meditsiinitöötaja E. Tiinas on 01.03.2019 tõendis (II kd, tl 172) selgitanud, et tavaliselt toitlustatakse kinnipeetavaid R3 menüü normide järgi. Kui arst on kinnipeetavale ette näinud lisatoidu, tähendab see, et kinnipeetavale antakse hommikuks süüa R4 menüü normide järgi. Teistel toidukordadel toitlustatakse kinnipeetavat tavamenüü järgi. Kui arst oli kaebajale määranud õhtuse supi asemel topeltportsjoni putru, tähendas see, et õhtuse toidukorra ajal kaebaja suppi ei saanud, vaid tal oli õigus saada selle asemel 600 g putru (R3 menüüs hommikusöögiks ette nähtud 300 g pudrukogus korrutati kahega).
55.Kaebaja sõnul ei lubanud korrapidaja Sten Sono 21.07.2017 hommikusöögi ajal toidujagajal anda kaebajale topeltportsjonit riisiputru. Kaebaja väitel pidi ta saama putru kaks portsjonit 500 g kaupa (I kd, tl 73). Viru Vangla selgitas 25.10.2017 otsuses nr 6-16/86-5, et ilmselt on kaebaja silmas pidanud valvur Sten Sanga (I kd, tl 107). S. Sang on 21.09.2017 allkirjastanud õiendi (II kd, tl 88), millest nähtub tema kinnitus selle kohta, et kaebaja on alati saanud õige koguse toitu. Õiendist nähtuvalt üritas kaebaja 21.07.2017 toitu juurde saada.
3-17-1792 Kaebaja pidi meditsiinitöötaja ettekirjutuse järgi saama hommikuti süüa R4 menüü järgi. R4 menüü nägi hommikusöögiks ette 500 g putru (II kd, tl 175). Järelikult ei ole õige kaebaja arusaam, et ta pidi hommikusöögiks saama putru kaks portsjonit 500 g kaupa ehk kokku 1 kg. Valvur kinnitas, et kaebaja sai õige koguse toitu. Kohtul ei ole ühtegi mõistlikku põhjust kahelda selles, et kaebajale anti 21.07.2017 hommikul 500 g putru.
56.Kaebaja sõnul jäeti ta 02.08.2017 hommikul ilma pudrust, leivast ja teest. Kaebaja märkis, et toidujagaja andis valesti või oli unine ja väsinud, võib-olla käed ei tulnud toime kaebajale antava hommikusöögi käes hoidmisega (I kd, tl 74). Vangla selgitas 01.03.2019 vastuses kohtunõudele (II kd, tl 170), et tal ei ole võimalik esitada 02.08.2017 hommikul toidujagamise juures viibinud ametniku selgitusi toimunu kohta. Kinnipeetavatele toidu jagamist kontrolliv ametnik määratakse jooksvalt tööl olevate ametnike seast. Tegu on igapäevase ja korduva tööülesandega. Seetõttu ei pruugi ametnikel juba mõne nädala möödudes olla meeles, millisel päeval ja toidukorral ta toidujagamist kontrollis. Seda eriti juhul, kui sellega ei kaasnenud mingeid meeldejäävaid intsidente. Vangla rõhutas, et ametnikel ei ole mingit põhjust jätta kaebajat pahatahtlikult toiduta. Kui ametnik nii teeks, tooks see kaasa distsiplinaarvastutuse. R4 menüüst nähtuvalt moodustab ühe hommikusöögi 500 g putru, kolm viilu sepikut ja 250 g teed suhkruga. Kaebaja väitel jäeti ta kogu hommikusöögist ilma. Ehkki vastustaja ei ole suutnud kindlaks teha 02.08.2017 hommikul toidujagamist kontrollinud ametnikku, ei saa kohtu hinnangul sellest järeldada, et kaebajale jäetigi hommikusöök andmata. Kohus peab eluliselt usutavaks vastustaja selgitust selle kohta, et ametnikud ei pruugi toidujagamise rutiinse iseloomu tõttu mõne aja möödudes enam mäletada, millisel kuupäeval ja toidukorral nad toidujagamise juures viibisid. Kohus nõustub vastustajaga selles, et ametnikel ei ole mingit põhjust jätta kaebajat pahatahtlikult ilma toiduta. Eelnevat arvestades ei ole kohtul ühtegi mõistlikku põhjust kahelda selles, et kaebajale anti 02.08.2017 hommikul R4 menüüs ette nähtud hommikusööki.
57.Kaebaja selgitas, et 02.08.2017 õhtul anti talle läbi ukseluugi tühi kaanega topsik. Valvur Pirjo pani ruttu ukseluugi kinni, andmata kaebajale võimalust midagi öelda või näidata. Kaebaja vajutas väljakutsenupule ning Aleksei vastas, et vanemkorrapidaja sõnul olevat ta enne toidujagamise algust kontrollinud. Kaebaja väitel helistas ta veel kord selektori vahendusel ja nõudis toitu, kuid teda ignoreeriti (II kd, tl 21p). Vangla selgitas 01.03.2019 vastuses kohtunõudele (II kd, tl 170p), et 02.08.2017 õhtul viibis toidujagamise juures ametnik Reijo Järv, mistõttu on kaebaja mainitud nimi ekslik. R. Järv on 12.10.2017 allkirjastanud õiendi (II kd, tl 176), milles kinnitas, et 02.08.2017 õhtul sai kaebaja ette nähtud normi järgi süüa. R. Järv selgitas, et enne toidujagamist vaatavad toidujagaja ja valvur sööklas üle, et toidukärul oleks olemas kõik vajalik. R. Järv rõhutas, et kui kaebajale anti karbiga toitu, oli näha, et seal sees oli puder. Kohus peab eluliselt usutavaks ametnik R. Järve kinnitust selle kohta, et kaebajale antud karbi sees oli putru. Kohtul pole ühtegi mõistlikku põhjust selles kinnituses kahelda. Küll aga ilmneb Viru Vangla 25.10.2017 otsusest nr 6-16/86-5, et kaebajale ei antud piisavalt putru. Vastustaja on selles otsuses tunnistanud, et 2017. aasta augustis anti kaebajale õhtuti putru ainult 300 g, kuigi oleks pidanud andma 600 g. Vastustaja selgitas, et tegu ei olnud ametnike pahatahtliku tegevusega, vaid meditsiinitöötaja ettekirjutuse vääriti mõistmisega (I kd, tl 108−108p). Seega järeldub eeltoodust, et kaebajale anti 02.08.2017 õhtul putru üksnes pool ette nähtud kogusest.
3-17-1792
58.Kaebaja selgitas, et 06.08.2017 õhtul anti talle läbi ukseluugi kaanega topsik. Kui kaebaja võttis kaane ära, nägi ta, et topsiku põhjas oli 100 g putru. Kaebaja oleks pidanud süüa saama vähemalt 500 g. Kaebaja kutsus kohe korrapidaja ning andis talle topsiku koos pudruga, et see ära kaalutaks. Korrapidaja aga ignoreeris kaebaja palvet ning võttis topsiku koos pudruga hoopis ära (II kd, tl 19p). Viru Vangla valvur Tanel Purgats on 18.10.2017 allkirjastanud õiendi (II kd, tl 182), milles märkis, et ei mäleta, et kaebaja oleks 06.08.2017 õhtul jäänud toidunormist ilma, sest toidujagamise ajal kaalub toidujagaja toidukoguseid. Kohus peab eluliselt usutavaks seda, et kaebajale anti 06.08.2017 õhtul putru 300 g ehk koguses, mida ametnikud pidasid õigeks. Kohtul ei ole ühtegi mõistlikku põhjust arvata, et kaebajale anti sellest veel vähem putru. Tegelikult oleks tulnud kaebajale anda putru 600 g. Seega saab eeltoodust järeldada, et kaebajale anti 06.08.2017 õhtul putru ainult pool ette nähtud kogusest.
59.Kaebaja sõnul jäeti ta 13.08.2017 ilma hommikusöögist. Kaebaja selgitas, et toidujagaja kaalus toitu hooletult ja pani kaebajale vähem toitu, kui oli ette nähtud. Ühe topsi pillas toidujagaja maha ja selle sisu sattus põrandale. Seetõttu jäi kaebajal toit saamata. Korrapidaja pani toidujagaja palvel kiiresti ukseluugi kinni. Kaebaja hakkas korrapidajat kutsuma, aga nemad sõitsid mööda, nagu poleks midagi juhtunud. Kaebaja vajutas selektorit ja rääkis korrapidajale juhtunust, aga toitu ta ei saanud (I kd, tl 75). Viru Vangla valvur Tanel Purgats on 22.09.2017 allkirjastanud õiendi (II kd, tl 92), milles kirjutas, et ei mäleta, et kaebaja oleks 13.08.2017 hommikul toidunormist ilma jäänud. Valvur märkis, et toidujagamise ajal kaalub toidujagaja toidukoguseid. Valvur ei mäleta, kas kaebaja soovis korrapidajat. Ametnik Oskar Klimson on 20.10.2017 allkirjastanud õiendi (II kd, tl 97), milles selgitas, et 13.08.2017 hommikul tegi ta järelevalvet toidujagaja üle. Valvuri kinnitusel sai kaebaja hommikusöögi õiges koguses ning mingeid intsidente ei olnud. Vastustaja esitas kohtule videosalvestise, mis kajastab 13.08.2017 kell 07.10.00−07.14.58 kaebaja osakonnas toimunut. Salvestiselt on näha, et toidujagaja ja teda saatev ametnik liiguvad toidukäruga ukselt uksele. Ametnik avab ja sulgeb toiduluuke. Sel ajal, kui toidujagaja tegeleb toidu tõstmise ja kambrisse andmisega, seisab ametnik näoga toidukäru ja toidujagaja poole, olles neile küllaltki lähedal. Videosalvestiselt ei ole näha, et toidujagaja oleks midagi maha pillanud. 13.08.2017 hommikul toimunu kohta on selgitused andnud kaks ametnikku. Videosalvestiselt on näha aga ainult ühte ametnikku. Kohtu hinnangul võib see ebakõla olla seletatav vastustaja 01.03.2019 vastuses kohtunõudele märgituga (vt täpsemalt käesoleva otsuse p 56). Kohus peab tõenäoliseks, et üks seletuse andnud ametnikest võis toidujagamise rutiinse iseloomu tõttu eksida, kui arvas, et ta viibis 13.08.2017 hommikul toidujagamise juures. Videosalvestise põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, mis koguses kaebajale toitu anti. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kaebajale anti toitu ette nähtud koguses. Kohtu arvates toetab seda seisukohta videosalvestiselt nähtu: kohus usub, et ametnik seisis näoga toidukäru ja toidujagaja poole ning oli neile küllaltki lähedal selleks, et kontrollida, et iga kinnipeetav saaks talle ette
3-17-1792 nähtud koguses toitu. Kaebaja väidet topsi mahapillamise kohta videosalvestiselt nähtu ei kinnita.
60.Kaebaja väitel anti talle 13.08.2017 lõunasöögiks ainult pool topsikut sööki, st ette nähtud normist vähem (I kd, tl 75). Valvur Artjom Bušmanov on 18.10.2017 allkirjastanud õiendi (II kd, tl 84), milles kinnitab, et 13.08.2017 lõunal jagati kaebajale toitu vastavalt normile. Vastustaja esitas kohtule videosalvestise, mis kajastab 13.08.2017 kell 12.11.03−12.15.30 kaebaja osakonnas toimunut. Salvestiselt on näha, et toidujagaja ja teda saatev ametnik liiguvad toidukäruga ukselt uksele. Ametnik avab ja sulgeb toiduluuke. Sel ajal, kui toidujagaja tegeleb toidu tõstmise ja kambrisse andmisega, seisab ametnik näoga toidukäru ja toidujagaja poole, olles neile küllaltki lähedal. Kohtul ei ole ühtegi mõistlikku põhjust kahelda valvuri kinnituses. Kohtu arvates toetab valvuri väidet ka videosalvestiselt nähtu: kohus usub, et ametnik seisis näoga toidukäru ja toidujagaja poole ning oli neile küllaltki lähedal selleks, et kontrollida, et iga kinnipeetav saaks talle ette nähtud koguses toitu. Eelnevat arvestades loeb kohus eluliselt usutavaks, et kaebaja sai 13.08.2017 lõuna ajal ette nähtud koguses toitu.
61.Kaebaja sõnul andis Artjom Bušmanov 13.08.2017 õhtusöögi ajal ette nähtud normist vähem toitu. Kaebaja selgitas, et kaalule pandi topsik, mis ise kaalub 200 g. Koos topsi ja sisuga oli üldkaal 468 g. Kaebajale tuli anda puhtalt toitu 500 g (I kd, tl 75). Valvur Artjom Bušmanov on 20.09.2017 allkirjastanud õiendi (II kd, tl 87), milles selgitas, et 13.08.2017 õhtul sai kaebaja supi asemel putru ning enne pudru kätteandmist kontrollis valvur, et putru ei oleks vähem kui 300 g. Viru Vangla selgitas 01.03.2019 vastuses kohtunõudele (II kd, tl 170p), et tänapäevastel kaaludel on taara nullimisfunktsioon. Vastustaja esitas kohtule videosalvestise, mis kajastab 13.08.2017 kell 16.58.02−17.03.55 kaebaja osakonnas toimunut. Salvestiselt on näha, et toidujagaja ja teda saatev ametnik liiguvad toidukäruga ukselt uksele. Ametnik avab ja sulgeb toiduluuke. Sel ajal, kui toidujagaja tegeleb toidu tõstmise ja kambrisse andmisega, seisab ametnik näoga toidukäru ja toidujagaja poole, olles neile küllaltki lähedal. Vastustaja selgitas, et toitu on võimalik niimoodi kaaluda, et hulka ei arvestata anuma kaalu. Valvur kinnitas, et ta kontrollis 13.08.2017 õhtul, et kaebaja saaks puhtalt putru vähemalt 300 g. Kohus peab usutavaks, et kaebajale sellises koguses putru anti. Kohtu arvates toetab valvuri väidet videosalvestiselt nähtu: kohus usub, et ametnik seisis näoga toidukäru ja toidujagaja poole ning oli neile küllaltki lähedal selleks, et kontrollida, et iga kinnipeetav saaks talle ette nähtud koguses toitu. Kohus on aga eespool selgitanud, et tegelikult oleks tulnud kaebajale putru anda 600 g. Seega saab eeltoodust järeldada, et kaebajale anti 13.08.2017 õhtul putru ainult pool ette nähtud kogusest.
62.Kaebaja väitel jäeti ta 14.08.2017 õhtusöögist ilma (I kd, tl 69).
3-17-1792 Vangla selgitas 01.03.2019 vastuses kohtunõudele (II kd, tl 170), et tal ei ole võimalik esitada 14.08.2017 õhtul toidujagamise juures viibinud ametniku selgitusi toimunu kohta (vt täpsemalt käesoleva otsuse p 56). Viru Vangla ametnik Madis Raus on 04.09.2017 koostanud protokolli 14.08.2017 õhtul toimunut kajastava videosalvestise vaatamise kohta (II kd, tl 203). Protokollis on kirjas, et kambrisse, kuhu läks telefonijuhe, jagati toitu kell 17.10. Protokollis täpsustati, et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu 04.09.2017 väljavõttest nähtub, et kaebaja helistas 14.08.2017 algusega kell 17.04. Protokollis järeldati, et kamber, kuhu läks telefonijuhe ja kuhu jagati toitu, oli kaebaja kamber. Vastustaja ei ole kõnealust videosalvestist kohtule esitanud. Kohtul ei ole ühtegi mõistlikku põhjust kahelda selles, et protokolli koostanud ametnik on videosalvestiselt nähtut õigesti kajastanud. Kohus peab protokollis märgitut arvestades eluliselt usutavaks, et kaebajale anti 14.08.2017 õhtul süüa. Küll aga on vangla tunnistanud, et 2017. aasta augustis anti kaebajale õhtuti putru 300 g, kuigi oleks tulnud anda 600 g. Seega saab eeltoodust järeldada, et kaebajale anti 14.08.2017 õhtul putru ainult pool ette nähtud kogusest.
63.Kaebaja selgitas, et 15.08.2017 hommikul pillas toidujagaja meelega maha topsi, millesse oli pannud putru, lükkas topsi läbi ukseluugi kambrisse, tema tegevuse tagajärjel sattus topsi sisu põrandale (I kd, tl 69). Vangla selgitas 01.03.2019 vastuses kohtunõudele (II kd, tl 170), et tal ei ole võimalik esitada 15.08.2017 hommikul toidujagamise juures viibinud ametniku selgitusi toimunu kohta (vt täpsemalt käesoleva otsuse p 56). Viru Vangla ametnik M. Raus on 05.09.2017 koostanud protokolli 15.08.2017 hommikul toimunut kajastava videosalvestise vaatamise kohta (II kd, tl 202p). Protokollis on kirjas, et kell 06.56.52 tõstab kaebaja öökapi peale leiva ja kummardub kambri ukse juures. Kell 06.58.06 sööb kaebaja kambri ukse juures ühekordsest toidutopsist. Näha ei ole, et toitu oleks lükatud kambrisse nii, et see oleks põrandale sattunud. Samuti ei ole näha, et toidujagaja oleks toitu maha pillanud. Vastustaja ei ole kõnealust videosalvestist kohtule esitanud. Kohtul ei ole ühtegi mõistlikku põhjust kahelda selles, et protokolli koostanud ametnik on videosalvestiselt nähtut õigesti kajastanud. Seega ei kinnita videosalvestis, et toidujagaja oleks topsi maha pillanud.
64.Kaebaja sõnul jätsid 16.08.2017 õhtul pikka kasvu prillidega valvur ja toidujagaja kaebaja ilma ette nähtud toidust (I kd, tl 68). Vangla selgitas 01.03.2019 vastuses kohtunõudele (II kd, tl 170), et tal ei ole võimalik esitada 16.08.2017 õhtul toidujagamise juures viibinud ametniku selgitusi toimunu kohta (vt täpsemalt käesoleva otsuse p 56). Viru Vangla ametnik M. Raus on 04.09.2017 koostanud protokolli 16.08.2017 õhtul toimunut kajastava videosalvestise vaatamise kohta (II kd, tl 202). Protokollis on kirjas, et kella 17.31.00 paiku on näha kambri P203 toiduluugil valget värvi ühekordset toidutopsi. Kell 17.31.09 võtab kambris P203 paiknev kaebaja vastu ühekordse toidutopsi ja liigub sellega kambri tualettruumi. Vastustaja ei ole kõnealust videosalvestist kohtule esitanud.
3-17-1792
Kohtul ei ole ühtegi mõistlikku põhjust kahelda selles, et protokolli koostanud ametnik on videosalvestiselt nähtut õigesti kajastanud. Sellest, et kaebajale anti toidutops, saab kohtu hinnangul järeldada, et kaebaja sai 16.08.2017 õhtul süüa. Küll aga on vangla tunnistanud, et 2017. aasta augustis anti kaebajale õhtuti putru 300 g, kuigi oleks tulnud anda 600 g. Seega saab eeltoodust järeldada, et kaebajale anti 16.08.2017 õhtul putru ainult pool ette nähtud kogusest.
65.Kaebaja väitel pillas toidujagaja 17.08.2017 lõuna ajal meelega maha makaronid kastmega ja keefiri, lükates need toiduluugi kaudu kambrisse (II kd, tl 22). Viru Vangla ametnik Oskar Klimson on 14.09.2017 allkirjastanud õiendi (II kd, tl 179), milles kinnitas, et kaebaja sai 17.08.2017 lõuna ajal süüa vastavalt ette nähtud normile ning mingeid intsidente (toidu mahapillamist jms) ei olnud. Viru Vangla ametnik Heigo Hamer on 14.09.2017 allkirjastanud õiendi (II kd, tl 174), milles kinnitas, et kaebaja sai 17.08.2017 lõuna ajal ette nähtud koguse toitu, toidu kogust kontrolliti kaalu peal. Vastustaja esitas kohtule videosalvestise, mis kajastab 17.08.2017 kell 12.25.52−12.31.40 kaebaja osakonnas toimunut. Salvestiselt on näha kolme ametnikku, kellest kaks viibivad toidukäru ja toidujagaja juures lühemat aega ning kolmas pikemat aega. Toidujagaja ja teda saatev ametnik liiguvad toidukäruga ukselt uksele. Ametnik avab ja sulgeb toiduluuke. Sel ajal, kui toidujagaja tegeleb toidu tõstmise ja kambrisse andmisega, seisab ametnik näoga toidukäru ja toidujagaja poole, olles neile küllaltki lähedal. Videosalvestiselt ei ole näha, et toidujagaja oleks midagi maha pillanud. Kohus peab eluliselt usutavaks ametnik O. Klimsoni kinnitust selle kohta, et toidu mahapillamist 17.08.2017 lõuna ajal ei olnud. Kohtul ei ole ühtegi mõistlikku põhjust ametniku kinnituses kahelda.
66.Kaebaja selgitas, et 17.08.2017 õhtul valas toidujagaja toitu ühest topsist teise ümber. Toidujagaja valas meelega topsist mööda, nii et peaaegu kogu tatar jäi tema kärule. Toidujagaja ütles kaebajale ja korrapidajale, et ta kaaluma ei hakka. Korrapidaja jälgis seda rahulikult ja ükskõikselt. Nii jäetigi kaebaja ette nähtud toidust ilma (II kd, tl 22). Viru Vangla ametnik Heigo Hamer on 18.10.2017 allkirjastanud õiendi (II kd, tl 85), milles kinnitas, et kaebaja sai 17.08.2017 õhtul ette nähtud koguse toitu, toidu kogust kontrolliti kaalu peal. Vastustaja esitas kohtule videosalvestise, mis kajastab 17.08.2017 kell 17.06.00−17.10.45 kaebaja osakonnas toimunut. Salvestiselt on näha, et toidujagaja ja teda saatev ametnik liiguvad toidukäruga ukselt uksele. Ametnik avab ja sulgeb toiduluuke. Sel ajal, kui toidujagaja tegeleb toidu tõstmise ja kambrisse andmisega, seisab ametnik näoga toidukäru ja toidujagaja poole, olles neile küllaltki lähedal. R3 ega R4 menüü ei näe õhtusöögiks ette tatart. Kuna kaebajale tuli õhtuti supi asemel anda putru ning menüüde kohaselt anti kinnipeetavatele muu hulgas tatraputru, eeldab kohus, et kaebaja on tatrast rääkides silmas pidanud tatraputru. Videosalvestise põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kas toidujagaja valas putru toidukärule. Kohus peab eluliselt usutavaks ametnik
3-17-1792 H. Hameri väidet, et kaebajale anti toitu ette nähtud koguses. Kohtu arvates toetab seda seisukohta videosalvestiselt nähtu: kohus usub, et ametnik seisis näoga toidukäru ja toidujagaja poole ning oli neile küllaltki lähedal selleks, et kontrollida, et iga kinnipeetav saaks talle ette nähtud koguses toitu. Küll aga on vangla tunnistanud, et 2017. aasta augustis anti kaebajale õhtuti putru 300 g, kuigi oleks tulnud anda 600 g. Seega saab eeltoodust järeldada, et kaebajale anti 17.08.2017 õhtul putru ainult pool ette nähtud kogusest.
67.Kaebaja selgitas, et 18.08.2017 hommikusöögi andmise ajal vajutas toidujagaja kaalul olevatele nuppudele, pani seejärel topsid kaalule ja hakkas uuesti vajutama. Üldkokkuvõttes andis toidujagaja kaebajale süüa ette nähtust vähem. Kui kaebaja palus toidujagajal topsid uuesti kaalule panna, toidujagaja keeldus. Toidujagaja ütles, et kaebajale tuleb süüa anda kõigist vähem. Korrapidaja vaikis ja kiitis toidujagaja teo heaks (II kd, tl 22). Viru Vangla vanemvalvur Arvi Karon on 13.09.2017 allkirjastanud õiendi (II kd, tl 177), milles kinnitas, et kaebaja sai 18.08.2017 hommikul temale ette nähtud normi järgi süüa: 1 kg putru, kolm viilu sepikut ja tassi teed. Enne pudru kambrisse andmist lasi valvur toidujagajal pudru üle kaaluda, sest kaebaja väitis pidevalt pärast toidu jagamist, et talle anti normist vähem toitu. Valvur kontrollis toidujagaja tegevust. Kaebaja ei soovinud, et valvur ja toidujagaja pudru enne kaebajale andmist üle kaaluks. Kaalumist hakkas kaebaja nõudma siis, kui valvur ja toidujagaja olid toidujagamise osakonnas lõpetanud. Vastustaja esitas kohtule videosalvestise, mis kajastab 18.08.2017 kell 06.56.48−07.05.38 kaebaja osakonnas toimunut. Salvestiselt on näha, et toidujagaja ja teda saatev ametnik liiguvad toidukäruga ukselt uksele. Ametnik avab ja sulgeb toiduluuke. Sel ajal, kui toidujagaja tegeleb toidu tõstmise ja kambrisse andmisega, seisab ametnik näoga toidukäru ja toidujagaja poole, olles neile küllaltki lähedal. Kohus peab eluliselt usutavaks vanemvalvur A. Karoni selgitusi 18.08.2017 hommikul toimunu kohta. Kohtu arvates toetab valvuri selgitusi videosalvestiselt nähtu: kohus usub, et ametnik seisis näoga toidukäru ja toidujagaja poole ning oli neile küllaltki lähedal selleks, et kontrollida, et iga kinnipeetav saaks talle ette nähtud koguses toitu. Kohus osutab veel sellele, et R4 menüü järgi pidi kaebaja hommikuti saama 500 g putru. Valvuri selgituste kohaselt anti kaebajale putru aga 1 kg ehk kaks korda rohkem, kui oli ette nähtud. Kohtul ei ole ühtegi mõistlikku põhjust kahelda valvuri selgitustes.
68.Kaebaja sõnul jäeti ta 19.08.2017 õhtusöögist ilma. Kaebaja avaldusi õhtusöögi toomiseks ning korrapidaja või vastutava ametniku kutsumiseks ignoreeriti (I kd, tl 65). Viru Vangla valvur Denis Tarassov on 19.08.2017 allkirjastanud ettekande nr 6-20/4114-1 (II kd, tl 183), milles selgitas, et 19.08.2017 õhtul keeldus kaebaja pudrust, väites, et seda on liiga vähe. Valvur ja toidujagaja kaalusid pudru kaebaja silme ees ära ning kaal näitas 363 g. Kaebaja väitis ikka, et seda on liiga vähe ja tema seda vastu ei võta. Pärast intsidenti hakkas kaebaja helistama ja nõudma enda õhtusööki. Kohus peab eluliselt usutavaks valvuri selgitusi toimunu kohta. Kohtul pole ühtegi mõistlikku põhjust kahelda valvuri sõnades. Ehkki kaebajal oli õigus, et talle anti liiga vähe putru (meditsiinitöötaja ettekirjutuse järgi oleks kaebaja pidanud õhtuti saama 600 g putru), on kaebajale väidetavalt tekkinud mittevaraline kahju tingitud siiski eelkõige tema enda käitumisest, st sellest, et ta keeldus üldse putru vastu võtmast. Sellises olukorras ei ole asjakohane väita, et kaebajale põhjustas mittevaralist kahju ebapiisava toidukoguse andmine.
3-17-1792 Teisisõnu puudub põhjuslik seos vangla tegevuse ja kaebajale väidetavalt põhjustatud kahju vahel.
69.Kaebaja selgitas, et 02.02.2018 hommikul kell 06.00 viidi ta jalutusboksi lumest puhastama. Kell 07.45 viidi ta kambrisse tagasi. Kambris ei olnud kaebajale ette nähtud hommikusööki. Kaebaja andis sellest samal päeval teada kontaktisikutele Teet Kajalale ja Keijo Õunapule ning palus toidu väljastada. Toitu kaebaja ei saanud (II kd, tl 24). Viru Vangla ametnik Keijo Õunapu on 13.02.2018 koostanud protokolli 02.02.2018 hommikul toimunut kajastava videosalvestise vaatamise kohta (II kd, tl 105). Protokollis on kirjas, et kell 05.57 võttis valvur kaebaja kambrist K202 välja. Kell 06.55−06.56 jagati toitu kambri K202 juures. Kambrisse anti kaks portsjonit toitu, mille võttis vastu kaebaja kambrikaaslane VT. Vastustaja ei ole kõnealust videosalvestist kohtule esitanud. K. Õunapu on 22.02.2018 allkirjastanud õiendi (II kd, tl 102), milles selgitas, et vestles inspektor-kontaktisik Teet Kajalaga (asub kaebajaga samas osakonnas), 13.02.2018 vestles vanemvalvur Kristo Käiga (oli tööl 02.02.2018 öösel) ja vanemvalvur Ardo Tärnoga (oli tööl 02.02.2018 päeval), 14.02.2018 vestles valvur Ragnar Kütiga (Kütt) (oli tööl 02.02.2018 päeval), valvur Aleksander Korikoviga (oli tööl 02.02.2018 öösel) ja valvur Andres Kaljusaarega (oli tööl 02.02.2018 päeval) ja 20.02.2018 vestles valvur Alina Sheverdaga (oli tööl 02.02.2018 päeval) ning kõik kinnitasid, et kaebaja ei ole 02.02.2018 nende poole pöördunud etteheitega, et ta oleks samal päeval hommikusöögist ilma jäänud. K. Õunapu kinnitas õiendis, et kaebaja ei pöördunud ka tema poole. K. Õunapu sai hommikusöögist ilmajäämisest teada alles siis, kui kaebaja esitas vanglale kahjunõude. K. Õunapu sõnul vestles ta kaebaja ja VT. Viimane kinnitas, et ta pole kaebaja toitu ära söönud. K. Õunapu märkis, et ajal, kui kaebaja viibis kambrist väljas, ei pääsenud kambrisse teised kinnipeetavad. Kohtul ei ole ühtegi mõistlikku põhjust kahelda selles, et protokolli koostanud ametnik on videosalvestiselt nähtut õigesti kajastanud. Niisamuti ei ole kohtul alust kahelda ametnik K. Õunapu koostatud õiendi tõepärasuses. Protokollist ilmneb, et sel ajal, kui kaebaja viibis kambrist väljas, anti kambrisse kaks portsjonit toitu, mille võttis vastu kaebaja kambrikaaslane VT. VT kinnitas, et ta ei ole kaebaja toitu ära söönud. 02.02.2018 tööl viibinud ametnikud, sh T. Kajala ja K. Õunapu, on selgitanud, et kaebaja pole 02.02.2018 nende poole pöördunud etteheitega, et ta oleks samal päeval hommikusöögist ilma jäänud. Kohus on veendumusel, et kui kaebaja oleks tõepoolest hommikusöögist ilma jäänud, oleks ta sellest kohe suuliselt ametnikele teada andnud. Kaebaja aga seda ei teinud, vaid esitas alles mitu päeva hiljem vanglale väidetava rikkumise kohta ainult kahjunõude. Selline kaebaja käitumine kahandab tema väidete usaldusväärsust.
70.Kaebaja selgitas, et 06.02.2018 viidi ta hommikul kell 06.00 jalutusboksi lumest puhastama ning tagasi kambrisse toodi ta kell 08.15. Kambrist ei leidnud kaebaja hommikusööki (II kd, tl 26). Viru Vangla ametnik K. Õunapu on 13.02.2018 koostanud protokolli 06.02.2018 hommikul toimunut kajastava videosalvestise vaatamise kohta (II kd, tl 106). Protokollis on kirjas, et kell 05.56 võttis valvur kaebaja kambrist K202 välja. Kell 06.41 jagati toitu kambri K202 juures. Kambrisse anti kaks portsjonit toitu, mille võttis vastu kaebaja kambrikaaslane VT. Vastustaja ei ole kõnealust videosalvestist kohtule esitanud. K. Õunapu on 22.02.2018 allkirjastanud õiendi (II kd, tl 103), milles selgitas, et vestles inspektor-kontaktisik Teet Kajalaga (asub kaebajaga samas osakonnas), 13.02.2018 vestles
3-17-1792 vanemvalvur Kristo Käiga (oli tööl 06.02.2018 päeval), 14.02.2018 vestles valvur Aleksander Korikoviga (oli tööl 06.02.2018 päeval) ja valvur Andres Kaljusaarega (oli tööl 06.02.2018 päeval), 15.02.2018 vestles vanemvalvur Taavi Simmiga (oli tööl 06.02.2018 öösel), 16.02.2018 vestles valvur Roman Rikkaga (Rikas) (oli tööl 06.02.2018 päeval) ja 20.02.2018 vestles valvur Alina Sheverdaga (oli tööl 06.02.2018 öösel) ning kõik kinnitasid, et kaebaja ei ole 06.02.2018 nende poole pöördunud etteheitega, et ta oleks samal päeval hommikusöögist ilma jäänud. K. Õunapu kinnitas õiendis, et kaebaja ei pöördunud ka tema poole. K. Õunapu sai hommikusöögist ilmajäämisest teada alles siis, kui kaebaja esitas vanglale kahjunõude. K. Õunapu sõnul vestles ta kaebaja ja VT. Viimane kinnitas, et ta pole kaebaja toitu ära söönud. K. Õunapu märkis, et ajal, kui kaebaja viibis kambrist väljas, ei pääsenud kambrisse teised kinnipeetavad. Kohtul ei ole ühtegi mõistlikku põhjust kahelda selles, et protokolli koostanud ametnik on videosalvestiselt nähtut õigesti kajastanud. Niisamuti ei ole kohtul alust kahelda ametnik K. Õunapu koostatud õiendi tõepärasuses. Protokollist ilmneb, et sel ajal, kui kaebaja viibis kambrist väljas, anti kambrisse kaks portsjonit toitu, mille võttis vastu kaebaja kambrikaaslane VT. VT kinnitas, et ta ei ole kaebaja toitu ära söönud. 06.02.2018 tööl viibinud ametnikud on selgitanud, et kaebaja pole 06.02.2018 nende poole pöördunud etteheitega, et ta oleks samal päeval hommikusöögist ilma jäänud. Kaebaja ei ole ka ise väitnud, et ta oleks sellega seoses ametnike poole suuliselt pöördunud. Kohus on veendumusel, et kui kaebaja oleks tõepoolest hommikusöögist ilma jäänud, oleks ta sellest kohe suuliselt ametnikele teada andnud. Kaebaja aga seda ei teinud, vaid esitas vanglale väidetava rikkumise kohta ainult kahjunõude. Selline kaebaja käitumine kahandab tema väidete usaldusväärsust.
71.Kaebaja väitel toodi 18.02.2018 hommikusöögiks ülesoolatud hirsipuder, mis ei kõlvanud süüa ja mida ei asendatud muu toiduga. Kaebaja jäi nälga (II kd, tl 27). Inspektor-kontaktisik K. Õunapu on 06.03.2018 allkirjastanud õiendi (II kd, tl 104), milles selgitas, et vestles ajavahemikul 01.03.2018−06.03.2018 inspektor-kontaktisik Teet Kajalaga (oli tööl 18.02.2018 päeval), inspektor-kontaktisik Madis Rausiga (oli tööl 18.02.2018 öösel), vanemvalvur Kristo Käiga (oli tööl 18.02.2018 öösel), valvur Tauri Kivipõlluga (oli tööl 18.02.2018 päeval) ja valvur Roman Rikkaga (oli tööl 18.02.2018 päeval) ning kõik kinnitasid, et nende poole ei ole kaebaja ega VT pöördunud etteheitega, et hirsipuder oleks olnud üle soolatud, ega sooviga saada uut hommikusööki. Vastustaja on täpsustanud, et kaebajale ja tema kambrikaaslasele VT jagati putru samast anumast (I kd, tl 185p). Kohtul ei ole ühtegi mõistlikku põhjust kahelda inspektor-kontaktisik K. Õunapu koostatud õiendi tõepärasuses. 18.02.2018 tööl olnud ametnikud on kinnitanud, et kaebaja ega tema kambrikaaslane pole ametnike poole pöördunud etteheitega, et neile oleks antud ülesoolatud putru. Kohus on veendumusel, et kui selline olukord oleks tõepoolest esinenud, oleksid kaebaja ja tema kambrikaaslane sellest kohe suuliselt ametnikele teada andnud. Kaebaja aga seda ei teinud, vaid esitas vanglale väidetava rikkumise kohta ainult kahjunõude. Selline kaebaja käitumine kahandab tema väidete usaldusväärsust.
72.Kokkuvõtlikult on kohus tuvastanud järgmise vastustaja õigusvastase tegevuse, mis saab olla põhjuslikus seoses kaebajale põhjustatud mittevaralise kahjuga: 02.08.2017, 06.08.2017, 13.08.2017, 14.08.2017, 16.08.2017 ja 17.08.2017 õhtutel anti kaebajale putru ainult 300 g, kuigi meditsiinitöötaja ettekirjutuse järgi oleks pidanud andma 600 g. Kaebaja selgitas, et ta kannatas seetõttu öösiti piinavat näljatunnet, ta ei suutnud uinuda, tema jõud kahanes, tõusis vererõhk ja ninast tuli verd.
3-17-1792
Kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt on kaebaja 2017. aasta augustis viibinud meditsiinitöötaja vastuvõtul ainult ühe korra. 17.08.2017 kandest ilmneb, et valvuri sõnul kurtis kaebaja südamevalu üle, kuid vastuvõtu ajal kaebajal kaebusi ei olnud (II kd, tl 184p). Seega ei ole kaebaja tervisekaardist näha, et ta oleks meditsiinitöötajale kurtnud kõrge vererõhu ja ninaverejooksude üle. Kohtule ei ole esitatud ka muid tõendeid, mis kinnitaksid selliste terviseprobleemide esinemist. Järelikult ei ole kaebaja väited kõrge vererõhu ja ninaverejooksude kohta millegagi tõendatud. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja oli end pikka aega näljutanud. Kui kaebaja jälle sööma hakkas, määras meditsiinitöötaja talle halvenenud tervise ja kehakaalu kaotuse tõttu täiendava toidu (II kd, tl 86). Vastustaja leidis, et hüvitise määramisel tuleb arvesse võtta ka seda, et kaebaja oli ise end näljutanud ning seega oma tegevusega põhjustanud olukorra, kus ta vajas rohkem toitu. Kohtu hinnangul võib kaebaja eelnev nälgimine olla asjakohane ainult sellest aspektist, et toidust keeldumisega oli kaebaja oma tervist juba nõrgestanud ja võis seetõttu ebapiisavas koguses toidu saamist veelgi halvemini taluda. Samas leiab kohus, et kaebaja eelnevale tegevusele ei saa anda määravat tähendust. See, et kaebaja kannatas pärast 02.08.2017, 06.08.2017, 13.08.2017, 14.08.2017, 16.08.2017 ja 17.08.2017 õhtuid näljatunde, unetuse ja nõrkuse käes, oli siiski otseselt tingitud vastustaja tegevusetusest meditsiinitöötaja ettekirjutuse täitmisel, st ebapiisava toidukoguse andmisest. Kohtu arvates on asjakohatud vastustaja viited sellele, et kaebaja ei soovinud õhtuti süüa suppi, vaid hoopis putru. Kaebaja oli tõepoolest oma toidueelistust väljendanud ning meditsiinitöötaja oli seda ettekirjutuse tegemisel arvesse võtnud. Seega tuli vastustajal sellest ettekirjutusest lähtuda. Ettekirjutuse kujunemise tagamaad ei ole praegu kuidagi asjaoluks, mis oleks kahju tekkimisele kaasa aidanud. Asja materjalidest ei ole ka näha, et kaebajale oleks 02.08.2017, 06.08.2017, 13.08.2017, 14.08.2017, 16.08.2017 ja 17.08.2017 õhtutel pudrule lisaks suppi pakutud. Seega ei ole väited supist keeldumise kohta praegu asjakohased. Niisiis jäeti kaebaja ajavahemikul 02.08.2017−17.08.2017 kuuel õhtul ette nähtud toidukogusest ilma. Tegu ei olnud toidukoguse vähendamisega ebaolulises määras. Vastupidi, kaebajale anti süüa ainult pool sellest kogusest, mis meditsiinitöötaja oli talle ette näinud. Siinkohal tuleb arvesse võtta ka seda, et varasema pikaaegse nälgimise tõttu oli kaebaja tervis halvenenud ja tema kehakaal vähenenud. Kohus leiab, et sellises olukorras oli eriti oluline, et kaebaja saaks süüa meditsiinitöötaja määratud koguses. Kaebaja tervislikku olukorda arvestades tuleb 600 g pudru asemel üksnes 300 g andmist pidada oluliseks eksimuseks. Vastustaja käitumine oli süüline: kohtu hinnangul oli tegu vastustaja raske hooletusega (võlaõigusseaduse § 104 lg 4). Vastustajal tuleb oma sisemise töökorralduse kaudu tagada, et meditsiinitöötajate ettekirjutusi mõistetakse ja täidetakse õigesti. Praegusel juhul seda ei tehtud. Vastustajal lasub vastutus kaebajale põhjustatud mittevaralise kahju eest. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kaebaja kannatas vastustaja tegevuse tagajärjel näljatunde, unetuse ja nõrkuse käes. Arvestades eeltoodud asjaolusid, on kohtu hinnangul kohaseks hüvitiseks 02.08.2017, 06.08.2017, 13.08.2017, 14.08.2017, 16.08.2017 ja 17.08.2017 õhtutel ebapiisava toidukoguse andmise eest 60 eurot.
Ülejäänud osas jääb toitlustamisega seonduv hüvitamiskaebus rahuldamata.
Kaebaja paigutati ühte kambrisse koos VT, kelle eest kaebaja pidi hoolitsema
3-17-1792
74.Kaebaja selgitas, et ta paigutati koos VT kambrisse K202. Kaebaja sõnul on VT invaliid ja 90% töövõime kaotusega. VT suutis ainult lamada, ei suutnud kinni hoida oma loomulikke vajadusi. Viru Vangla administratsioon otsustas, et kaebaja pidi kõike tegema VT eest. Kaebaja leiab, et sellisel juhul oleks pidanud temaga kui hooldajaga sõlmima töölepingu ja maksma talle töötasu. Kaebaja protestidest hoolimata hoiti teda VT ühes kambris mitu kuud. Vangla tegevuse tõttu kaebaja piinles ja kannatas ning koges valu.
75.Kaebaja viibis koos VT kambris K202 ajavahemikul 15.01.2018−22.03.2018 (I kd, tl 183p). Vastustaja selgitas, et kui kinnipeetav ei saa iseenda või kambri eest hoolitsemisega tervislikel põhjustel hakkama, määratakse vangla meditsiiniosakonna esile toodud näidustusel ja ulatuses kinnipeetavale hooldaja. Ajal, kui kaebaja viibis kambris K202, ei olnud vangla tema kambrikaaslasele VT hooldajat määranud (II kd, tl 82p). Vangla meditsiinitöötajad on 19.02.2018 hinnanud VT toimetulekut ja leidnud, et ta ei vaja abistajat kambrisse (II kd, tl 173). Inspektor-kontaktisik K. Õunapu on samuti kinnitanud, et kaebajale ei ole antud korraldust hooldada VT ega koristada tema järelt (II kd, tl 188). Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et vangla administratsioon otsustas, et kaebaja pidi kõike tegema VT eest. Kui kaebaja siiski otsustas sellest hoolimata VT eest hoolitseda, oli see tema vaba valik. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamiseks VT eest hoolitsemist puudutavas osas. Menetluskulud
76.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Praegusel juhul rahuldas kohus kaebuse osaliselt ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 60-eurose hüvitise. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. Kaebaja ainsaks menetluskuluks praeguses asjas on riigilõiv, mille tasumise kohustusest kohus ta 12.09.2018 määrusega vabastas. HKMS § 118 lg-st 2 tuleneb, et üldjuhul tuleb kaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral menetluskulud, mille tasumisest menetlusabi saaja oli vabastatud, välja mõista vastaspoolelt riigituludesse, ent kui vastaspooleks on Eesti Vabariik, siis menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei mõisteta. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodut arvestades jätab kohus riigilõivu, mille tasumise kohustusest kaebaja vabastatud oli, riigi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Muud menetluslikud otsustused
77.Vastustaja palus, et kohus piiraks kaebaja võimalust tutvuda vastustaja esitatud videosalvestistega. HKMS § 88 lg 1 näeb ette kaebaja õiguse tutvuda toimikuga ja saada toimiku materjalidest koopiaid. Seda õigust võib piirata asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks (HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1). Vastustaja selgitas, et videosalvestised sisaldavad asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 järgi (info turvasüsteemide kohta). Kaitstavaks infoks on
3-17-1792 kaamerate tööparameetrid ning salvestistelt tuvastatav taustainfo (kaamerate resolutsioon, vaateväli, n-ö pimedad nurgad jms detailne info). Vastustaja rõhutas, et sellise info kättesaadavaks tegemine kinnipeetavatele võib ohustada vangla julgeolekut. Kohus nõustub vastustajaga, et kinni peetavate isikute tutvumine vangla videosalvestistega ohustab olulisel määral vangla üldist julgeolekut, kuna turvakaamerate paigutuse, kaamerate vaatevälja ulatuse ja muude turvasüsteeme puudutavate andmete teadmine võimaldab kinni peetavatel isikutel uute õigusrikkumiste toimepanemist planeerida. Kinni peetavatele isikutele turvakaamerate videosalvestiste näitamine aitaks neil saada aimu vangla töökorralduslikest mustritest, mille teadmine või kaardistamine soodustab märkimisväärselt uute planeeritud õigusrikkumiste toimepanemist (nt põgenemine, keelatud esemete toimetamine, füüsilise vägivalla kasutamine jmt). Samuti sisaldavad turvakaamerate videosalvestised kinni peetavat isikut mittepuudutavat informatsiooni (nt teavet teiste kinni peetavate isikute paiknemise ja vanglasisese liikumise, vanglaametnike teenistusülesannetega seonduvate toimingute jms kohta), mille teadmise vajadus kinni peetaval isiku puudub. Kaebajal on oma õiguste kaitseks oluline teada, millised salvestistelt nähtuvad asjaolud on kohus vaidluse lahendamisel arvesse võtnud. See teadmine on kaebajal olemas, kuna kohus on salvestisi otsuses põhjalikult kirjeldanud. Eeltoodud põhjustel tuleb huvi videosalvestisi kaebaja eest salajas hoida pidada ilmselgelt kaalukamaks kaebaja õigusest nendega tutvuda. Seetõttu keelab kohus kaebajal tutvuda videosalvestistega ja saada nendest koopiaid.
78.Kaebaja ja VT nimed tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.