S.L. kaebus Viru Vangla 14.03.2016. a käskkirja nr 63/313-D tühistamiseks ning selle alusel määratud karistusega tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 04.08.2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Viru Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – S.L. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Viru Vangla apellatsioonkaebuse lisa ühel lehel.
2.Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 04.08.2016. a otsuse resolutsiooni punktid 1-3 ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta S.L. kaebus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 25.05.2017, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Viru Vangla 14.03.2016. a käskkirjaga nr 6-3/313-D tunnistati kinnipeetav S.L. süüdi ebaviisaka käitumise ja ebatsensuursete väljendite kasutamise eest ning määrati talle karistuseks 10 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Käskkirja kohaselt oli S.L. 16.02.2016 kella 17:00 paiku P-eluhoone P2-osakonnas kambris nr P102 suhelnud inspektor-kontaktisikuga ebatsensuursete ja ebaviisakate väljenditega. S.L. d teavitati 23.02.2016 distsiplinaarmenetluse algatamisest ja talle pakuti selgituste andmise võimalust, millest ta keeldus. 09.03.2016 tutvustati S.L. le distsiplinaarmenetluse protokolli ning anti võimalus vastuväidete esitamiseks. Vastuväiteid distsiplinaarprotokollis antud tähtajaks kinnipeetav ei esitanud. Viru Vangla kodukorra p-s 1.12.18 on sätestatud, et kinnipeetavale on keelatud ebaviisakalt käituda ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid ja žargooni. Käskkirja kohaselt saab kaebaja poolt 16.02.2016 kasutatud sõnu pidada ebaviisakaks käitumiseks, sest nende sõnade puhul on tegemist üldteadaolevate ebaviisakate sõnadega, mille kasutamist saab objektiivses mõttes lugeda isiku suhtes solvavaks. Vangla hinnangul ei ole selline käitumine aktsepteeritav. Ebatsensuursete ja ebaviisakakate sõnadega vanglaametnikuga suhtlemine on vangla hinnangul raske rikkumine. S.L. pidi vangla hinnangul olema teadlik, et kinnipeetavatel on keelatud käituda ebaviisakalt. Välistatud on võimalus, et S.L. ei saanud aru kasutatavate sõnade tähendusest või ei teadnud, et need väljendid on solvavad, samuti suudab terve inimene kontrollida oma emotsioone. Käskkirjas on märgitud ka, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid käesoleval juhul õigusvastasust või süüd välistavatele asjaoludele. Vangla otsustas karistada S.L. d 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna toime pandud rikkumine on raske ning S.L. l on ka kehtivaid samalaadseid rikkumisi.
2.S.L. esitas 13.04.2016 Viru Vanglale vaide ja kahju hüvitamise taotluse (tl 8-10), milles palus 13.04.2016. a käskkiri tühistada ja maksta talle 10 päeva kartseris viibitud aja eest hüvitist. Vaide kohaselt vihastas inspektor-kontaktisik talle individuaalset täitmiskava tutvustades ta välja ning provotseeris teda nii kaua, kui sai võimaluse tema kohta ettekanne kirjutada. S.L. väitel ei ole Viru Vangla 13.04.2016. a käskkirja andmisel arvestanud S.L. psüühilise seisundiga ja dr L. Ermose diagnoosiga.
3.Viru Vangla jättis 12.05.2016. a vaideotsusega nr 6-12/94-2 (tl 5-6) S.L. vaide täies ulatuses rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on distsiplinaarmenetluse käigus kogutud vajalikud tõendid ning S.L. le oli tagatud selgituste esitamise võimalus. Vaide esitaja väide, et tal on diagnoositud psühhiaatriline häire, mille põhjal võib käitumine ja kõnepruuk väljuda kontrolli alt kontaktisikute ebaõiglase käitumise tõttu, ei vasta tõele. Vaide esitaja on tunnistatud süüvõimeliseks ja on seega vastutav oma tegude eest. Vangla inspektorkontaktisikutel ei ole teavet süüdimõistetute terviseseisundi või psühhiaatriliste haiguste kohta. Menetleja on kogunud olulise info, mida on menetluse läbiviimiseks tarvis ning on teinud sellest ja õiged järeldused – tuvastanud süü ning määranud proportsionaalse karistuse. Ei nähtu, et vangla oleks distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikkunud uurimispõhimõtet ning kinnipeetavat ebaõiglaselt karistanud.
4.Viru Vangla jättis 06.06.2016. a otsustusega (tl 12-13) S.L. 13.04.2016. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla leidis, et kinnipeetava õigusi ei ole rikutud ja kahju tekitatud ei ole. Vangla märkis täiendavalt, et vastavalt vangla psühhiaatri L. Ermose
25.05.2016. a seisukohale ei tähenda kinnipeetaval haiguse sümptomite olemasolu, et isik võib kõiki solvata ja häbematusi öelda. Psühhiaater on märkinud, et isik saab end kontrolli all hoida regulaarselt määratud ravimeid kasutades. Vangla asus seisukohale, et kinnipeetav sai aru, et paneb toime rikkumise ja soovib nüüd vabaneda vastutusest.
5.S.L. esitas 07.06.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 14.03.2016. a käskkiri ning mõista kaebaja kasuks välja kahju hüvitis õigusvastase käskkirja alusel kartseris viibitud aja eest. Kaebaja väitel ei ole vangla distsiplinaarkaristuse määramisel võtnud arvesse kaebaja psüühilist haigust. Kaebaja väitel vihastas tema juurde saadetud ebapädev ja ülbe kontaktisik ta välja. Kaebaja nõudis ebaõiglase käitumise ja suhtumise tõttu 10 päeva kartseris viibimise eest talle iga päeva eest 100 krooni suuruse hüvitise väljamõistmist.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 04.08.2016. a otsusega kaebuse, tühistas Viru Vangla 14.03.2016. a käskkirja nr 6-3/313-D täies ulatuses ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks hüvitisena välja 63,90 eurot. Halduskohus märkis, et Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ punkti 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Kaebaja ei ole eitanud talle distsiplinaarkaristuse määramisel süüks pandud käitumist, kuid väidab, et tegemist oli tema haigusest tulenenud sümptomaatilise reaktsiooniga inspektor-kontaktisiku tegevusele. Halduskohus osundas kaebaja tervisekaardi väljavõtte kandele nr 198 (tl 59p), mille kohaselt on psühhiaater diagnoosinud kaebajal 25.11.2014 Aspergeri sündroomi, millega kaasneb Gilles de la Tourette’i sündroom ning märkinud seejuures, et patsient elab omas maailmas, on autistlik, ettearvamatu ning tema käitumises on rohkelt sundliigitusi, hüpergineese ja hetketi tahtmatuid häälitsusi. Sama diagnoos nähtub ka mitmetest teistest psühhiaatri ja raviarsti poolt tehtud kannetest. Halduskohus leidis, et kuna Gilles de la Tourette’i sündroomi puhul on interneti vahendusel avalikult kättesaadavatest kirjeldustest nähtuvalt tegemist haigusega, mis võib põhjustada närveerimise korral kontrollimatut ropendamist ja sõimamist ning kaebajat konsulteerinud psühhiaater on haiguse tunnusena muuhulgas ära märkinud spontaanse ebatsensuursete sõnade kasutamise, ei vasta tegelikkusele vastustaja väide, et kaebajal ei ole diagnoositud tema poolt väidetud seisundit. Halduskohus asus seisukohale, et antud juhtumi puhul ei ole kaebaja süü ebatsensuursete väljendite kasutamises seisnevas kodukorra punkti 1.12.8 nõude rikkumises tõsikindlalt tõendatud, sest ei nähtu, kas üldse ja kuidas täpselt on arvestatud ja kaalutud tema haigusest tulenevat. Ilmselgelt ei pruugi Gilles de la Tourette’i sündroomiga isiku poolt ebatsensuursete väljendite kasutamine olla alati ja ainult tingitud tema haigusest, kuid karistus saab õiguspärane olla vaid siis, kui selleni on jõutud kõiki asjaolusid arvestades ja kaaludes. Antud juhul halduskohtu hinnangul niisugust kaalumist vaidlusalusest käskkirjast ei nähtu. Selle aluseks olev distsiplinaarmenetluse protokoll lähtub eeldusest, et tegemist on psüühiliselt terve inimesega, kes suudab kontrollida oma emotsioone. Arvestades Gilles de la Tourette’i sündroomiga seotud häirete iseloomu, ei saanud selle avaldumine jääda kaebajaga igapäevaselt kokku puutuvatele ametnikele märkamatuks ning menetluse käigus oleks saanud teha meditsiiniosakonnale järelepärimise ja uurida, kas tegemist pole mitte süüd välistava asjaoluga.
Vastava asjaolu välja selgitamata ja arvestamata jätmine tähendab halduskohtu arvates olulist kaalumisviga, mis toob kaasa käskkirja tühistamise. Halduskohus märkis, et kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks alusetult kartseris viibitud aja eest on kooskõlas Riigikohtu lahendites asjades nr 3-3-1-14-06, 3-3-1-93-09 ja 33-1-3-10 leituga ning mõistis seega kaebaja kasuks vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitise kogu taotletud summas. Vaidlustatud käskkirjaga seotud vanglateenistuse ametnike suhtes menetluse algatamise taotluse jättis halduskohus tähelepanuta, kuna seaduse kohaselt ei ole halduskohtul ametnike karistamise ega selleks menetluse algatamise ettepaneku tegemise õigust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 04.08.2016. a otsuse peale, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebajal esineb Gilles de la Tourette’i sündroom ning antud haigus on selline, mille puhul võivad isiku ebatsensuursed kellelegi suunatud väljendid olla tahtmatud. Vastustaja leiab, et interneti vahendusel avalikult kättesaadavatele allikatele tuginedes, neid konkretiseerimata, rikkus halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg 2 esimeses lauses sätestatud tõendite uurimise nõuet. Halduskohus ei viidanud eelmenetluses, et ta kavatseb uurida internetiallikaid, mistõttu puudus vastustajal võimalus selliste allikate info kohta oma arvamuse avaldamiseks. Halduskohus ei ole kogunud täiendavaid tõendeid, mille kohta oleks ka menetlusosalised saanud oma seisukohta avaldada. Vastustaja esitab psühhiaater dr Olev Toomla lühikirjelduse vokaalse tiki, mis on Gilles de la Tourette’i sündroomi üheks tunnuseks, olemuse kohta ja palub võtta see asja materjalide juurde. Selgitusest nähtub, et vokaalne tikk on tahtmatu häälitsus, mis ei ole suunatud otseselt kellelegi. Kaebaja väide, et tema reaktsioon oli vastureaktsioon ebapädeva, ebaprofessionaalse kontakti käitumise peale ei ole kuidagi käsitletav tikina, mistõttu on vastustaja seisukohal, et kaebajal puudub haigus, mis õigustaks tema ebaviisakat käitumist. Halduskohus on käsitlenud tõsikindlana, et kaebajal on Gilles de la Tourette’i sündroom, kuid kaebaja tervisekaardist nähtuvalt on selline esmane diagnoos kirjendatud kaebaja enda sõnade kohaselt 25.11.2014. a raviloos nr 198 ja varasemad viited kaebaja vastavale haigusele puuduvad. Asjaolu, et diagnoos kordub erinevate arstide ravilugudes tuleneb elektroonilise terviseloo andmebaasi omapärast. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olnud ebaviisakas käitumine ei olnud kaebajal tingitud mitte haigusest, vaid tegemist oli omandatud ning sihipärase verbaalse väljendusega ametniku aadressil.
8.Kaebaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja märgib, et vastustaja on apellatsioonkaebuses teemast kõrvale kaldunud ning oluline on see, et distsiplinaarmenetluse käigus rikuti tema õigusi sellega, et leiti, et tal puudusid igasugused süüd välistavad asjaolud. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et psühhiaatri kandes tema tervisekaardile on märgitud, et närveerimise korral võib kaebaja kasutada spontaanseid ebatsensuurseid sõnu. Distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olnud olukord oligi kaebaja jaoks närviline. Kaebaja arvates on vastustaja väited vokaalse tiki kohta käesolevas asjas asjakohatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et vastustaja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 04.08.2016. a otsus tuleb tühistada osas, millega halduskohus rahuldas kaebuse, tühistas Viru Vangla 14.03.2016. a käskkirja ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise summas 63,90 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
10.Vastustaja on apellatsioonkaebusele lisanud psühhiaater dr Olev Toomla lühikirjelduse vokaalse tiki kohta, mis on Gilles de la Tourette’i sündroomi üheks tunnuseks, ning palub võtta selle asja materjalide juurde. Vastustaja soovib sellega ümber lükata halduskohtu poolt internetiallikatele tuginedes tehtud järeldust, et vaidlustatud käskkiri on kaebaja tervislikku seisundit arvestamata jätmise tõttu õigusvastane. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud tõendi asja materjalide juurde võtmine põhjendatud, kuna tegemist on asjakohase tõendiga ning vastustaja on põhistanud, et ta ei esitanud seda halduskohtumenetluses, kuna halduskohus ei avaldanud eelmenetluses, et kavatseb kasutada asja lahendamisel internetiallikaid Gilles de la Tourette’i sündroomi olemuse kohta. Ringkonnakohus võtab vastustaja apellatsioonkaebusele lisatud psühhiaater Olev Toomla selgituse tiki olemusest asja materjalide juurde.
11.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja kasutas 16.02.2016 vangla inspektor-kontaktisikuga suheldes ebatsensuurseid ja ebaviisakaid sõnu, mis on Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 kohaselt keelatud. Vaidluse all on küsimus, kas Viru Vangla on 14.03.2016. a käskkirja andmisel, millega kaebajat karistati vanglaametnikuga ebatsensuursete ja ebaviisakate sõnade kasutamise eest 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, rikkunud uurimispõhimõtet ning jätnud välja selgitamata, kas kaebaja käitumine võis olla põhjustatud kaebaja tervislikust seisundist. Kaebaja väitel ei ole ta süüdi, kuna tal on diagnoositud psüühiline haigus, millest tulenevalt ei suuda ta enda sõnakasutust kontrollida.
12.Halduskohus tühistas Viru Vangla 13.04.2016. a käskkirja, kuna leidis, et vangla on teinud olulise kaalumisvea, kui jättis välja selgitamata, kas kaebaja tervisehäire puhul võib olla tegemist süüd välistava asjaoluga.
13.Vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel.
14.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebajat teavitati distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistati ning anti talle võimalus anda selgitusi (tl 70). Kuna 09.03.2016. a distsiplinaarmenetluse protokollis (tl 67-68) on märgitud distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendid, menetluse käik ning ka see, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid õigusvastasust või süüd välistavatele faktoritele, samuti ettepanek määrata karistuseks 10 ööpäevaks kartserisse paigutamine, siis pidi ringkonnakohtu hinnangul olema kaebajale hiljemalt distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumise järgselt selge, et vangla ei ole käesoleval juhul välja selgitanud, kas kaebajal võivad esineda süüd välistavad tervisehäired. Kuigi kaebaja on keeldunud distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumise kohta allkirja andmast, ei viita miski käesoleva asja materjalides sellele, et kaebajat ei oleks distsipliinirikkumisest informeeritud või talle ei oleks distsiplinaarmenetluse protokolli
tutvustatud. Distsiplinaarmenetluse protokolli on märgitud selgitus, et kinnipeetaval on õigus omapoolsete vastuväidete ning arvamuste esitamiseks.
15.Seega oli kaebajal võimalik esitada distsiplinaarmenetluses vastuväiteid ning juhtida vastustaja tähelepanu asjaolule, et kaebajal esinevad tervisehäired, mis kaebaja arvates välistavad tema süü, kuid ta ei teinud seda. HMS § 38 lg 3 esimese lause kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teadaolevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid.
16.Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et arvestades käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja aluseks olevaid asjaolusid (ebatsensuursete ja ebaviisakate sõnade kasutamine suhtlemisel inspektor-kontaktisikuga), ei olnud vanglal distsiplinaarmenetluse käigus kohustust teha omal algatusel meditsiiniosakonnale järelepärimist, et uurida, kas kaebajal võib esineda süüd välistavaid tervisehäireid, kui vanglal ei tekkinud kahtlust, et kaebajal võivad sellised tervisehäired esineda. Käesolevas asjas distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditest ei viidanud ringkonnakohtu hinnangul miski sellistele asjaoludele, mis oleksid pidanud distsiplinaarmenetluse läbiviijas sellise kahtluse tekitama. Tulenevalt HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest oleks haldusorganil olnud selline kohustus kindlasti juhul, kui kaebaja oleks distsiplinaarmenetluse käigus selliste asjaolude esinemisele tähelepanu juhtinud.
17.Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et süüd välistavate tervisehäirete välja selgitamata ja arvestamata jätmisega tegi vangla olulise menetlusvea, mis toob kaasa käskkirja tühistamise.
18.Kuigi kaebaja vaidemenetluses tugines oma haigusele kui süüd välistavale asjaolule ning vastustaja ei ole 12.05.2016. a vaideotsuse tegemisel kaebaja väite tõesust kontrollinud ega hinnanud, on vastustaja 06.06.2016. a kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsustuses kaebaja terviseseisundit käsitlenud ning leidnud, et arvestades vangla psühhiaatri Lembe Ermose 25.05.2016. a seisukohta, pidi kaebaja rikkumist toime pannes sellest aru saama ning kaebaja ebaviisakas käitumine ei saanud olla tingitud kaebaja tervislikust seisundist.
19.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt asjas esitatud tõenditest ei saanud kaebaja käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja aluseks olnud ebaviisakas käitumine olla tingitud kaebaja haigusest. Vastavalt dr Olev Toomla selgitusele vokaalse tiki olemusest, puudub vokaalsel tikil sihipärasus ning vastutahtelised ütlused ei ole seotud konkreetse olukorraga. Kaebaja on nii vaides kui ka kaebuses halduskohtule märkinud, et tema poolt ebatsensuursete väljendite kasutamine oli tingitud sellest, et ta oli vihastanud inspektorkontaktisiku peale, kuna ta ei olnud rahul tema individuaalses täitmiskavas märgituga, mida inspektor-kontaktisik oli tulnud talle tutvustama. Viru Vangla 06.06.2016. a otsuse kohaselt, millega kaebaja kahju hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata, ei ole ka vangla psühhiaater L. Ermos väitnud, et kaebaja käitumine võis olla tingitud tema haigusest. Seega ei saa pidada käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja aluseks olevat ebatsensuursete sõnade kasutamist vokaalseks tikiks, vaid kaebaja teadlikuks ja sihipäraseks tegevuseks, mille eesmärgiks oli avaldada oma pahameelt inspektor-kontaktisiku suhtes.
20.Eeltoodust tulenevalt ei ole alust pidada käesolevas asjas vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õigusvastaseks. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et distsiplinaarmenetluses oleks eksitud menetlusnormide vastu või et määratud karistus oleks ebaproportsionaalne. Vaidlustatud käskkirjas on viidatud, et kaebajal on kehtivaid samalaadseid rikkumisi ning seetõttu ei ole vangla hinnangul leebema karistusliigi ja -määra kasutamine põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 04.08.2016. a otsuse osas, millega halduskohus kaebuse rahuldas, ning teeb selles osas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Viru Vangla ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Agu Timmi
Einar Vene
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.