Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Einar Vene, Tanel Saar
Määruse tegemise aeg ja koht
24. mai 2017, Tartu
Haldusasja number
3-16-2715
Haldusasi
Juri Ustimenko kaebus Tartu Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2340 eurot (seoses 17. juunil 2015 Tartu Halduskohtule saadetud kirja kadumisega)
Menetluse alus ringkonnakohtus
Juri Ustimenko määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Juri Ustimenko Vastustaja Tartu Vangla
Jätta Juri Ustimenko määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2017. a määrus muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 119 lg 1).
Tartu Vanglas registreeriti 20. septembril 2016 Juri Ustimenko venekeelne kaebus-kahjunõue, mille kohaselt ei ole tema 17. juunil 2015 saadetud kiri jõudnud kohtusse, mistõttu taotleb kinnipeetav 2340 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Tartu Vangla jättis
Juri Ustimenko esitas Tartu Halduskohtule 22. detsembril 2016 kaebuse, milles palus kohtul välja mõista Tartu Vanglalt talle tekitatud mittevaraline kahju 2340 eurot. Kaebuse kohaselt saatis J. Ustimenko 17. juunil 2015 Tartu Halduskohtule kirja, kuid kiri ei jõudnud kohtuni. Kaebaja leiab, et see on piinamine ja omavoli tema suhtes. Kahju seisneb selles, et kirjad kaovad ja neid varastatakse tahtlikult vangla administratsiooni poolt. Lisaks palus J. Ustimenko vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
Kohus jättis 8. märtsi 2017. a määrusega kaebuse käiguta, paludes kaebajal selgitada, millised kahjulikud tagajärjed tekkisid kaebajale seoses 17. juuni 2015. a kirja Tartu Halduskohtuni mittejõudmisega. 16. märtsil 2017 saabus Tartu Halduskohtusse J. Ustimenko kaebuse täiendus, milles kaebaja viitab intsidendile, mis toimus sektoris E5 ja mille tõttu karistati teda väidetavalt 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebajale tekitatud mittevaraline kahju seisneb selles, et ta soovis kartserikaristuse määramist vaidlustada ja 17. juunil 2015 seda tegigi, kuid kohtusse ettevalmistatud dokumendid kadusid. Praeguseks on kartserikaristuse vaidlustamise tähtaeg möödunud. Kaebaja soovib juhul, kui kohus peab seda oluliseks, et kohus määraks kahju summa ise, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte enam kui 2340 eurot. Tartu Vangla kinnitas 4. aprilli 2017. a vastuses kohtunõudele kaebaja viidatud intsidendi toimumist 7. veebruaril 2015, distsiplinaarkaristusena 15-ööpäevase kartserikaristuse määramist ja edastas kohtule sellega seotud menetlusmaterjalid.
Tartu Halduskohus jättis 5. aprilli 2017. a määrusega Juri Ustimenko kaebuse käiguta, taotluse tema riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja andis täiendava tähtaja 70,20 euro riigilõivu tasumiseks.
Kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud. Samas peab kohus, hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, andma paratamatult eelhinnangu kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Kohus leidis, et ei ole põhjendatud vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, kuna 17. juuni 2015. a väidetavalt kaduma läinud kiri, milles sisaldus kaebus Tartu Halduskohtule distsiplinaarkaristuse määramise peale (9. märtsi 2015 käskkiri nr 6-2/228) ei olnud ilmselt esitatud tähtaegselt, lisaks ei olnud kaebaja kaebuse täienduse kohaselt läbinud eelnevalt kohustuslikku kohtueelset menetlust. Sellise kirja (kaebuse) kadumine ei saa kohtu hinnangul tekitada kaebajale mittevaralist kahju, mille puhul oleks põhjendatud hüvitise väljamõistmine rahas. Isegi kui nentida, et Tartu Vangla ei ole kinnipeetava kirjavahetuskaarti täitnud nõuetekohaselt, ei ole kohtu arvates kaebaja kavandatav menetluses osalemine edukas, sest ajutine kirjavahetuskaardi ebakorrektne täitmine ei alanda kaebaja inimväärikust selliselt, et see tingiks mittevaralise kahju hüvitise rahas väljamõistmise. Kaebaja esitas 25. aprillil 2017. a halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles soovib, et ringkonnakohus rahuldaks kaebaja taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja kohustaks halduskohut kaebus menetlusse võtta.
Kaebaja on esitanud kaebuse seetõttu, et kirjavahetuskaarti ei täideta ja kirju varastatakse. Halduskohus ei saa arvestada tõendina, et kirjavahetuskaardile ei ole kaebaja 17. juuni 2015. a kirja märgitud. Tartu Halduskohus võttis 28. aprilli 2017. a määrusega Juri Ustimenko määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas koos materjalidega lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
Määruskaebemenetluses ringkonnakohtus on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2017. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Kaebaja ei ole määruskaebuses toonud välja põhjendusi, miks tuleks asuda seisukohale, et tema esitatud kaebus on perspektiivne või milliste
argumentide alusel saaks järeldada, et halduskohtu seisukoht kaebuse perspektiivituse kohta on ebaõige. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Halduskohus on õigesti kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte alusel tuvastanud, et kaebaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda (Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2017 määruse p 8). Vaatamata sellele on halduskohus jätnud kaebaja menetluskulude tasumise kohustusest vabastamata seetõttu, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine poleks edukas.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et menetlusabi andmise eelduseks HKMS § 111 lg 1 kohaselt on lisaks ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated. Kui kaebaja menetluses osalemist ei saa pidada perspektiivikaks, ei anta HKMS § 111 lg 1 kohaselt taotlejale menetlusabi ka juhul, kui tema majanduslik seisund ei võimalda tal iseseisvalt menetluskulusid tasuda.
Kaebaja on 22. detsembril 2016 esitanud halduskohtule kahju hüvitamise nõude 2340 euro ulatuses seoses tema 17. juunil 2015 saadetud kirja kadumisega. Kaebuse täienduse (tl 20) kohaselt seisneb kaebajale tekitatud mittevaraline kahju selles, et ta soovis kartserikaristuse määramist vaidlustada ja väidetavalt ta 17. juunil 2015 seda tegigi, kuid kohtusse ettevalmistatud dokumendid kadusid. Asja materjalidest nähtuvalt on halduskohus tuvastanud, et kaebaja nimetatud intsidendi (kaaskinnipeetava jalanõuga viskamine) toimumise tõttu on kaebajale mõistetud distsiplinaarkaristus Tartu Vangla 9. märtsi 2015. a käskkirjaga. Nimetatud käskkirja vaidlustamine 17. juunil 2015 olnuks esitatud hilinenult ja kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Ringkonnakohus osutab, et kaebaja märgib kaebuse täienduses, et 17. juuni 2015. a kiri meenus talle alles siis, kui hakkas kirjutama kaebust selle peale, et kirjad kaovad. Kaebaja kaebus-kahjunõue seoses 17. juuni 2015. a kirja kadumisega on Tartu Vanglas registreeritud
pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus 5. aprilli 2017 määrusega õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Einar Vene
Tanel Saar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.