lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-573/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 24.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-573/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
796
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2017, Tallinn

Haldusasja number Haldusasi

3-17-573 ANi kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks vaatama läbi kaebaja vaie

Menetlusosalised

Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. mai 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

ANi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta ANi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. mai 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-573 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla kinnipeetav AN esitas 29.01.2017 vanglale taotluse saada vangla direktori või üksuse juhi vastuvõtule ning taotluse advokaadi saamiseks. Tallinna Vangla jättis 03.02.2017 otsusega nr 5-8/17/2487-3 taotluse vastuvõtule saamiseks rahuldamata ja tagastas taotluse advokaadi saamiseks. AN esitas 08.02.2017 vanglale vaide, milles taotles 03.02.2017 otsuse kehtetuks tunnistamist ja taotluse rahuldamist. Vaiet põhjendati diskrimineerimise ja menetlusnormide rikkumisega.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tallinna Vangla jättis vaide käiguta ja palus kõrvaldada vaide puudused (märkida, millise toimingu sooritamiseks kohustava ettekirjutuse tegemist kaebaja nõuab ning esitada põhjendused, milles seisneb diskrimineerimine ja menetlusnormide rikkumine). Vaide esitaja leidis, et vaides puudusi ei esine. Tallinna Vangla tagastas 08.03.2017 otsusega nr 5-15/17/534 vaide.

3-17-573

3.AN esitas 10.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata vaie läbi. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Tallinna Halduskohtu 09.05.2017 määrusega tagastati kaebus.

HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebus tuleb sellel alusel tagastada. Kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus vangla annab kaebajale riigi õigusabi korras õigusabi. Riigi õigusabi taotlemist ja määramist reguleeritakse riigi õigusabi seaduses (RÕS). Üheks riigi õigusabi liigiks on küll ka isiku esindamine haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6), kuid selle taotlemine ja menetlemine toimub RÕS-s ettenähtud kindlas menetluskorras. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Riigi õigusabi saamise eelduseks on mh kehv majanduslik seisund, mille hindamine toimub kohtumenetluses. Seega ei ole vanglal võimalik kaebaja taotlust sisuliselt menetleda. Vangistusalased õigusaktid ei kehtesta kinnipeetavale subjektiivset õigust vestelda vangla direktoriga ega reguleeri tema vastuvõtule pääsemise korda. Vangistusseaduse § 105 lg 21 p-s 10 ja vangla sisekorraeeskirja § 10 lg-s 1 on kehtestatud vaid see, et ametnike vastuvõtt tuleb sätestada vangla kodukorras ja direktori vastuvõtu ajad kinnitada vangla direktori käskkirjaga. Tallinna Vangla kodukorra p 5.7 järgi tuleb direktori vastuvõtule saamiseks esitada põhjendatud avaldus. Vangla kodukorra seletuskirja järgi ei ole kinnipeetava isiklikult vastuvõtule saamine tema esmane küsimuste lahendamise võimalus. Esmatasandil lahendab kinnipeetaval tekkinud küsimusi inspektor-kontaktisik koostöös teiste vanglateenistuse ametnikega ning õigusaktide järgi võib kinnipeetav pöörduda vangla poole kirjalikult, esitades vastavasisulise kirjaliku pöördumise. Vangla kodukorra p 21.1 järgi võtab vangla juhtkond kinnipeetavaid vastu ühel päeval kuus iga kuu teisel nädalal. Täpse vastuvõtu aja teatab kinnipeetavale kontaktisik. Kinnipeetavaid võetakse vastu, kui see on otstarbekas ning esitatud taotlused on põhjendatud. Vangla juhtkonna vastuvõtule pääsemiseks põhjendatud avalduse esitamise nõudest järeldub seega, et vastuvõtule pääsemiseks peab esinema objektiivne asjaolu, mis võimaldaks asuda seisukohale, et vastuvõtt on kinnipeetaval tekkinud probleemi lahendamiseks vajalik ja otstarbekas. Kaebaja soovis vangla juhtkonna poole pöörduda enne talle advokaadi võimaldamise otsuse langetamist. Mõlemad taotlused esitas kaebaja seoses tema suhtes tehtud ettekandega nr 292, mis puudutas 29.01.2017 kell 07.30 toimunud juhtumit. Selle ettekande alusel ei algatatud distsiplinaarmenetlust. Seega ei oleks kaebajal enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebajal on võimalik esitada järgmiseks direktori vastuvõtuks uus põhjendatud taotlus, kui kaebaja jätkuvalt vajab vastuvõttu.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.AN palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.05.2017 määruse ning rahuldada menetlusabi taotlus. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2(3)

3-17-573

6.Määruskaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.05.2017 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ega pea vajalikuks halduskohtu määruses toodud põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
7.Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 4 lg 1 sätestab, et riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutuse juht korraldab isikute vastuvõtmise selleks pädeva ametniku või töötaja poolt või võtab isikud ise vastu selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal. Kaebaja ei soovinud aga, nagu halduskohus õigesti märkis, esitada märgukirja või selgitustaotlust, vaid vastuvõttu enne ettekande põhjal otsuse tegemist, seega haldusmenetluses, mis puudutas kaebaja õigusi. Haldusmenetluses on võimalik istungi korraldamine (haldusmenetluse seaduse § 45), ent kaebajal ei ole õigust nõuda selle korraldamist, veelgi vähem istungi korraldamist direktori osavõtul.
8.Kuna ettekande alusel menetlust ei alustatud, ei saa vastuvõtule pääsemine aidata kaebajat enam tema õiguste kaitsmisel. Kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, sest ettekande alusel menetlust läbi ei viida ja direktori vastuvõtule pääsemisega ei ole võimalik distsiplinaarmenetluse kulgu ega tulemust mõjutada.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium