lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-573/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 09.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-573/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
766
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-573

Haldusasi

A.N.i kaebus Tallinna Vangla tagastamisele nr 5-15/17/53-4

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja — A.N. Eeldatav vastustaja — Tallinna Vangla

08.03.2017

vaide

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.A.N. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tallinna Vanglat vaatama tema vaiet läbi sisuliselt. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja vanglalt tasuta õigusabi ning tema eesmärgiks on saada vaides soovitu. Kaebusele lisatud vaide tagastamise otsustusest selgub, et kaebaja esitas 29.01.2017 vanglale mh taotluse saada direktori või üksuse juhi vastuvõtule ning taotluse advokaadi saamiseks. Vangla jättis 03.02.2017 otsusega nr 5-8/17/2487-3 kaebaja taotluse juhtkonna esindaja vastuvõtule saamiseks rahuldamata ning tagastas taotluse advokaadi saamise osas. Kaebaja esitas 08.02.2017 vanglale vaide, milles nõudis vangla 03.02.2017 otsuse tühistamist ja tema taotluse rahuldamist. Vaide esitamise põhjusena märkis kaebaja diskrimineerimise ja menetlusnormide rikkumise. Tallinna Vangla jättis vaide käiguta ning palus kaebajal vaidest kõrvaldada puudused (märkida, millise toimingu sooritamiseks kohustava ettekirjutuse tegemist kaebaja nõuab ning esitada põhjendused, milles seisneb diskrimineerimine ja menetlusnormide rikkumine). Kaebaja leidis 03.03.2017 vastuses, et vaides puudusi ei esine ning vangla peab võimaldama õigusabi. Vangla tagastas vaide 08.03.2017 otsusega nr 5-15/17/53-4. Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus palus 08.05.2017 kohtunõudega Tallinna Vanglal esitada kohtule haldus- ja vaidemenetluse materjalid ning seisukoht kaebuse lubatavuse osas. Tallinna Vangla saatis dokumendid kohtule 09.05.2017.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Praegusel juhul tuleb kaebus sel alusel tagastada, kuna sellega ei ole kaebajal võimalik saavutada kaebusega loodetud sisulist eesmärki.
4.Kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus vangla annab kaebajale riigi õigusabi korras õigusabi. Riigi õigusabi taotlemist ja määramist reguleeritakse riigi õigusabi seaduses (RÕS). Üheks riigi õigusabi liigiks on küll ka isiku esindamine haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6), kuid selle taotlemine ja menetlemine toimub RÕS-s ettenähtud kindlas menetluskorras. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Riigi õigusabi saamise eelduseks on mh kehv majanduslik seisund, mille hindamine toimub kohtumenetluses. Seega ei ole vanglal võimalik kaebaja taotlust sisuliselt menetleda.
5.Vangla juhtkonna esindaja vastuvõtule pääsemise taotluse osas märgib kohus järgmist. Vangistusalased õigusaktid ei kehtesta kinnipeetavale subjektiivset õigust vestelda vangla direktoriga ega reguleeri tema vastuvõtule pääsemise korda. Vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 21 p-s 10 ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 10 lg-s 1 on kehtestatud vaid see, et ametnike vastuvõtt tuleb sätestada vangla kodukorras ja direktori vastuvõtu ajad kinnitada vangla direktori käskkirjaga. Tallinna Vangla kodukorra p 5.7 järgi tuleb direktori vastuvõtule saamiseks esitada põhjendatud avaldus. Vangla kodukorra seletuskirja järgi ei ole kinnipeetava isiklikult vastuvõtule saamine tema esmane küsimuste lahendamise võimalus. Esmatasandil lahendab kinnipeetaval tekkinud küsimusi inspektorkontaktisik koostöös teiste vanglateenistuse ametnikega ning õigusaktide järgi võib kinnipeetav pöörduda vangla poole kirjalikult, esitades vastavasisulise kirjaliku pöördumise. Vangla kodukorra p 21.1 järgi võtab vangla juhtkond kinnipeetavaid vastu ühel päeval kuus iga kuu teisel nädalal. Täpse vastuvõtu aja teatab kinnipeetavale kontaktisik. Kinnipeetavaid võetakse vastu, kui see on otstarbekas ning esitatud taotlused on põhjendatud. Vangla juhtkonna vastuvõtule pääsemiseks põhjendatud avalduse esitamise nõudest järeldub seega, et vastuvõtule pääsemiseks peab esinema objektiivne asjaolu, mis võimaldaks asuda seisukohale, et vastuvõtt on kinnipeetaval tekkinud probleemi lahendamiseks vajalik ja otstarbekas.
6.Praegusel juhul nähtub asja materjalidest (kaebaja 29.01.2017 selgitus), et kaebaja soovis vangla juhtkonna poole pöörduda enne talle advokaadi võimaldamise otsuse langetamist. Mõlemad taotlused esitas kaebaja seoses tema suhtes tehtud ettekandega nr 292, mis puudutas 29.01.2017 kell 07.30 toimunud juhtumit. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et selle ettekande alusel ei algatatud distsiplinaarmenetlust. Seega ei oleks kaebajal enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki (juhtkonna vastuvõtule saamine enne talle advokaadi andmise otsustamist seoses ettekandega nr 292). Kuivõrd vangla juhtkonna vastuvõtt toimub iga kuu, on kaebajal vajaduse tekkimisel võimalik vormistada uus taotlus, esitada selles selge ja konkreetne põhjus, miks ta sellist vastuvõttu vajab.
7.Ka vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ei aitaks kaebajal tema eesmärki saavutada. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, miks peaks tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4).
8.Ülaltoodud põhjendustel tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. Kuna kaebus kuulub läbivaatamatult tagastamisele, puudub kaebajal vajadus menetlusabi järele, mistõttu jääb kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Samuti puudub vajadus lahendada muid kaebuses esitatud menetluslikke taotlusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium