XXX kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seoses tema suhtes käeraudade kasutamisega
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Jätta XXX kaebus läbi vaatamata osas, mis puudutab viisi, kuidas käeraudu kaebajale täpsemalt paigaldati.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 26.06.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
Tartu Vangla kohaldas 19.02.2015 otsusega nr 6-8/21 kinnipeetava XXX suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid 19.02.2015 kuni 20.02.2015 kell 16.00. Otsuse kohaselt kohaldati XXX suhtes vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist – kinnipeetava viibimisel väljaspool elukambrit (v.a vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 55 lg 2 alusel võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus) ja vajadusel ametnike sisenemisel kambrisse. 24.11.2015 esitas XXX vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis saada hüvitist selle eest, et tema suhtes kasutati 19.02.2015 õhtusel ja 20.02.2015 hommikusel loendusel ebaseaduslikult käeraudu. Tartu Vangla jättis oma 21.12.2015 otsusega nr 1-13/317-4 XXX kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
2.05.01.2016 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seoses tema suhtes käeraudade kasutamisega. Kaebaja põhjendab, et talle ei tutvustatud Tartu Vangla 19.02.2015 käskkirja nr 6-8/21, tema suhtes kasutati 19.02.2015 ja 20.02.2015 füüsilist jõudu käeraudade kohaldamisel ning käeraudu kohaldati ebaseaduslikult. Kaebaja selgitab, et talle tekitati valu. Kaebusele oli lisatud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus. Tartu Halduskohus vabastas 25.01.2016 määrusega XXX kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
3.Kaebaja peab õigusvastaseks seda, et talle ei tutvustatud 19.02.2015 hommikuse ja 20.02.2015 õhtuse loenduse ajaks peaspetsialist-korrapidaja otsust nr 6-8/21 ning ta oli sunnitud ilma põhjuseta kannatama füüsilist valu, mida põhjustati talle käeraudade paigaldamisega. Kaebuse kohaselt väänas vanemvalvur Ervin Toots 19.02.2015 õhtuse loenduse ajal tema käsi, paigaldas nendele käerauad, tõmbas järsult käeraudadest nii, et kaebaja kukkus valust põrandale ning seejärel väänas ta kaebaja käsi ja lohistas kaebajat mööda põrandat.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb oma 21.12.2015 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 113/317-4 toodud seisukohtade juurde ja ei pea vajalikuks neid korrata. Vastustaja vastuväidete kohaselt saab kohus kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, mille osas on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kahju hüvitamise taotluses on XXX jäänud üldsõnaliseks ning selgitanud pelgalt, et 19.02.2015 õhtusel ja 20.02.2015 hommikusel loendusel ei teadnud ta, miks tema suhtes käeraudade paigaldamisel füüsilist jõudu kasutati. Seega on kaebaja pidanud õigusvastaseks seda, et temale ei olnud keegi tutvustanud peaspetsialist-korrapidaja otsust täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta ning ta ei teadnud seetõttu, miks neid abinõusid kohaldati, mitte aga seda, kuidas E.Toots täpselt temale käeraudu paigaldas. Seega tuleks vastustaja hinnangul kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS)§ 151 lg 1 p 1 ja HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel jätta läbi vaatamata osas, mis puudutab viisi, kuidas käeraudu kaebajale täpsemalt paigaldati.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
5.Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
6.Vaidlust ei ole menetlusosalistel selles, et nii 19.02.2015 õhtusel kui ka 20.02.2015 hommikusel loendusel paigaldati kaebajale käerauad.
7.VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (edaspidi RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
7.1.Kaebuse esitaja märgib kohtule esitatud kaebuses, kuidas E. Toots 19.02.2015 õhtuse loenduse ajal tema käsi väänas, nendele käeraudu paigaldas, käeraudadest järsult tõmbas ning seda nii, et kaebaja kukkus valust põrandale ning kuidas E. Toots kaebajat mööda põrandat lohistas ja tema käsi väänas. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja ei ole Tartu Vanglale esitatud kahjunõudes märkinud, et talle oleks eelloetud asjaoludest tulenevalt tekkinud mittevaraline kahju. Seega on kaebuse esitajal selles osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus VangS § 11 lg 8 kohaselt. Halduskohus saab kaebust menetleda vaid osas, milles on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (Riigikohtu 11.11.2008 määrus nr 3-3-1-68-08, p 9; 17.06.2010 otsus nr 33-1-41-10, p 12). Seega halduskohtule esitatud kaebusega ei saa kaebaja enda nõuet laiendada ega sisustada asjaoludega, mis ei ole olnud vanglale kahjunõude esitamise aluseks. Kahju hüvitamise taotluses on XXX jäänud üldsõnaliseks ning selgitanud pelgalt, et 19.02.2015 õhtusel ja 20.02.2015 hommikusel loendusel ei teadnud ta, miks tema suhtes käeraudade paigaldamisel füüsilist jõudu kasutati. Seega on kaebaja pidanud õigusvastaseks seda, et temale ei olnud keegi tutvustanud peaspetsialist-korrapidaja otsust täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta ning ta ei teadnud seetõttu, miks neid abinõusid kohaldati, mitte aga seda, kuidas E. Toots täpselt temale käeraudu paigaldas. Kuna kaebus on menetlusse võetud, siis jätab kohus kaebuse läbi vaatamata osas, mis puudutab viisi, kuidas käeraudu kaebajale täpsemalt paigaldati, läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel.
8.Kaebaja väidab, et kuna talle ei tutvustatud peaspetsialist-korrapidaja otsust ohjeldusmeetmete kohaldamise kohta, siis ei oleks talle 19.02.2015 õhtuse ja 20.02.2015 hommikuse loenduse ajal tohtinud käeraudu paigaldada. Kohus sellise väitega nõustuda ei saa.
8.1.VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub sama seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi-või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Haldusmenetluse seaduse § 55 lg 2 kohaselt antakse haldusakt kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks.
8.2.Antud juhul kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid kaebaja suhtes erakorralise sündmuse, mil kinnipeetav oli agressiivselt meelestatud ja üritas 19.02.2015 kella 19.00 paiku rünnata ametnikke pastapliiatsiga, toimumise järgselt koheselt ametnike ning ka vangla üldise julgeoleku tagamiseks. Kuna kell 20.00 hakkas kinnipeetavate loendus, siis ei olnud peaspetsialist-korrapidajal, kes pidi sellele intsidendile vahetult ning operatiivselt reageerima, juba reaalset võimalust niivõrd kiiresti täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsust koostada ning kinnipeetavale tutvustada, mistõttu ta andis ametnikele suulise korralduse kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ning sellekohane otsus vormistati tagantjärele.
8.3.Jõustunud Tartu Halduskohtu (haldusasi nr 3-15-863) 29.10.2015 otsuse p-des 20-24 leidis kohus, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes oli põhjendatud, kuna kaebaja oli 19.02.2015-20.02.2015 agressiivselt meelestatud, ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele, ähvardas ja solvas neid ning ründas pastakaga. Ka Tartu Ringkonnakohus asus oma 01.11.2016 otsuse p-s 9 seisukohale, et kaebaja selline käitumine võis tõepoolest kujutada ohtu teiste isikute tervisele ja elule ning vangla üldisele julgeolekule ning VangS § 69 lg-s 1 sätestatud abinõude kohaldamine oli seega õigustatud.
Sama kohtuotsuse p-s 12 märkis Tartu Ringkonnakohus, et nagu nähtub toimiku materjalidest, keeldus kaebaja allkirja kirjutamast käskkirjade kättesaamise kohta, kui need talle kambrisse anti. Kuna 19.02.2015 otsus allkirjastati digitaalselt kell 21.45, siis tutvustati seda kaebajale esimesel võimalusel, s.o järgmise päeva hommikul. Seega asjaolu, et kaebajale tutvustati 19.02.2015 käskkirja nr 6-8/21 20.02.2015 hommikuse loenduse toimumise järgselt, ei muuda kohtu arvates vangla tegevust õigusvastaseks.
9.Tähtsust ei ole kohtu arvates asjaolul, kes 19.02.2015 otsust nr 6-8/21 kaebajale tutvustas. Asja materjalidest nähtuvalt tutvustas 19.02.2015 otsust kaebajale 20.02.2015 vanemvalvur Artur Skutšas, kes tegi otsuse tutvustamise ja allkirjast keeldumise kohta märke.
10.Asjakohane ei ole ka kaebaja viide VangS §-le 70, millist ei olnud väidetavalt märgitud 19.02.2015 otsuses. VangS § 70 lg 1 kohaselt võib lisaks VangS § 69 lg-s 1 toodud alustele kasutada ohjeldusmeetmeid ka kinnipeetava saatmisel. Jalaraudu võib kasutada ohjeldusmeetmena üksnes kinnipeetava saatmisel või vanglasisesel paigutamisel. Viidatud norm räägib seega ohjeldusmeetmete kasutamisest kinnipeetava saatmisel, mitte ajal, kus kinnipeetav viibib oma kambris ning ametnikud viivad läbi loendust. Õigus kasutada kinnipeetava suhtes ohjeldusmeetmena käeraudu ametnike sisenemisel kambrisse tuleneb vanglateenistusele VangS § 69 lg 2 p-st 5.
11.Kohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt toodi kaebaja väliste vigastuste fikseerimiseks 21.02.2015 vangla meditsiiniosakonda, kus objektiivselt tuvastati mõlema käe randmetel punased randid. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kui kinnipeetav osutab käeraudade paigaldamisel ametnikele vastupanu ning on üldiselt negatiivselt ja agressiivselt meelestatud, siis on paratamatu, et käeraudade paigaldamisega võivad sellisel juhul kaasneda vigastused ning ebameeldivused. Kohtul puuduvad tõendid, millest oleks alust arvata, et ametnikud oleksid kasutanud kaebaja suhtes jõudu rohkemal määral, kui oli kinnipeetava enese käitumist arvestades vajalik.
12.RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega kahju hüvitamise nõude tekkimiseks tulenevalt RVastS § 7 lgst 1 tuleb kindlaks teha, kas isikule on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ja kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Kui ükski eelnimetatud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata, siis puudub alus kahjunõude rahuldamiseks. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve. Käesoleval juhul ei tuvastanud kohus XXX 19.02.2015 õhtul ja 20.02.2015 hommikul käeraudade paigaldamisega Tartu Vangla õigusvastast tegevust ega RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud kahjulikke tagajärgi, mistõttu jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.