Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel 02.05.2017, Tartu 3-16-1762 Aleksandr Baškirovi kaebus Viru Vangla 14.06.2016. a käskkirja nr 6-2/820 tühistamise nõudes Tartu Halduskohtu 09.12.2016. a otsus Aleksandr Baškirovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Baškirov Volitatud esindaja adv. V. Gimaev Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aleksandr Baškirovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.12.2016. a otsus muutmata.
2.Jätta Aleksandr Baškirovi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 01.06.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 14.06.2016. a käskkirjaga nr 6-2/820 A. Baškirovi tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide ja valveruumi ees oleva ruumi koristajana alates 15.06.2016 kuni 31.08.2016. Vangla leidis, et vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 2 p-s 2 sätestatud töövabastus kehtib kinnipeetava kui täiskasvanud ja seaduse tähenduses mittekoolikohustusliku isiku osas ajal, mil isik on reaalselt hõivatud õppetööga. A. Baškirov oli hõivatud õppetööga 01.09.2015-03.06.2016.
Vangla märkis, et riigikeeleõppes osalemine ei vabasta isikut töötamisest, sest riigikeele omandamine ei toimu töö ajal ning keeleõppes osalemine ei kvalifitseeru VangS § 37 lg 2 p-s 2 nimetatud töökohustusest vabastava õppe alla. Veel märkis vangla, et meditsiiniosakonna arst R. Adamsoo on 27.05.2016. a tervisekaardi andmetel hinnanud kinnipeetava töövõimeliseks. Vangla leidis, et takistusi A. Baškirovi tööle määramisel ei ole, sest 03.06.31.08.2016 ei osale ta VangS § 37 lg 2 p-s 2 loetletud õppes ning lisaks arvestas vangla, et majandusabitöödel töötamine ei kattuks keeleõppe aegadega.
2.Viru Vangla jättis 08.08.2016. a vaideotsusega nr 6-12/175-2 rahuldamata A. Baškirovi vaide vangla 14.06.2016. a käskkirja peale. Vangla väitel on arvestatud, et A. Baškirov osaleb riigikeeleõppes alates 03.05.2016 ning õpe toimub teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval kell 1012, mistõttu annab vangla korraldusi tööle asumiseks selliselt, et kinnipeetav saaks osaleda tundides. Vangla märkis, et A. Baškirovile on korraldus asuda tööle antud 15.06.2016 ja 01.07.2016, mis on kolmapäev ja reede ning tegemist ei ole päevadega, millal A. Baškirov on hõivatud õppetööga. Vangla leidis, et majandustöö ei ole olemuslikult raske ega hõiva kinnipeetavat täiskoormusega, vaid 1 tund nädalas ja seda päeval, kui ei toimu keeleõpet. Vangla asus seisukohale, et töökohustusest keeldumine põhjusel, et A. Baškirov osaleb riigikeeleõppes, on otsitud põhjendus ja majandustööl töötamine ei sega keeleõpet.
3.A. Baškirov esitas 05.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Viru Vangla 14.06.2016. a käskkiri nr 6-2/820. Kaebuse põhjendused: 06.04.2015 koostatud kinnipeetava individuaalne täitmiskava (ITK) näeb ette, et kaebaja on ajavahemikul 2015-2017 hõivatud üldhariduse ja riigikeele omandamisega ning tööle asumise kohustus tekib tal aastal 2018. ITK on täitmiseks kohustuslik ega võimalda kaebajat tööle rakendada, kuna ITK alusel omandab kaebaja põhiharidust ning VangS § 37 lg 2 p 2 alusel on töölt vabastatud. Käskkiri ei ole kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 24 lgga 1. Koolivaheaegadel oli kaebaja hõivatud õppetööga, kuna vajab enesetäiendamist eksami eduka tegemise eesmärgil.
4.Viru Vangla esitas 13.10.2016 vastuse kaebusele, milles ta palus jätta A. Baškirovi kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Kaebaja on täiskasvanud isik, seega ei ole seaduse tähenduses koolikohuslane, mistõttu ei saa vangla isikut õppetöös osalema kohustada. Kuna kaebaja asus omandama jätkuvalt põhiharidust, kohaldub alates 01.09.2016 tema suhtes VangS § 37 lg 2 p-i 2 regulatsioon. Riigikeeleõpe ei kuulu tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse hulka. Tegemist on hõivetegevusega vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks. Vangla arvestas riigikeeleõppe aegadega ja korraldusi tööle asumiseks anti selliselt, et kaebaja sai tundides osaleda. Kaebaja määrati tööle ajal, mil õppetöös oli vaheaeg.
5.Tartu Halduskohus jättis 09.12.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Õppeaastal 2015/2016 õppis kaebaja põhikooli 8. klassis ja õppetöö kestis kuni 03.06.2016. Kinnipeetaval ei ole töökohustust ajal, kui ta on reaalselt hõivatud hariduse omandamisega ehk õppeveerandite kestel. Õppeveerandi jooksul asendab hariduse omandamine kinnipeetava kohustust töötada. Koolivaheajal õppetööd ei toimu (välja arvatud PGS § 24 lg-s 6 sätestatud täiendav õpe, mida praeguses asjas ei esine). Puudub põhjus, miks peaks kinnipeetav üldjuhul olema vabastatud töökohustusest koolivaheajal. Ka asjaoludest ei tulene, et töötamine koolivaheajal rikuks kaebaja õigusi. Riigikeele omandamine ei ole käsitletav ühegi VangS § 37 lg 2 p-s 2 nimetatud tegevusena ega vabasta kaebajat töötamise kohustusest. Kaebaja väide enesetäiendamise kohta on tõendamata, kuid kuna iseseisev õppimine ka tõendatuse korral ei
vabastaks kaebajat töökohustusest, siis puudub vajadus anda kaebajale võimalus täiendavate tõendite esitamiseks. 2) VangS § 37 lg 1 paneb kinnipeetavale kohustuse töötada sõltumata sellest, kas töötamine on ette nähtud ITK-s. ITK olemus tuleneb VangS §-st 16 ja selle alusel justiitsministri poolt kehtestatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi (Juhend) § 1 lg-st 1, mille põhjal ITK on vangistuse täideviimist planeeriv programmiline dokument. Kohtupraktikas ollakse üldiselt seisukohal, et ITK ei ole haldusakt. Töötamist käsitlevas osas puudub ITK-l haldusakti üks olulisemaid tunnuseid ehk regulatiivsus. Kinnipeetav määratakse tööle mitte ITK-ga, vaid tööle määramise käskkirjaga. Hariduse omandamist käsitlevas osas tuleneb ITK-st kinnipeetava õigus vastavas kooliastmes õppida (VangS § 35 lg-d 1-2), kuid kaebaja õigus õppida ja kohustus töötada ei ole kohtuasja asjaoludel omavahel vastuolus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.A. Baškirov esitas 09.01.2017 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 09.12.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega tühistada Viru Vangla 14.06.2016. a käskkiri. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. VangS § 16 lg 4 1. lause kohaselt kinnitab ITK vanglateenistuse ametnik. See kinnitab, et ITK puhul on tegemist haldusaktiga. Kohus on ebaõigesti kohaldanud VangS § 16. ITK kehtestab, et kaebajal on õppekohustus, mis välistab töökohustuse VangS § 37 lg 2 p 2 alusel kuni 2018. a. Kuna tegemist on poolelijäänud põhihariduse omandamisega, lisaks riigikeele omandamisega, mis vajab koolituste külastamist, samuti kooliväliselt kooliülesannetega tegelemist, siis võib töötamine segada põhihariduse ja riigikeele omandamist. 14.06.2016. a käskkiri ei ole õiguspärane, kuna on vastuolus kehtiva õigusaktiga, mille kohaselt kaebajal oli õigus omandada poolelijäänud põhiharidust ehk kaebajal puudus töökohustus, mis tuleneb VangS § 37 lg-st 1.
7.Viru Vangla esitas 01.02.2017 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.12.2016. a otsus muutmata. Vastustaja jääb kohtueelses menetluses väljendatud selgituste ja põhjenduste ning halduskohtule 13.10.2016. a vastuses esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et A. Baškirovi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud kohtuotsusest ja asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse normi ebaõigesti. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 09.12.2016. a otsuse põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebaja jääb apellatsiooniastmes seisukohale, et ITK on haldusakt, mis oli vaidlustatud käskkirjaga vastuolus. Veel väidab kaebaja, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud VangS § 16. Ringkonnakohus kaebaja väidetega ei nõustu. Juhendi § 1 lg 1 kohaselt on ITK kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. VangS § 16 lg 1 kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava
individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette: 1) kinnipeetava paigutamine vanglas; 2) kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse või teise kinnisesse vanglasse; 3) kinnipeetava töövõimelisus ja kutseoskused; 4) kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus; 5) kinnipeetavale kohaldatavad soodustused; 6) kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud; 7) muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Juhendi § 1 lg 3 p 7 kohaselt peab ITK sisaldama lisaks VangS § 16 lg-s 1 sätestatule andmeid tegevuste kohta riskide maandamiseks ja tegevuste ajagraafikut. ITK on dokument, mis konkretiseerib vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise teid üksiku kinnipeetava puhul ning oma õiguslikult olemuselt ei ole täitmiskava haldusakt, vaid üksiku kinnipeetava vangistuse täideviimist planeeriv programmiline dokument (VangS, kommenteeritud väljaanne, L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak, Juura 2014, lk-d 65-66). Eeltoodut ei lükka ümber ka kaebaja arusaam tuginevalt VangS § 16 lg 4 1. lausele, mis sätestab, et ITK kinnitab vanglateenistuse ametnik. ITK vaidlustamise võimaluste osas on Riigikohus 17.06.2010. a otsuse nr 3-3-1-95-09 p-s 19 märkinud, et täitmiskava ei ole haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga dokument. Sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi täitmiskava sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele.
11.Ringkonnakohus selgitab, et VangS § 37 sätestab kinnipeetavale imperatiivse töökohustuse. VangS § 37 lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud: 1) üle 63 aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. VangS § 37 lg-s 2 nimetatud aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle kohustada ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise korral distsiplinaarvastutust, s.h võtta kinnipeetavat vastutusele sellise korralduse täitmata jätmise eest (Riigikohtu 22.01.2015. a otsus nr 3-3-1-53-14, p 15). Ringkonnakohus jääb enda varasema seisukoha juurde (17.03.2011. a otsus nr 3-10-2335, p 11), et regulatsiooni eesmärk on vabastada töötamiskohustusest üksnes see kinnipeetav, kes on juba hõivatud regulaarse ja aktiivse õppimistegevusega, ja seda põhjusel, et juba õppimisega seotud isikul ei ole aega teha täiendavalt ka tööd. Seega on tööst vabastatud kinnipeetav üksnes ajal, mil ta on hõivatud aktiivse ja regulaarse õppimisega. Vastupidine tõlgendus looks kinnipeetavatele avarad võimalused töökohustuse vältimiseks kõigest formaalsele õppija staatusele viitamisega pikkadel perioodidel, kui nad tegelikult õppetööga hõivatud ei ole. See ei oleks kooskõlas vangistuse eesmärkidega, milleks on muuhulgas ka kinnipeetavate tööharjumuse kujundamine ja tsiviilhagide tasumiseks võimaluste loomine juba vangistuse kestel.
12.Asjas puudub vaidlus selle üle, et vaidlustatud käskkirjale eelnevalt on vangla meditsiiniosakonna arst kaebaja töövõimeliseks hinnanud (tõend, tl 19). Sellekohasele tervisekaardil märgitud hinnangule on ka käskkirjas viidatud (tl 4). Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et kaebajale anti korraldus asuda tööle 15.06.2016 ja 01.07.2016 (vangla 08.08.2016. a vaideotsus, tl 5-5p). Asja materjalidest ei ilmne, et tööle suunamine oleks takistanud kaebajal õppimist, sest 15.06.2016 ja 01.07.2016, mil vangla andmetel oli kaebaja tööle suunatud, ei olnud ta hõivatud üldhariduse omandamisega, kuna õppetöö oli lõppenud 03.06.2016, ega olnud ka hõivatud tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusega, kuivõrd riigikeeleõpe toimus teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval, kuid kaebaja oli tööle suunatud kolmapäeval ja reedel. Eelnevat arvestades ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldunud kaebaja suhtes VangS § 37 lg 2 p 2. Kaebaja suhtes ei esine ka muid VangS § 37 lg-s 2 nimetatud aluseid. Seega on halduskohus õigesti asunud kokkuvõttes seisukohale, et ei esine alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.
13.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus A. Baškirovi apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 09.12.2016. a otsuse muutmata.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 40). Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.