Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2251
Haldusasi
AN kaebus Tallinna Vangla 23. augusti 2016. a toiminguga (advokaadi kirja avamine) tekitatud 3000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a ja 16. jaanuari 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AN määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 88 lg 5, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-16-2251 vanglaametnik pidi aru saama, et tegemist on advokaadi saadetud kirjaga, samuti see, kas vanglaametnik tutvus kirja sisuga ning kas sellega põhjustati kaebajale selliseid üleelamisi, mida tuleks tingimata rahas hüvitada. Tallinna Vangla 08.11.2016 vastusest nr 5-37/16/186-3 nähtuvalt selgitas vanglaametnik, et saabunud kirjal puudus ametlik märge advokaadibüroolt saabunud kirja tuvastamiseks, ümbriku tagaküljele oli üksnes käsikirjaliselt lisatud märge, et saatjaks on väidetavalt advokaadibüroo. Vangla andmetel oli AN-l vastav ümbrik alles, kuid ta ei soovinud seda kahjunõude menetlemise käigus esitada. Vangla on tutvunud ka videosalvestisega, millest nähtub, et vanglaametnik kontrollis pärast toiduluugi avamist kinnipeetavale nähtavalt ümbriku ees- ja tagakülge, avas ümbriku ja kontrollis üksnes ümbrikus olevaid esemeid, tutvumata kirja sisuga ja võtmata sellest välja ühtegi dokumenti vmt. Haldusasjas nr 3-16-2005 vaidlustatud Tallinna Vangla 07.09.2016 vastuses nr 518/16/20156-3 on vangla vabandanud vanglaametniku poolt ümbriku sisu kontrollimise eest. Kohtul puudub alus kahelda Tallinna Vangla 08.11.2016 vastuses esitatud faktilistes asjaoludes. Puudub igasugune teave selle kohta, et vanglaametnikul oleks olnud mingisugune muu huvi peale selle, et kontrollida, kas kirjaga on kinnipeetavale saadetud keelatud esemeid või mitte. Sõnumisaladuse rikkumisega ei ole tegemist, kui kiri avatakse kinnipeetava juuresolekul ja vanglaametnik ei tutvu selle sisuga, vaid edastab kirja kohe kinnipeetavale. Kui sõnumisaladuse rikkumine ei ole leidnud tõendamist, siis pole mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud. AN väidetav nädalapikkune vihastamine nimetatud intsidendi tõttu ei tingi kahjuhüvitise väljamõistmist. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
I
3-16-2251 sõnumi saladust. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et asjaoludest tulenevalt ei nähtu, et praegusel juhul oleks vangla käitunud õigusvastaselt või rikkunud AN-le posti teel edastatud sõnumi saladust. Kui täidetud on vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-st 1 tulenev nõue, mille kohaselt kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad (välja arvatud VangS § 29 lg-tes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad) avab vanglaametnik kinnipeetava juuresolekul, siis ei ole põhiseaduse §-s 43 sätestatud sõnumi saladuse kaitseala riivatud (nt Riigikohtu 20.10.2011 määrus nr 3-3-1-43-11, p 14). AN etteheited temale kaitsja saadetud materjalide eelneva läbilugemise kohta seonduvad üldsõnaliste väidetega 23.08.2016 üle antud kirjal juba varasemate avamistunnuste olemasolu kohta, mille kohta ei ole kaebaja mingeid täpsemaid selgitusi esitanud, kuigi kirjaümbrik oli tema enda valduses. Kaebaja ei ole lisaks kuidagi selgitanud, millised olid kirjaümbrikul väidetavalt olnud advokaadibüroo ametlikud tunnused, mistõttu tuleb usutavaks pidada vangla vastuväidet, et kirjaümbrikul oli üksnes käsikirjaline märge, et selle saatjaks on väidetavalt advokaadibüroo. Sellises olukorras ei saa kirja kontrollimist enne selle üleandmist pidada õigusvastaseks, sest vastasel juhul muutuks VangS § 29 lg-s 1 sätestatud kontrolli eesmärkide saavutamine sisuliselt võimatuks. Samuti pole asjas esitatud seisukohtadest alust järeldada, et vanglaametnik oleks tutvunud kirjas olnud sõnumi sisuga, vaid seda kontrolliti üksnes eesmärgiga veenduda, et kirjas pole keelatud esemeid. Kuna asjaoludest nähtuvalt ei ole alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks, siis ei saanud Tallinna Vangla tegevus põhjustada AN-le ka hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju ning tema kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Ruth Plaks
Virgo Saarmets
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.