Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla käskkirjade nr 62/1292, 6-2/1293, 6-2/1370, 6-2/1387, 6-2/1388, 62/1437 ja 05.10.2016 vaideotsuse nr 1-11/626-2 tühistamiseks
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Remo Ainsar Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Jätta Remo Ainsar kaebus rahuldamata;
2.Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. mai 2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.14.10.2016 laekus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja kinnipeetav Remo Ainsare poolt esitatud kaebus Tartu Vangla käskkirjade nr 6-2/1292, 6-2/1293, 6-2/1370, 6-2/1387, 6-2/1388, 6-2/1437 ja 05.10.2016 vaideotsuse nr 1-11/626-2 tühistamiseks.
2.Tartu Halduskohus 08.02.2017 määrusega rahuldas R. Ainsare menetlusabi taotluse ja vabastas teda kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat vastama kaebusele.
3.01.03.2017 laekus kohtusse vastus kaebusele. Kaebuse põhjendused ja taotlus
4.Seoses käskkirjadega nr 6-2/1292 ja 6-2/1293 6-2/1387 ja 6-2/1388 väitis kaebaja, et talle ei
antud aega omapoolsete segituste ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et enne distsiplinaarmenetluse protokolli kättesaamist oli kaebajal selge ülevaade tuleva haldusakti sisust. Samuti ei pea kaebaja õigeks vastustaja väidet selle kohta, et tal oleks olnud võimalus esitada vastuväiteid, tuginedes eelmisele distsiplinaarmenetlusele. Sellega kaebaja arvates rikkus vastustaja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-s 2 sätestatud menetlusosaliste ärakuulamiskohustust. Käskkirja nr 6-2/1432 osas väitis kaebaja, et vastuväidete esitamiseks puudus tal kirjutusvahend. Kirjutusvahendi puudumisest oli teadlik ka vanglaametnik, kuna kaebaja andis sellest teada ajal, kui talle tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et väidetavalt 26.08.2016 andis ta vastustajale taotluse. Kaebaja kinnitusel andis ta taotluse vanglaametnikule üle 25.08.2016 ja samal ajal andis teada, et tal puudub kirjutusvahend.
4.1.Sellest tulenevalt palus kaebaja kohtult Tartu Vangla käskkirjade nr 6-2/1292, 6-2/1293, 62/1370, 6-2/1387, 6-2/1388, 6-2/1437 ja 05.10.2016 vaideotsuse nr 1-11/626-2 tühistamist. Vastustaja vastuväited
5.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ning vaidles sellele vastu.
5.1.Vastustaja teatas kohtule, et jääb kõikide 05.10.2016 vaideotsuses nr 1-11/626-2 toodud seisukohtade juurde.
5.2.Kaebuse kohaselt on vastustaja rikkunud distsiplinaarmenetluse käskkirjadega nr 6-2/1292; 6-2/1293; 6-2/1370; 6-2/1387; 6-2/1388 ja 6-2/1437 HMS § 40 lg 2.Vastustaja sellega ei nõustu ja on seisukohal, et kaebajale on distsiplinaarmenetlustes tagatud piisav aeg omapoolsete vastuväidete ja selgituste andmiseks ning kaebajal puudusid objektiivsed takistused vastuväidete esitamiseks. 5.3.Vastustaja selgitusel kõigi vaidlusaluste distsiplinaarmenetluste läbiviija ja ka käskkirjade koostaja oli üks ja sama isik. Distsiplinaarmenetluse käskkirja koostamine samal päeval kui isikule on eelnevalt tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli, mille kohta isik vastuväiteid esitada ei soovinud, ei saa rikkuda isiku õigusi.
5.4.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et ta ei saanud distsiplinaarmenetluses esitada omapoolseid vastuväiteid enne käskkirjade nr 6-2/1292 ja 6-2/1293 teatavakstegemist, kuna vastustaja ei andnud talle selleks piisavalt aega. Nimelt tutvustati kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli 10.08.2016 ning käskkirjad koostati 11.08.2016. Vaides avaldab kaebaja, et 11.08.2016 olid tal juba kirjalikud vastuväited valmis, seega pidi tal olema ka piisavalt aega, et protokollidega tutvuda. Kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolle tutvustanud inspektor A. Teppani vaidemenetluses antud selgituste (lisa 9) kohaselt ei avaldanud kaebaja kordagi soovi vastuväidetega pabereid inspektorile anda. Seega puudusid kaebajal objektiivsed takistused oma kirjalike vastuväidete vanglale esitamiseks. Vastustaja ei oleks keeldunud nende vastu võtmisest.
5.5.Käskkirja nr 6-2/1370 osas ei ole vastustaja menetlustähtaegu ületanud ning on 05.10.2016 vaideotsuses nr 1-11/626-2 seda ka selgitanud.
5.6.Kaebaja ei ole ei vaidemenetluses ega ka kohtumenetluses avaldanud sisulisi vastuväiteid käskkirja nr 6-2/1387 osas. Ainuüksi asjaolu, et distsiplinaarmenetluse protokoll ja käskkiri on koostatud samal päeval ei saa iseenesest isiku õigusi rikkuda.
5.7.Kaebuse kohaselt ei saanud kaebaja oma kirjalikke vastuväiteid enne käskkirja nr 6-2/1437 koostada, kuna tal puudus 25.08.2016 kirjutusvahend. Kaebuse kohaselt teadis seda ka kontaktisik G. Kivirand. Vastustaja ei pea seda aga eluliselt usutavaks. Kaebaja kohta peetava kirjavahetuskaardi kannetest nähtub, et kaebaja on 25.08.2016 saatnud välja 2 kirja. Lisaks postiga välja saadetud kirjadele on kaebaja esitanud Tartu Vanglale ka vaidemenetluses nimetatud taotluse laost käekella väljastamiseks, mis on koostatud 25.08.2016, mida kinnitab ka kaebaja ise. Esitatud taotlusest ei nähtu, et see oleks kirjutatud tühja või tühjaks saava kirjutusvahendiga. Seega oleks tõenäoliselt saanud sama kirjutusvahendiga koostada veel ühe kirja vastuväideteks. Vaide kohaselt kulub kaebajal pastakaid väga palju. Olukorrad, kus isik kasutab kirjutusvahendeid vangla vormi rikkumiseks (21.07.2016 ettekanne nr 4333) ehk mitte sihipäraselt, ei viita sellele, et tal oleks kirjutusvahendeid vähe. Samuti nähtub G. Kiviranna 16.02.2017 antud kirjalikest selgitustest, et kaebaja ei ole avaldanud G. Kivirannale, tal puudub võimalus vastuväiteid koostada, sest puudub kirjutusvahend. Seega ei ole õige kaebaja väide, et ka G. Kivirand teadis kirjutusvahendi puudumisest.
5.9.Sellest tulenevalt oli vastustaja jätkuvalt seisukohal, et distsiplinaarmenetluste käigus ei ole ta rikkunud HMS § 40 lg-s 2 sätestatud ärakuulamiskohustust ja palus kohtult jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu seisukoht
6.Kaebuse kohaselt palub kaebaja kohtult Tartu Vangla käskkirjade nr 6-2/1292, 6-2/1293, 62/1370, 6-2/1387, 6-2/1388, 6-2/1437 ja 05.10.2016 vaideotsuse nr 1-11/626-2 tühistamist. Kaebaja väidab distsiplinaarmenetluste käigus, mis on seotud vaidlusaluste käskkirjadega, et vastustaja rikkus kaebaja ärakuulamisõigust. Vastustaja on aga seisukohal, et distsiplinaarmenetlused viidi läbi vastavalt seadustes sätestatud nõuetele.
7.Esmalt märgib kohus, et vaidlusalused käskkirjad on kohtu arvates haldusaktid HMS § 51 lg 1 tähenduses, kuna avaldavad negatiivset mõju kaebaja õigustele (regulatiivsus). HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
8.Tulenevalt HMS § 40 lg-st 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui 1) viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda; 2) menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks; 3) asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks; 4) arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki; 5) menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik; 6) haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50; 7) muudel seaduses sätestatud juhtudel.
9.Vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 2 sätestab, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. VangS § 64 lg-s 2 toodud nõue seondub menetlusalusele isikule HMS § 40 lg-st 1 tuleneva õiguse tagamisega esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Ärakuulamisõiguse tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt
täpselt teada, mille kohta tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused.1 Riigikohus sedastas, et kuigi haldusmenetluse seadus sätestab rea juhtumeid, mil haldusmenetlus võidakse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, peab ärakuulamine olema haldusakti adressaadile üldreeglina tagatud. Üldreeglina tuleb menetlusosaline ära kuulata enne haldusakti välja andmist. Seega, distsiplinaarvastutuse kohaldamise puhul peab ärakuulamine toimuma enne karistuse määramist. Riigikohtu seisukohtade järgi eeldab ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused.2
10.Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et distsiplinaarmenetluse käigus tekkib kinnipeetaval võimalus tõhusalt realiseerida ärakuulamisõigust pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist, kuna see võimaldaks tal oma seisukohad esitada kõigi menetluses uuritud asjaolude, kogutud tõendite ja menetleja seisukohtade suhtes, mis selles protokollis kajastuvad. Kinnipeetava õigust tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolliga enne distsiplinaarkaristuse määramist on sätestatud ka vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 97 lg 2 p 3. Võttes arvesse kõik eelpoolnimetatut leiab kohus, et kinnipeetaval peab olema pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist ärakuulamisõiguse tõhusamaks realiseerimiseks võimalus esitada omapoolsed vastuväited mõistliku aja jooksul.
11.Käskkirjad nr 6-2/1292 ja 6-2/1293.
11.1.Seoses vaidlusaluste käskkirjadega väitis kaebaja, et pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist ei andnud vastustaja talle piisavalt aega omapoolsete vastuväidete ja selgituste esitamiseks. Kaebaja sõnul vaidlusalused käskkirjad anti välja juba järgmisel päeval. Vastustaja arvates oli kaebajale antud piisavalt aega vastuväidete esitamiseks.
11.2.Tulenevalt haldusasja materjalidest 12.08.2016 väljastas vastustaja käskkirjad nr 6-2/1292 ja 6-2/1293. Enne eelpoolnimetatud käskkirjade väljaandmist koostas 11.08.2016 distsiplinaarmenetluse läbiviija distsiplinaarmenetluse protokollid. Vastustaja poolt kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse protokollidest on näha, et kaebaja tutvus distsiplinaarmenetluse protokollidega samal kuupäeval ehk 11.08.2016 (t.lk 41). Koostatud distsiplinaarmenetluse protokollides puuduvad kaebaja märkused selle kohta, et ta sooviks esitada vastuväited, kuid on olemas vastustaja poolt eraldi välja toodud lause, et kinnipeetaval on õigus esitada süüdistuse ja karistuse ettepaneku suhtes kirjalikke vastuväiteid. Seega alates distsiplinaarmenetluse protokollidega tutvumisest kuni vastustaja poolt käskkirjade nr 6-2/1292 ja 6-2/1293 väljaandmiseni oli kaebajal vastuväidete esitamiseks üks päev.
11.3.Kohus märgib, et kohtupraktikast tulenevalt distsiplinaarmenetlusega seoses vastuväidete esitamisel minimaalseks ajaks on üks päev pärast seda, kui kinnipeetav tutvus distsiplinaarmenetluse protokolliga.3 Võttes arvesse, et kinnipeetaval on õigus anda selgitusi ja esitada omapoolseid vastuväiteid ka pärast tema informeerimist distsipliinirikkumisest (VangS § 64 lg 2), aga samuti distsiplinaarmenetluse jooksul ja vaidemenetluses, peab kohus ühepäevast tähtaega vastuväidete esitamiseks pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga RKHK 3-3-1-46-12, p 24. RKHKo 3-3-1-72-10, p 17.
TlnRnKo 3-15-1379, p 20.
tutvumist mõistlikuks tähtajaks kinnipeetava ärakuulamisõiguse tagamiseks. Kohus märgib, kuna distsiplinaarmenetluse aja karistuse määramise aeg on tulenevalt VangS § 64 lg-st 4 1 piiratud ühe kuulise tähtajaga, mis hakkab kulgema rikkumise teadasaamise päevast, siis ka sellel põhjusel ei ole põhjendatud anda kinnipeetavale enamat aega vastuväidete esitamiseks kui üks päev pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus kaebajaga, et alates distsiplinaarmenetluse protokollidega tutvumisest kuni vaidlusaluste käskkirjade väljastamiseni ehk kuni 12.08.2016 ei andnud vastustaja talle piisavalt aega vastuväidete esitamiseks. Seega on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole vastustaja rikkunud HMS § 40 lg-st 1 sätestatud kaebaja ärakuulamisõigust.
12.Käskkirjad nr 6-2/1370, 6-2/1387 ja 6-2/1388.
12.1.Seoses vaidlusaluste käskkirjadega väitis kaebaja, et alates distsiplinaarmenetluse protokollidega tutvumisest kuni käskkirjade nr 6-2/1370, 6-2/1387 ja 6-2/1388 väljastamiseni oli kaebajal aega vastuväidete esitamiseks umbes 45 minutit. Kuna kaebaja ei jõudnud selle aja jooksul esitada vastustajale sisulisi vastuväiteid, jäi tema õigus olla ära kuulatud realiseerimata, mis omakorda viis ebaõiglaste haldusaktide väljastamiseni.
12.2.Tulenevalt haldusasja materjalidest, 19.08.2016 väljastas vastustaja käskkirja nr 6-2/1370. Distsiplinaarmenetluse protokoll koostati ja tutvustati kaebajale allkirja vastu käskkirja nr 62/1370 väljaandmise kuupäeval ehk 19.08.2016. Käskkirjad 6-2/1387 ja 6-2/1388 väljastati 22.08.2016. Distsiplinaarmenetluse protokollid koostati ja tutvustati kaebajale allkirja vastu ka 22.08.2016.
12.3.Vastustaja märkis, et käskkirjaga nr 6-2/1388 seoses esitas kaebaja pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist vastuväited ja menetleja on nendega arvestanud distsiplinaarkaristuse määramisel. Haldusasja materjalide kohaselt seoses käskkirjaga nr 62/1388 andis kaebaja selgitusi 17.08.2016, kui see oli tehtud enne seda, kui ta tutvus distsiplinaarmenetluse protokolliga. Haldusasja materjalidest ei ole näha, et kaebaja oleks jõudnud esitada vastuväited pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist, kuid enne käskkirja nr 6-2/1388 väljaandmist.
12.4.Vastustaja leidis, et ainuüksi asjaolu, et distsiplinaarmenetluse protokoll ja käskkiri on koostatud samal päeval ei saa iseenesest isiku õigusi rikkuda. Kohus vastustajaga ei nõustu. Käesoleva otsuse p-s 10, tuginedes Riigikohtu seisukohtadele, leidis kohus distsiplinaarmenetluses kinnipeetavale ärakuulamisõiguse tõhusamaks realiseerimiseks peab olema antud mõistlik aeg vastuväidete esitamiseks, pärast seda, kui ta tutvus distsiplinaarmenetluse protokolliga. Mõistlikuks ajaks pidas kohus tulenevalt kohtupraktikast ühte päeva alates distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumisest. Selle aja jooksul on kohtu arvates võimalik hoolikalt tutvuda distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega (protokolliga), mõelda vastuväidete sisu üle, panna vastuväited kirja ja edastada vastustajale. Kohtu arvates on see minimaalne mõistlik tähtaeg distsiplinaarmenetluses vastuväidete esitamiseks ja vastustaja oleks pidanud sellega arvestama distsiplinaarmenetluse läbiviimisel. Kohus ei pea mõistlikuks ärakuulamisõiguse realiseerimise aspektist lähtudes olukorda, kui nii distsiplinaarmenetluse protokolli kui ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tutvustatakse kinnipeetavale samal päeval, eriti olukorras, kui ta ei ole sõnaselgelt ja kirjalikult loobunud vastuväidete esitamisest. Kohus nõustub vaideotsuses vastustaja poolt toodud argumendiga, et pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist ei pea vastustaja lõpmatult ootama kinnipeetava poolt vastuväidete esitamist, kuid see kohtu arvates siiski ei tähenda, et kinnipeetavale vastuväidete esitamiseks tuleb anda mõned minutid. Kohus rõhutab, et tulenevalt põhiseaduse
§-st 14 õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Seega peab vastustaja planeerima distsiplinaarmenetluse läbiviimist nii, et ka pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist oleks kinnipeetavale tagatud mõistlik aeg ärakuulamisõiguse realiseerimiseks.
12.5.Kohus märgib, et vastustaja ei vaielnud selle üle, et eelpoolnimetatud distsiplinaarmenetluse protokollide vaidlustamiseks oli kaebajal umbes 45 minutit. Seega peab kohus usutavaks kaebaja väidet, et vastuväidete esitamiseks oli tal aega mõned minutid. Sellest tulenevalt kaebajal sisuliselt puudus võimalus vastuväidete esitamiseks ehk ta ei saanud tõhusamalt realiseerida HMS § 40 lg-s 1 sätestatud ärakuulamisõigust. Antud juhul ei esine ka § 40 lg-s 3 nimetatud ärakuulamisõiguse tagamata jätmise erandeid. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, on kohus seisukohal, et distsiplinaarmenetlustes seoses käskkirjadega nr 62/1370, 6-2/1387, 6-2/1388 rikkus vastustaja kaebaja ärakuulamisõigust, mistõttu vaidlusalused käskkirjad on menetlusreeglite rikkumise tõttu formaalselt õigusvastased.
12.6.HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohus sedastas, et ärakuulamisõiguse rikkumisel võib kohus jätta haldusakti tühistamata üksnes juhul, kui kohus on veendunud, et isiku nõuetekohane ärakuulamine ei oleks toonud kaasa kaebaja jaoks soodsama haldusakti andmist.4 Kohus märgib, et halduskohtumenetluses põhjendas kaebaja oma kaebust vaid sellega, et distsiplinaarmenetluses peale distsiplinaarmenetluste protokollidega tutvumist puudus tal võimalus vastuväidete esitamiseks. Kaebaja ei ole selgitanud kohtule, missugused vastuväited jättis ta esitamata. Samas pärast seda, kui kohus tutvus distsiplinaarmenetluste materjalidega ja vaidlusalaste käskkirjade põhjendustega ei tekkinud kohtul kahtlust selle üle, et kaebaja ärakuulamisõiguse parem tagamine oleks kaasa toonud kaebaja jaoks soodsamate käskkirjade välja andmise.
12.7.Eelpoolnimetatud põhjusel ning juhindudes HMS §-st 58, jätab kohus käskkirjad nr 62/1370, 6-2/1387 ja 6-2/1388 tühistamata.
13.Käskkiri nr 6-2/1437.
13.1.Kaebaja väitis, et alates 25.08.2016 puudus tal kirjutusvahend, seetõttu ei saanud ta pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist esitada vastuväiteid. Vastustaja ei pidanud kaebaja väidet eluliselt usutavaks.
13.2.Kohus möönab, et kaebaja oleks saanud kaks kirja valmis kirjutada varem, kuid need välja saata 25.08.2016. Samuti on võimalik, et allkirja kirjavahetuskaardile pani kaebaja 25.08.2016 ja 26.08.2016 talle antud pastapliiatsiga. Samas nõustub kohus vastustajaga, et kirjutusvahend üldjuhul ei saa otsa kirja koostamisel viimasel punktil või tähel. Seega, oleks kohtu arvates kaebajal pidanud oma väidete kinnitamiseks alates 25.08.2016 kirjutusvahendi puudumise kohta jääma kiri või muu dokument, millest on näha, et kirjutusvahend on otsa saanud just selle dokumendi koostamisel (kirjutatud tühjaks saava kirjutusvahendiga). Kaebaja ei ole seda dokumenti kohtule esitanud. Sellest tulenevalt ei suutnud kaebaja tõendada kohtule, et alates 25.08.2016 tal puudus vastuväidete esitamiseks kirjutusvahend. Inspektor-kontaktisik G. Kiviranna selgitusest ka ei ole näha, et kaebaja oleks tema poole pöördunud palvega väljastada talle kirjutusvahend vastuväidete kirjutamiseks. Eeltoodu põhjal ei pea kohus
RKHKo 3-3-1-22-13, p 21; 3-3-1-76-12, p 14; 3-3-1-65-11, p 23.
kaebaja väidet selle kohta, et alates 25.08.2016 puudus tal kirjutusvahend, usutavaks.
14.Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse rahuldamata täies ulatuses.
15.Menetluskulud.
15.1.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 08.02.2017 määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas (15 eurot), Eesti Vabariigi kanda.