********i kaebus Viru Vangla 06.07.2016.a käskkirja nr 6-3/805 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja ******** Vastustaja Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord
kanda.
Jätta
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 29.05.2017. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebus ja poolte seisukohad
1.Viru Vangla tunnistas 06.07.2016.a käskkirjaga nr 6-3/805 (tl 10-12, edaspidi vaidlustatud käskkiri) kinnipeetav ********i süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning karistas teda 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebajat süüdistati selles, et 06.06.2016.a ei allunud ta vanglaametnike korraldusele asuda tööle. Valvur Andres Nikuneni korraldusele vastas kaebaja üleolevalt „phhh“ ning vanemvalvur Annely Kaurili korraldusele ei vastanud. Seejärel andis Annely Kauril kaebajale korralduse minna tagasi kambrisse, kaebaja täitis selle. Käskkirjas on ära toodud kaebaja vastuväited. Nende kohaselt ootasid teda kambrist väljumisel viis valvurit, kes võtsid kaebaja piiramisrõngasse. Kaebajal tekkis ruumi vähesusest klaustrofoobiline seisund ja hingamisraskused, kaebaja põeb ka astmat. Kaebaja läks valvurite vahelt läbi ja lõi jalaga kappi, kapp purunes. Pärast seda lükkasid kaks valvurit
kaebaja akna alla ja hoidsid teda kinni, seejärel lükati kaebaja kambrisse tagasi. Kaebaja ei ole tööst keeldunud. Kaebajale ei antud võimalust tööd teha.
2.******** esitas 04.08.2016.a Viru Vanglale vaide (tl 13-14) punktis 1 nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 22.08.2016.a vaideotsusega nr 6-12/199-2 (tl 15) vaide rahuldamata.
3.******** esitas 16.09.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 06.07.2016.a käskkirja nr 6-3/805 tühistamise nõudes. Kaebaja leidis, et käskkirja andmisel on vangla rikkunud kaalutlusreegleid ja uurimisprintsiipi. Kaebaja väiteid kinnitavad tõendid on jäänud kogumata ja hindamata. Videosalvestis tõendab, et kaebaja oli kambrist väljumisel viie valvuri poolt ümbritsetud ning valvurid olid töö tegemise korralduse andmisel tihedalt vastu kaebajat. Pärast kapi löömist surusid valvurid kaebaja akna alla ja hoidsid teda kinni. Seejärel lükati kaebaja kambrisse ja uks sulgus. Kaebajal ei olnud reaalset võimalust korraldust täita ja tööle hakata. Kaebaja ei ole talle süüks pandud rikkumist toime pannud. Kapi löömise eest sai kaebaja karistada eraldi menetluses, käesolev karistus on topelt karistus. Määratud karistus on ebaproportsionaalselt karm. Kartserisse paigutamist tuleks kasutada ainult erandlikel juhtudel. Asjas ei ole tuvastatud erandlikke asjaolusid, mis tinginuks kartserisse paigutamist 25 ööpäevaks. Kaebaja viitas ka vaides esitatud põhjendustele, vaide põhjendused kattuvad kaebuse põhjendustega.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. Kaebaja on kinnipeetavana kohustatud töötama. Kaebaja määrati tööle Viru Vangla 30.05.2016.a käskkirjaga nr 6-2/754. Kaebaja tööle määramise kooskõlastas arst. Kaebaja ei ole vaidlustanud tema tööle määramise käskkirja. Valvurid Andres Nikunen, Talis Põllu ja Annely Kauril koostasid 06.06.2016.a toimunud intsidendi kohta ettekande nr 6-20/4094-1. Kohal olnud ametnikud on andnud juhtunu kohta ka täiendavaid selgitusi. Kogutud dokumentide kohaselt andis Andres Nikunen kaebajale korralduse asuda tööle. Korralduse andmise juures viibisid vanemvalvur Annely Kauril ning valvurid Talis Põllu, Raido Linde ja Siim Naarits. Kaebaja ei keeldunud korralduse täitmisest ning esialgu tundus ametnikele, et kaebaja hakkabki tööle. Ametnikud väljastasid kaebajale lapi tolmu pühkimiseks. Kaebaja küsis ametnikelt harja, kuid talle selgitati, et hetkel peab ta tolmu pühkima lapiga ning põrandaharja ei ole tal vaja. Kaebaja ei olnud rahul ametnike vastusega. Seejärel liikus kaebaja koridoris seisva kapi juurde ja lõi kappi jalaga, mille tagajärjel kapp läks katki. Valvurid A. Nikunen ja T. Põllu suunasid kaebaja akna juurde. A. Nikunen andis uuesti kaebajale korralduse asuda tööle. Kuna kaebaja korraldusele ei reageerinud, siis kordas tööle asumise korraldust vanemvalvur Annely Kauril, kes juhtis kaebaja tähelepanu ka sellele, et ei ole mõtet vangla vara lõhkuda. Kaebaja ametnike korraldustele ei reageerinud, millest ametnikud järeldasid, et kaebaja ei hakka tööle ning suunasid ta tagasi kambrisse. Distsiplinaarmenetluses kogutud materjalidest ja videosalvestisest ei nähtu, et enne kapi lõhkumist oleks kaebaja võetud piiramisrõngasse. Tegemist oli tavapärase järelevalve korraldamisega ning vanglateenistusel on õigus otsustada, kas julgeoleku tagamiseks on vaja
kahe või enama ametniku kohalolekut. Kaebaja paikneb tugevdatud järelevalvega üksuses, kus viibivad reeglina kõrgohtlikud kinnipeetavad, kes on majandustöödel osalemise suhtes negatiivselt meelestatud ning võivad selle vältimiseks panna toime erinevaid õigusrikkumisi. Kaebaja väited klaustrofoobia seisundist ei saa olla vabanduseks agressiivsele käitumisele. Materjalidest ei nähtu, et 06.06.2016.a oleks kaebaja andnud ametnikele teada, et tal on tervisemure, mistõttu ta ei saa täita tööle asumise korraldust. Korraldus tööle asumiseks anti kaebajale selgelt ja ühemõtteliselt. Kaebaja edasine tegevus oli üleolev ning isik näitas selgelt välja oma allumatust. Korraldus asuda tööle anti kaebajale korduvalt, kuid isik tööle ei hakanud. Täitmata võib jätta vaid korralduse, mis vastab tühise haldusakti tunnustele ja mille tühisus on ilmselge. Korraldus koristada üldkasutatavat ruumi tühise korralduse tunnustele ei vasta. Kaebajal oli kohustus sellele korraldusele alluda. 06.06.2016.a pani kaebaja toime kaks rikkumist: esiteks kapi lõhkumine ja teiseks korraldusele mitte allumine. Tegemist on eraldisesvate rikkumistega, mida menetletakse eraldi menetlustes. Asjaolu, et kaebaja pani ühel päeval toime mitu rikkumist, ei tähenda, et teda on topelt karistatud. Distsiplinaarmenetluse raames kontrollis vastustaja videosalvestist, koostatud on videosalvestise vaatlemise protokoll. Lisaks on võetud intsidendi juures viibinud ametnikelt täiendavaid selgitusi ja kontrollitud kaebaja vastuväiteid. Vangla ei ole rikkunud uurimisprintsiipi. Kartserisse paigutamine on erandlik karistus, mida ei tohi kohaldada kergekäeliselt. Siiski on kaebajale määratud karistus proportsionaalne. Kinnipeetava allumatus seab ohtu vangla julgeoleku. Allumatus võib kujuneda kinnipeetava vastuhakuks. See annab negatiivset eeskuju teistele kinnipeetavatele ning loob olukorra, kus distsipliini tagamine on raskendatud. Korraldusele mitte allumine näitab kinnipeetava negatiivset suhtumist õiguskorda ja vanglateenistuse ametnikesse. Seetõttu on korralduse eiramisel tegemist raske rikkumisega. Kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja, teda on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras vanglaametnike korraldustele mitte allumise eest. Kaebajal oli käskkirja koostamise seisuga 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 8 olid määratud korraldustele mitte allumise eest ning viimati, 23.05.2016.a karistati teda kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks. Vangla järeldas, et kaebaja ei ole oma varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ja tema suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemat distsiplinaarkaristust. Kuna analoogse rikkumise eest on kaebajat karistatud kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks, siis leidis menetleja, et 06.06.2016.a distsipliinirikkumise eest oleks proportsionaalne karistus kartserisse paigutamine 25 ööpäevaks. Kohtu seisukoht
5.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 37 lg 1 alusel on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 37 lg 2 kohaselt ei ole erandina kohustatud töötama üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav, üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav, kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav.
6.Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristus selle eest, et kaebaja ei allunud 06.06.2016.a vanglaametnike korraldusele asuda tööle. Kaebaja vaidlustas selle käskkirja kolmel põhjusel: kaebaja hinnangul ei ole ta toime pannud talle ette heidetud tegu, tegemist on kahekordse karistamisega ja karistus on ebaproportsionaalne. Kaebaja ei ole otsesõnu tuginenud sellele, et tal oli õigus keelduda tööst tervisliku seisundi tõttu. Kaebaja väitis seda, et valvurite läheduse ja astma põdemise tõttu tekkis tal klaustrofoobia ja oli raske hingata, mistõttu kaebaja lõhkus kapi. Kohtu hinnangul võimaldas kaebaja tervislik seisund tal vaidlusalusel päeval tööd teha. Kaebaja ei toonud tööle määramise menetluses välja, et tal ei ole võimalk töötada tervisliku seisundi tõttu. Arstide Reet Aadamsoo ja Elle Elbergi hinnangutel (tl 26-27) oli kaebaja töövõimeline. Kaebaja ei taotlenud vaidlusaluse juhtumi käigus arsti või õe kutsumist tema tervise kontrollimiseks. Kui kaebaja tervislik seisund võimaldas lõhkuda kapi, siis lubas see teha ka tööd, mis seisnes tolmu pühkimises. Kaebaja suhtes ei kohaldu muud VangS § 37 lg 2 sätestatud erandid ning nendele ei ole kaebaja ka tuginenud.
7.Kaebaja väidab esiteks, et ta ei jätnud täitmata korraldust asuda tööle, vaid valvurid takistasid tal tööle asumast. 06.06.2016.a toimunu kohta on valvurid ja kaebaja andnud distsiplinaarmenetluses ütlused. Valvur Andres Nikuneni 06.06.2016.a ettekande nr 6-20/4094-1 (tl 28) kohaselt oli ta 06.06.2016.a kella 10:15 paiku koos vanemvalvur Annely Kaurili ja valvur Talis Põlluga V8 eluosakonna eraldatud osas. Ta andis kinnipeetav ********ile korralduse asuda koristama eluosakonda. Kinnipeetav vastas selle peale üleolevalt „phhh“. Sama korralduse andis vanemvalvur Annely Kauril, sellele ei vastanud kinnipeetav midagi. Kuna kinnipeetav ei reageerinud korraldustele, andis vanemvalvur talle korralduse minna oma kambrisse, millele kinnipeetav allus. Ettekandele on alla kirjutanud ka Annely Kauril ja Talis Põllu. Viru Vangla inspektor-kontaktisiku Häli Etti 07.06.2016.a teatega (tl 36 pöördel) teavitati kaebajat, et eelnimetatud ettekande alusel viiakse tema suhtes läbi distsiplinaarmenetlus. Kinnipeetavale anti võimalus anda selgitusi. Kinnipeetav ei olnud ettekandega nõus, kuid ei soovinud selgitusi anda. Valvurite Talis Põllu, Siim Naaritsa, Andres Nikuneni ja Raivo Linde ning vanemvalvur Annely Kaurili poolt koostatud õienditest nähtub, et 06.06.2016.a ajavahemikus kl 10.0810.10 andis valvur A. Nikunen V8 osakonna kinnipeetavale M. Septerile korralduse asuda tööle, millega kinnipeetav nõustus. Kinnipeetav soovis koristamiseks põrandaharja, kuid talle anti lapp tolmu pühkimiseks, mis talle ei sobinud. Liikudes kambrist välja, suundus ta koridoris seisva kapi juurde ja lõi seda jalaga. Seejärel suunasid valvurid Talis Põllu ja A. Nikunen kinnipeetava akna juurde (tl 30, 30 pöördel, 31, 31 pöördel, 32). Pärast seda andsid valvur A. Nikunen ja vanemvalvur A. Kauril kinnipeetavale uue korralduse asuda tööle (tl 30, 30 pöördel, 31, 31 pöördel). Kinnipeetav midagi konkreetset ei vastanud (tl 30, 30 pöördel, 31), lausus midagi vaikselt (tl 30) või puhises omaette (tl 30 pöördel, tl 31). Peale seda paigutati kinnipeetav kambrisse tagasi (tl 30, 30 pöördel, 31). Kinnipeetavaga suhtlesid kõik ametnikud rahulikult ning korraldused olid konkreetsed ja selged (tl 31, 31 pöördel). Kaebaja 04.07.2016.a vastuse põhjal distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 42 ja pöördel) toimus 06.06.2016.a intsident järgmiselt. Umbes kl 10 tegid valvurid kambri ukse lahti ja andsid korralduse asuda tööle. Kaebaja oli kohe nõus ning küsis põrandapesuks harja ja
ämbrit. Selle peale valvurid sulgesid ukse ja see avati uuesti 5 minuti pärast. Kambrist väljudes ootas kaebajat viis valvurit (Nikunen, Kauril, Linde, Naarits ja Põllu). Koridor on lühike ja kitsas ning ruumi liikumiseks on vähe. Lisaks on koridoris kapp voodivarustuse jaoks. Koridoris võtsid valvurid kaebaja piiramisrõngasse, kuigi ta ei ole vangistuse jooksul kordagi agressiivne olnud. Kaebaja ja valvurite vahel oli ainult pool meetrit. Keegi valvuritest käskis kõrgendatud häälel kaebajal kuiv lapp võtta ja pühkida. Kaebajal tekkis klaustrofoobia ja tundis, et on vaja hingamisruumi, sest pole võimalik tööd teha, kui ollakse valvuritest ümbritsetud. Kaebaja läks valvurite vahelt läbi ja lõi jalaga kapi ust, lõhkudes kapi. Valvurid lükkasid kaebaja akna alla ja hoidsid jõuga kinni. Küsimusele, miks ta nii tegi, kaebaja ei vastanud. Siis lükati ta kambrisse tagasi. Kaebaja selgitas, et ei ole töö tegemisest keeldunud. Talle ei antud võimalust normaalsetel tingimustel töötada ehk töö tegemiseks ei avanenud võimalust. Kaebaja vaide (tl 13-14) kohaselt soovis ta 06.06.2016.a alustada töö tegemist, kuid ei saanud, liikus kapi juurde ja lõi seda jalaga. Ta suruti valvurite poolt akna alla ja hoiti kinni, seejärel lükati kambrisse tagasi. Pelgalt korralduse andmisest ei piisa, vangla peab tagama kinnipeetavale võimaluse antud korraldust täitma asuda.
8.Kaebaja ja vastustaja versioonides sündmuste kui selliste kohta tegelikult vastuolu ei ole. Mõlemate versioonide kohaselt anti kambris viibivale kaebajale korraldus asuda tööle, kaebaja väljus kambrist, kaebajale anti ülesanne pühkida tolmu, kaebaja lõhkus kapi, kaebaja suunati akna alla ja seejärel tagasi kambrisse. Erinevad on kaebaja ja vastustaja tõlgendused toimunud sündmustele. Kaebaja arvates soovis ta tööle asuda, kuid tal puudus selleks võimalus. Vastustaja arvates väljendas kaebaja käitumine keeldumist. Kumbki pool ei väida seda, et kaebaja oleks sõnades väljendanud keeldumist töö tegemisest või seda, et kaebaja oleks reaalselt asunud talle antud ülesannet täitma. Kohus nõustub vastustaja tõlgendusega. Seda, kui isik pärast korraldust asuda tolmu pühkima ei alusta seda tegevust, vaid suundub kapi juurde ja purustab selle, ei saa tõlgendada tööle asumise korralduse täitmisena. On küll usutav, et valvurid pärast kapi lõhkumist kaebaja agressiivse käitumise tõttu tema tegutsemisvabadust mõnevõrra piirasid, kuid ka kaebaja ise ei väida, et ta oleks koos valvuritega akna juures viibides kas sõnade või tegudega väljendanud tahet võtta lapp ja alustada tööd.
9.Kohtule esitatud videosalvestise põhjal ei saanud valvurite paiknemine takistada kaebajal koristustööde tegemist. Nagu on kirjeldatud 06.07.2016.a menetlustoimingu protokollis (t lk 44 pöördel), ei ole salvestisel näha kogu eelkirjeldatud tegevus (akna juures toimuv salvestisel ei kajastu). Pärast kambrist väljumist ei asunud valvurid kaebajale sedavõrd lähedal, et see oleks takistanud tolmu pühkimist. Tegemist oli kitsa koridoriga, kus valvuritel poleks olnud võimalik kaebajale liikumiseks rohkem ruumi jätta. Töötamist ei saanud valvurid takistada ka põhjusel, et kaebaja seda teha isegi ei proovinud. Kaebaja väidet, et valvurite lähedus põhjustas tal klaustrofoobia tõttu hingamisraskusi, käsitles kohus eespool. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et kaebaja ei allunud korraldusele asuda tööle. Seega pani kaebaja toime talle ette heidetud rikkumise.
10.Kaebaja leidis, et teda on 06.06.2016.a toimunu eest kahekordselt karistatud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pani toime kaks erinevat tegu. Vaidlustatud käskkirjaga karistati kaebajat selle eest, et ta ei allunud korraldusele asuda tööle. Kapi
lõhkumise osas on vastustaja vastuse põhjal (tl 22) alustatud väärteomenetlust karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 tunnustel. See säte näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Üheks varavastaseks süüteoks on KarS § 203 lg 1 põhjal võõra asja rikkumine või hävitamine. Kuigi tööle asumise korralduse täitmata jätmine ja kapi lõhkumine toimusid ajaliselt lähestikku ja nende vahel oli teatav sisuline seos, ei saa neid siiski käsitleda ühe rikkumisena. Tegemist on kahe faktiliselt eristatava teoga, mida kvalifitseeritakse erinevatel õiguslikel alustel. Ka kaebaja ise on kapi lõhkumist põhjendanud oma tervisliku seisundiga, kuid tööle asumisest keeldumist valvurite poolt talle tehtud takistustega. Kohtu hinnangul ei ole kahekordse karistamise keeldu rikutud.
11.Kaebaja on seisukohal, et määratud karistus on ebaproportsionaalselt karm. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, sh kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. VangS § 63 lg 3 sätestab, et distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks on VangS § 6 lg 1 kohaselt kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Karistamise otsustamine ning karistuse liigi ja määra valimine on vangla kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
12.Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on vastustaja arvestanud karistuse määramisel järgmisi asjaolusid ja kaalutlusi: -
vangistuse eesmärk on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ning üheks viisiks on tööoskuste ja harjumuste tekitamine ja säilitamine;
-
tegemist on raske rikkumisega, mis seab ohtu vangla julgeoleku ja loob olukorra, kus distsipliini tagamine on raskendatud;
-
korraldusele mitte allumine näitab kinnipeetava negatiivset suhtumist õiguskorda ja ametnikesse, keeldumine töökohustusest väljendab vastupanu vanglasüsteemile ja õiguskorrale;
-
kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja, keda on korduvalt karistatud korraldustele mitte allumise eest, viimati 23.05.2016.a kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks;
-
isik ei ole varasemast järeldusi teinud, seega ei saa kergemat karistust kohaldada;
-
karistus peab olema piisav, et kinnipeetav mõistaks rikkumise tõsidust ning tal oleks võimalik teha järeldusi, mis võivad mõjutada teda õiguskuulekalt käituma.
13.01.07.2016.a seisuga koostatud kaebaja distsiplinaarkaristuste väljavõtte (tl 40 pöördel) kohaselt karistati kaebajat ajavahemikul 12.10.2015 kuni 26.05.2016 distsiplinaarkorras 9-l korral, sh 8-l korral ametniku korraldusele mitteallumise või tööst keeldumise tõttu.
14.Kohus leiab, et otsuse langetamisel ja karistuse määramisel on vastustaja rakendanud õigesti kaalutlusõigust ja toonud selgelt välja kaalutlused, miks kaebajale määrati käskkirjas toodud karistus. Vastustaja on kaalutlusõigust teostanud kooskõlas oma volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestanud olulisi asjaolusid ning kaalunud põhjendatud huve.
Kaebaja väide, et määratud karistus oli ebaproportsionaalne, ei ole piisavalt motiveeritud. Vastustaja on õigesti leidnud, et vangla ohutuse ja julgeoleku ohustamise tõttu oli tegemist raske rikkumisega. Vastustaja järeldused, et kaebajat tuli karistada, kohane karistus on kartserisse paigutamine ning proportsionaalne on määrata karistuseks kartserisse paigutamine kahekümne viieks ööpäevaks, kuna varasematest karistustest ei ole isik järeldusi teinud, on kooskõlas arvesse võetud asjaoludega.
15.Õige ei ole kaebaja väide, et vastustaja ei ole distsiplinaarasjas arvestanud videosalvestisega. Videosalvestist kirjeldav menetlustoimingu protokoll on distsiplinaarasja materjalide hulgas ning videosalvestist on vaidlustatud käskkirjas käsitletud.
16.Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja väited ei ole aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisel. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle põhjal jäävad menetluskulud kaebaja kanda.
18.HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, seetõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.