Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits 27.04.2017, Tartu 3-15-1695 Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vangla 26.04.2015. a käskkirja nr 6-4/225 õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 28.01.2016. a otsus Aleksei Nikiforovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Aleksei Nikiforov Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.01.2016. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta kaebaja riigilõiv Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 29.05.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kohaldas 26.04.2015. a käskkirjaga nr 6-4/225 (tl 11-12p), mida parandas 29.04.2015. a käskkirjaga nr 6-4/233 (tl 13), alates 26.04.2015 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet kaebaja üle ja vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega; kaebaja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, selleks et vältida kokkupuudet teiste kinnipeetavatega, keda kaebaja võib mõjutada; kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kaebaja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning selle vajaduse tingib ka lukustatud osakonna eripära. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati, kuna kaebaja oli ohtlik vangla julgeolekule, kaebaja suhtes kuni asjaolude äralangemiseni.
2.Kaebaja esitas 04.05.2015 Viru Vanglale vaide (tl 14, tõlge tl 17), milles palus tühistada Viru Vangla 26.04.2015. a käskkirja nr 6-4/225. Viru Vangla jättis 15.06.2015. a vaideotsusega nr 6-12/76-4 (tl 18) vaide rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 03.07.2015 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 4, 54, 60), milles palus tühistada Viru Vangla 26.04.2015. a käskkiri nr 6-4/225. Hilisemas täienduses soovis kaebaja muutunud asjaolude tõttu üle minna käskkirja õigusvastasuse tuvastamisele. Kaebaja väitis, et ta pandi kinni seepärast, et justkui oleks ta valvurit solvanud. Solvamine aga on tõendamata ja kaebajale on arusaamatu, mis alusel kohaldati tema suhtes vangistusseaduse (VangS) §-s 69 sätestatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käskkiri algatati ebaseaduslikult. Kaebaja väitis, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamine annab talle moraalse rahulolu. Kaebaja lisas, et käskkirjaga tekitati talle moraalset ja füüsilist kahju, mis rikkus kaebaja õigusi ja vabadusi. Kaebajat alandati moraalselt, piirati, diskrimineeriti ning solvati kaebaja inimväärikust ja õigusi.
4.Viru Vangla palus kaebusele esitatud ja hiljem täiendatud vastuses (tl 26-27, 65) jätta kaebus rahuldamata.
5.Tartu Halduskohus jättis 28.01.2016. a otsusega (tl 73-75) kaebuse Viru Vangla 26.04.2015. a käskkirja nr 6-4/225 õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata. Halduskohus märkis, et kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud, sest kohus saab kontrollida üksnes, kas kaalumisviga täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul esines või mitte, kuid kohus ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust. Halduskohus selgitas, et kohus ei saa ennetava meetme õiguspärasuse hindamisel võtta arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist. Halduskohus oli seisukohal, et kaebaja suhtes kohaldatud meetmete liigist ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgist pidi vastustaja meetmete kohaldamisel arvestama ühelt poolt sellega, et piiratakse kaebaja vabadust vanglas liikuda ja suhelda, s.t kehtestatakse kaebajale rangem kinnipidamise režiim. Teiselt poolt pidi vangla arvestama VangS § 66 lg-s 1 sätestatud kohustusega korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt paiknes kaebaja 26.04.2015 kella 17:55 paiku koridoris nimesildita. Vanemvalvuri korduvatele korraldustele kambrisse minna kinnipeetav ei reageerinud. Pärast vestlust läks kinnipeetav ikkagi kambrisse, kuid kasutas ametniku suhtes solvavaid väljendeid, millest ametnik tundis end solvatuna. Kell 18:15 jalutas kaebaja uuesti koridoris nimesildita ja ametnik andis uuesti korralduse kambrisse minna. Kaebaja kasutas veelkord ametniku suhtes solvavaid väljendeid ning ka seekord ei allunud kaebaja ametniku korraldusele. Viru Vangla on lähtunud kaalutlustest, mille kohaselt eeltoodust informatsioonist tulenevalt pidi vangla reageerima ja välistama ohu, kuna oli piisav alus eeldada, et kinnipeetav võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule. Tegemist on süstemaatilisi rikkumisi toime paneva kinnipeetavaga, mis omakorda tingib vajaduse kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest vastasel juhul võib vangla luua kinnipeetava jaoks soodsa olukorra uute õigusrikkumiste toime panemiseks. Viru Vangla hinnangul näitas kaebaja oma käitumisega, et ta ei ole asunud õiguskuulekale teele ja isiku kuritegelik mõtteviis võib leida vanglas väljundi vanglaametnike solvamise ja ametnike korraldustele mitteallumisega. Lisaks võib kinnipeetav sarnase käitumisega mõjutada ka teisi kinnipeetavaid samalaadsetele rikkumistele. Vaidlustatud käskkirjas on Viru Vangla asunud seisukohale, et vanglateenistus ei saa jätta olemasoleva informatsiooni põhjal reageerimata ning jätta kinnipeetav lahtisesse osakonda, kus kinnipeetaval on võrreldes kinnise osakonnaga suurem võimalus toime panna jätkuvalt
õigusrikkumisi, mistõttu on vajalik, et kinnipeetav kannaks edaspidist vanglakaristust kuni võimaliku vanglasisese ümberpaigutamise teostamiseni eraldatud lukustatud kambris, kus kokkupuude teiste kinnipeetavatega oleks minimaliseeritud ja kinnipeetava üle teostatakse efektiivsemat järelevalvet. Vastustaja leidis, et selleks, et tagada teiste kinnipeetavate julgeolek ja turvalisus, on vajalik piirata kinnipeetava vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust. Halduskohus selgitas, et kohtule esitatud kinnipeetava distsiplinaarkaristustest (tl 29-40) nähtub, et kaebajat on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ametniku korraldusele mitteallumises ja ametniku suhtes solvavate väljendite kasutamises, mille eest on kaebajale määratud kartserikaristus. Samuti on kaebaja jätkanud rikkumiste toimepanemist mh 29.05.2015 viskas kaebaja vastu seina temale antud vee; 30.05.2015 viskas toidujagajat veega, 26.05.2015 viskas valvurit veega; 15.07.2015 tekitas P2 osakonnas uputuse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 85, 104-104p), milles palub halduskohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kaebus rahuldamata ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Kaebaja väidab, et puudavad tõendid selle kohta, et kaebaja on valvurit solvanud. Halduskohtu otsuses väljatoodud rikkumisi, mis toimusid pärast 26.04.2015. a käskkirja, ei saa kaebajale ette heita, sest käskkirja andmise hetkel ei olnud neid tegevusi veel toimunud. Kaebaja väidab, et ta ei ole kedagi ähvardanud, tal pole kuritegelikku mõtteviisi ja ta ei avalda mõju teistele kinnipeetavatele ning ei ole ohtlik vangla julgeolekule. Ta on rahulik ja tasakaalukas inimene, kes ei ole kaaskinnipeetavaid ja vangla ametnike rünnanud. Kaebaja väidab, et hoopis vangla 26.04.2015. a käskkirjaga kohaldatud preventiivsed meetmed provotseerisid kaebajat edasisteks rikkumisteks.
7.Viru Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 109-109p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Viru Vangla on seisukohal, et vaidluse esemeks ei ole 26.04.2015 kell 17:55 kaebaja poolt vanglaametniku solvamise faktilised küsimused. Viru Vangla märgib, et antud rikkumise osas toimub väärteomenetlus Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna poolt menetletavas väärteoasjas 650015000084 (antud rikkumine on üheks episoodiks paljudest). Kaebaja ei vaidle apellatsioonkaebuses vastu ettekandes 6-20/2314-1 toodud teistele asjaoludele – kinnipeetav ei kandnud väljaspool kambrit nimesilti ning keeldus täitmast valvuri korduvaid korraldusi minna kambrisse. Viru Vangla märkis, et enne 26.04.2015 omas kaebaja mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi teiste inimeste erinevate asjadega viskamise ja vangla vara kahjustamise eest. Koos asjaoluga, et kaebajal oli hulganisti eelnevaid rikkumisi, andsid juba antud rikkumised iseseisvalt aluse VangS § 69 lg-te 1 ja 2 järgi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
9.Ringkonnakohus selgitab kõigepealt, et kuna kaebaja esitas halduskohtule tühistamiskaebuse kaebuse esitamise hetkel kehtinud haldusakti tühistamiseks ja menetluse kestel muutus see haldusakt kehtetuks, siis kuulus käesolevas asjas halduskohtu poolt kohaldamisele HKMS § 152 lg 2, mille kohaselt kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jätkas käesoleval juhul põhjendatult menetlust, kuna kaebaja taotles seda ja see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
10.Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu järgnevale. Otsuse punktis 13 on halduskohus õigesti märkinud, et täiendava julgeolekumeetme õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda ex ante vaatlusviisist ning et seejuures ei saa võtta arvesse asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist. Ometi on halduskohus ise otsuse punktides 22-23 hinnanud asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist. Ringkonnakohus ei nõustu nimetatud otsuse punktides toodud põhjendustega ja leiab, et selles osas on halduskohus kohaldanud vääralt materiaalõigust.
11.Ringkonnakohus pidas käesolevas asjas vajalikuks koguda täiendavalt tõendeid ja palus Viru Vanglal edastada kohtule väärteoasja 650015000084 materjalid. Edastatud materjalid kinnitavad Viru Vangla 26.04.2015. a käskkirjas esitatud asjaolusid. Kuigi väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajat 26.04.2015 aset leidnud valvuri solvamise eest väärteo korras karistatud, ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks nõutav süüteo koosseisu toimepanemine. Ringkonnakohus loeb tõendatuks, et kaebaja viibis 26.04.2015 kella 17:55 paiku koridoris ilma nimesildita ega allunud valvuri korduvatele korraldustele kambrisse minna. Kui kaebaja lõpuks korralduse täitis, siis kasutas ta seejuures väljendeid, mis tundusid valvuri jaoks solvavad. Sama kordus ca kakskümmend minutit hiljem.
12.VangS § 69 lg 1 ls 1 järgi kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Vangla on tuginenud ohule vangla julgeolekule ja kohaldanud sellest johtuvalt eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist. Ringkonnakohus leiab, et korduv korraldustele mitteallumine ja sõim võivad eeskuju funktsiooni tõttu olla ohtlikud vangla julgeolekule ning et vangla valitud meetmed on sobivad, vajalikud ja mõõdukad nimetatud ohu tõrjumiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
13.Kokkuvõttes jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab ja täiendab siiski halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
14.Tulenevalt § 108 lg-st 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus jätkas 25.02.2016. a määrusega kaebajale menetlusabi. HKMS § 118 lg 3 ls 1 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Selle normi alusel jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja vabastas, Eesti Vabariigi kanda.
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.