Tarmo-Toomas Vähi kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 30 800 eurot seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 09.03.2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tarmo-Toomas Vähi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/apellant Tarmo-Toomas Vähi Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja apellatsioonkaebus seonduvalt väitega ebapiisava ruumipuudusega kambrites ja jalutusboksis läbi vaatamata.
2.Ülejäänud osas jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.03.2016. a otsus muutmata.
3.Jätta kaebaja apellatsiooniastme menetluskulu (riigilõiv) summas 735 eurot Eesti Vabariigi kanda ja summas 15 eurot kaebaja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 25.05.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Kaebaja esitas 16.06.2015 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 14-16) seoses ebainimlike ja inimväärikust alandavate tingimustega Tallinna Vanglas perioodil 30.04.2014– 04.03.2015. Kaebaja nõudis kahju hüvitamist summas 30 800 eurot.
2.Tallinna Vangla jättis 18.08.2015. a vastusega nr 5-37/15/181-2 (tl 5-7) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 31.08.2015 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 1, 45-45p), milles palus Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista 30 800 eurot. Kaebaja viitas kaebuses Tallinna Vanglale esitatud kahjunõudele ja Tallinna Vangla vastusele täiendavaid põhjendusi lisamata. Kaebaja väited kahju hüvitamise taotlusest lähtuvalt olid järgmised. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas perioodil 30.04.2014–04.03.2015 kambrites 129, 317, 445, 427,
404.Kambrid olid ebasanitaarses seisukorras (hallitus, krohv pudenes, seintes olid augud). Kaebaja väitis, et normaalseks ei saa pidada pikka ooteaega psühhiaatri vastuvõtule. Lisaks viibis valvur perearsti ja psühhiaatri vastuvõtul kaebaja ja arstiga samas kabinetis. Kambrites 317, 445, 427 oli WC poti asemel põrandas auk. Jalutusboksid olid räpased, boksides oli vähe õhku ja valgust ning boksid olid kaetud kolmekordsete trellidega. Kümme kuud pidi kaebaja viibima kambris ja iga päev tund aega jalutusboksis. Kaebajal puudus võimalus säilitada kergesti riknevaid toiduaineid. Kui käidi dušši all, siis tilkus kambris 317 lagi. Pesemas sai käia vaid üks kord nädalas 20 minutit, mille jooksul pidi jõudma pesta ennast ja enda riideid. Puudus elementaarne elektriohutus. Kambris oli vaid külm vesi. Veekeedukannu võimaldati vaid kaks korda kuus. Helistada sai vaid korra nädalas viis minutit. Kambrite 445 ja 447 vahel oli auk, mille kaudu naaberkambri kinnipeetavad häirisid kaebajat. Kambris 404 oli perioodil 16.02.–04.03.2015 WC pott kambris seinaga ümbritsemata, mille tulemusena tekkis ebameeldiv hais ja privaatsus puudus. Kaebaja väitel põhjustas eeltoodud tingimuste viibimine kaebajale hingelisi ja psüühilisi kannatusi ja solvas kaebaja inimväärikust ning halvendas vaimset ja füüsilist seisundit. Kaebuse täienduses väitis kaebaja, et tal olid Tallinna vanglas unehäireid ja depressioon ning arst selle probleemiga ei tegelenud.
4.Tallinna Vangla palus kaebusele esitatud vastuses (tl 28-29) jätta kaebuse rahuldamata.
5.Tartu Halduskohus jättis 09.03.2016. a otsusega (tl 55-57p) kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et Tallinna Vangla puhul on tegemist vana ühiselamutüüpi vanglaga, mistõttu erinevad Tallinna Vangla kambrid uute vanglate kambritest, kuid samas ei ole Tallinna Vangla kambrite olmetingimused kindlasti sellised, et nende tõttu oleks alust rääkida kaebaja tõsisest väärkohtlemisest või tema õiguse intensiivsest riivest, küll aga on hooned valminud enne ehitusseaduse vastuvõtmist ning seega ajal, mil eluruumidele kehtisid teised nõuded. Halduskohus leidis, et kohtul ei ole alust kahelda vastustaja väidetes, et kambrites, milles kaebaja Tallinna Vanglas viibis, olid tagatud Justiitsministri 30.11.2000. a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 7 lg-s 1 sätestatud esemed, seega oli olemas kõik eluks vajalik – voodi, isiklike asjade hoiukoht, laud, istekoht, tualett ning kraanikauss. Kuna kambri üldise korra ja puhtuse peab tagama kinnipeetav, siis oli tal selleks õigus vanglateenistuse ametnikelt küsida koristusvahendeid. VSkE § 7 lg 1 p 8 kohaselt kuulub kambri sisustusse võimaluse korral WC. Kehtiv VSkE ei reguleeri aga kambris asuva WC konstruktsiooni ega kehtesta nõudeid selle eraldatuse suhtes muust kambrist. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kambrites, kuhu kaebaja oli paigutatud, küll tualetipotti, kuid ihulisi vajadusi oli kaebajal võimalik rahuldada aasia tüüpi WC-s. Igas kambris on tualetiharjad ning vangla poolt väljastatud puhastusvahendite kasutamine peab tagama tualeti puhtuse ja eemaldama ebameeldiva lõhna, seega oli kaebajal endal võimalus tagada tualettnurga puhtus ja vältida ebameeldivat lõhna. Halduskohus märkis, et kaebaja viibis kambris nr 317 perioodil 21.05.–02.10.2014, kuid vangla poole ta tilkuva lae ja hallituse probleemiga nimetatud perioodil ei pöördunud. Samuti puuduvad dokumendihaldusprogrammis Delta kaebaja pöördumised seoses kambri nr 445 seinas oleva auguga või elektrijuhtmestike puudustega. Samas nähtub asja materjalidest, et Tallinna Vanglas tehakse kambrite elektri- ja muude remonttööde teostamise vajaduse ilmnemisel vastav kanne Riigi Kinnisvara AS hooldustööde programmi Archibus. Archibuse kannetest (tl 30-33) nähtuvalt on Hooldus Pluss OÜ kambrite puudustega seotud tähelepanekutele reageerinud ja vajalikud tööd teostanud. Mingeid muid kandeid vaidlusaluste kambrite kohta tehtud ei ole ning kuna kõik kambrites esinevad puudujäägid fikseeritakse Archibuses, siis saab tõsikindlalt asuda seisukohale,
et muid olulisi kõrvalekaldeid kambritingimustes märgitud ajavahemikus ei esinenud. Halduskohus nõustus vastustajaga, et kuna Tallinna Vangla hooned on vanad, siis tuleb arvestada sellega, et ükskõik milliste pindade (ja ka esemete) kasutamisega kaasneb kulumine ja seetõttu muutub ajapikku ka ruumi välisilme visuaalselt vähem atraktiivseks, kuid see ei mõjuta kohtu arvates olulisel määral seda pinda kasutavate isikute elukvaliteeti. Halduskohus märkis, et vaidlust ei ole selles, et kaebajale võimaldati värskes õhus viibida ca 15 m2 suuruses jalutusboksis. Kuna jalutusbokse koristatakse igapäevaselt, siis ei saa nad kohtu arvates olla kaebaja poolt viidatud seisus. VangS § 50 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel, saun, vann või dušš. Halduskohus märkis, et kohtul ei ole alust kahelda vastustaja väidetes, et Tallinna Vangla kambrites viibivatele kinnipeetavatele võimaldatakse pesemisi graafiku alusel ühel korral nädalas, kusjuures on kinnipeetavale lubatud kambris seep. Asja materjalidest nähtuvalt asusid kambrites, kus kaebaja viibis, kraanikauss koos voolava veega, samuti olid lubatud isiklikud veekeedukannud, mis võimaldasid sooja vee saamise, järelikult sai kaebaja ennast elementaarses määras pesta kohtu hinnangul ka kambris olles. Kuna vangistust reguleerivad õigusaktid ei kohusta vanglat võimaldama kinnipeetavale iga päev pesemiseks sooja vett, siis vanglas igapäevaseks tarbimiseks sooja vee puudumine ei olnud halduskohtu arvates õigusvastane. Ühestki kehtivast õigusaktist ei tulene vanglale kohustust luua sobivaid tingimusi kinnipeetava poolt ostetud toiduainete säilitamisele, siis on sellesisulised etteheited vanglale põhjendamatud. Asja materjalidest nähtuvalt toimuvad Tallinna Vanglas psühhiaatri vastuvõtud järjekorra alusel ja arsti vastuvõtule registreerimine toimub läbi elektroonilise registri e-kontakt. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on e-kontakti kaudu psühhiaatri vastuvõtule registreeritud ja viibinud vastuvõtul vaidlusalusel perioodil kokku kaheksa korda (27.06.2014, 15.07.2014, 16.09.2014, 31.10.2014, 21.11.2014, 09.12.2014, 13.01.2015, 03.02.2015). Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja terviseseisund oleks halvenenud või et arsti vastuvõtule pääsemise ooteaeg oleks olnud põhjendamatult pikk, seega ei ole vastustaja kohtu arvates õigusvastaselt käitunud. Kuna Tallinna Vangla meditsiinitöötajad on soovinud kinnipeetavate vastuvõtu toimumisel julgeoleku tagamiseks vanglaametniku kabinetis viibimist, siis halduskohus ei näinud selles midagi taunivat või seadusevastast. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja vaidlusalusel perioodil Tallinna Vanglas viibimise ajal helistamise piirangutega seonduvaid pöördumisi vanglale teinud, seega ei ole kaebaja rakendanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, s.t püüdnud kahju tekkimist ära hoida. Niisuguste olukordade ärahoidmiseks ongi riigivastutusseaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud nõue esialgsete õiguskaitsevahendite kasutamiseks ning nende kasutamata jätmise tagajärjeks on see, et sellise isiku kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Lähtuvalt eelnevast leidis halduskohtus, et kaebaja elu- ja olmetingimused ei erinenud Tallinna Vanglas kinnipidamisega tavapäraselt kaasnevast.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 09.03.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 61-62p), milles palub Tallinna Vanglalt välja mõista 30 800 eurot. Kaebaja väidab, et viibis Tallinna Vanglas piinavates ja ebainimlikes tingimustes 308 päeva. Kaebajat märgib: enamikes kambrites oli aasia tüüpi WC; viimases kambris, kus kaebaja viibis, eraldas kambrist WC-d vaid 1,4 m kõrgune sein; kambrites puudus soe vesi; dušši all sai käia vaid kord nädalas ja selle aja jooksul pidi jõudma ka riideid pesta; jalutusboksides ei olnud piisavalt ruumi ja õhku ning boksi kohal olid kolmekordsed võred; elukambrid ei vastanud VangS § 45 nõuetele, seintel olid lahtised juhtmed ja pistikud olid katkised; kambris 317 tilkus vesi läbi lae; kambrites ei olnud piisavalt liikumisruumi.
7.Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebuse esitatud vastuses (tl 78-78p) jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamisel toonud Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste puudustena välja ka ruumipuuduse jalutusboksides ja kambrites. Eeltoodut ei ole kaebaja Tallinna halduskohtule esitatud kaebuses märkinud. Kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles kaebaja väidab ebapiisavat liikumisruumi kambrites ja jalutusboksides. Tallinna Vangla kinnipidamistingimustes viibimine ei põhjustanud kaebajale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Vastuolu õigusega väärikale kohtlemisele saab tekkida vaid siis, kui isiku kohtlemine tema kinnipidamise käigus ületab teatud raskusastme, kuid selle täpset piiri pole võimalik määrata. Käesolevas asjas pole kaebaja esile toonud ühtegi niisugust asjaolu, mis võimaldaks järeldada kaebaja väärikust alandavat või piinavat kohtlemist vastustaja poolt ja sellest tulenevaid kannatusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus väidetava ebapiisava ruumipuudusega jalutusboksides ja kambrites tuleb jätta läbi vaatamata. Ülejäänud osas tuleb kaebaja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
9.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuses esitatud väite osas ebapiisava ruumipuudusega jalutusboksis ja kambrites (I); seejärel hindab, kas kaebaja kinnipidamistingimused olid õigusvastased ja väärikust alandavad (II); ning lahendab lõpuks apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (III). I
10.Kaebaja on apellatsioonkaebuses väitnud, et jalutusboksides ja kambrites ei olnud piisavalt liikumisruumi (tl 61p).
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-e 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vahistatu või kinnipeetava puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette VangS, mille § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktika järgi saab halduskohus kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Järelikult ei saa kaebaja kohtus esitatud kaebuses enda nõuet laiendada ega sisustada nende asjaoludega, mis ei olnud vanglale kahju hüvitamise nõude esitamise aluseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses, ega ka kaebuses halduskohtule, viidanud ruumipuudusele jalutusboksides ja kambrites.
12.Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 182 lg 3 kohaselt ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei ole esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 7 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui see ei vasta HKMS §-s 182 sätestatud nõuetele. HKMS § 190 sätestab, et kui HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg-tes 4-7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus on võtnud 18.04.2016. a määrusega (tl 74-74p) kaebaja apellatsioonkaebuse menetlusse. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus
kaebaja apellatsioonkaebuse HKMS §-le 190 ja § 187 lg 3 p-le 7 tuginedes läbi vaatamata väidetava ruumipuudusega jalutuboksides ja kambrites. II
13.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha, kas kaebaja kinnipidamistingimused olid õigusvastased ja väärikust alandavad.
14.Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist 30 800 eurot. Kaebaja väidab, et ta viibis Tallinna Vanglas perioodil 30.04.2014–04.03.2015 piinavates ja ebainimlikes tingimustes ja nõuab selle eest mittevaralise kahju hüvitamist 30 800 eurot. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et enamuses kambrites ei vastanud WC nõuetele, kuna oli aasia tüüpi ning viimases kambris eraldas potti ruumist vaid u 1,4 m kõrgune vahesein; kambrites puudus soe vesi; dušši all sai käia kord nädalas 10-20 minuti jooksul sh riiete pesemine; jalutusboksis ei olnud piisavalt õhku ning boksi kohal olid kolmekordsed võred; kambrid ei vastanud nõuetele ja kambrites olid lahtised juhtmed, katkised pistikud; kambris 317 tilkus lagi läbi.
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Ükski kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust halduskohtu järelduste ümbervaatamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuses märgitule peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
16.RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS §-des 3, 4 ja 6 on sätestatud vastavalt haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue, toimingu lõpetamise nõue ning haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue. Eelnevast tulenevalt on väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused järgmised: 1) avaliku võimu kandja, 2) avalik-õiguslik suhe, 3) avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus, 4) kannatanu on füüsiline isik, 5) väärikuse alandamine, 6) avaliku võimu kandja tegevuse süülisus ning 7) kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
17.Asjaolu, et kaebaja viibis vaidlusalusel ajal kambrites, kus oli nn aasia tüüpi WC, ei viita kuidagi inimväärikust alandavale kohtlemisele. Kehtiv õigus ei sätesta täpseid nõudeid, milline peab vangla tualett (tualetipott) olema. Tualettruumi korrashoid tuleb tagada kinnipeetavatel endil, kellele vangla võimaldab selleks puhastusvahendi. Aasia tüüpi tualettruumid olid kambri muust osast uksega eraldatud, mistõttu ei mõjutanud ka võimalik hais vahetult olmetingimusi kambris. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et tal ei olnud tervislikel või muudel põhjustel võimalik kasutada nn aasia tüüpi tualetti ning asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja ka vangla arsti poole pöördunud tualeti kasutamiseks istepoti vajalikkuse küsimuses.
18.Kaebaja väidab, et kambris 404, kus ta viibis perioodil 16.02.–04.03.2015, oli olemas küll WC-pott, aga see oli samas ruumis kinnipeetavatega ning potti eraldas ülejäänud ruumist 1,4 m kõrgune vahesein. Kaebaja on WC kohta kambris 404 teinud Tallinna Vanglale ka selgitustaotluse (tl 36p), milles märkis, et WC pott on kambris, mitte eraldi ning ta pidi ihulisi hädasid tegema praktiliselt teiste kinnipeetavate nähes. Vaide blanketil esitatud selgitustaotlusele on tehtud vangla poolt märge, et kambrit 404 on kontrollitud ning kamber on ok ja WC pott on eraldatud seinaga (tl 36p). Ringkonnakohus möönab, et võrreldes vaheseinaga eraldatud WC-st saab rohkem
privaatsust võimaldavaks pidada WC-d, mis asub eraldi ruumis või on eraldatud maast laeni vaheseina ja uksega, aga WC eraldamist kambrist vaheseinaga ei saa pidada inimväärikust alandavaks. Asjast ei nähtu, et kaebaja oleks pidanud WC-d kasutama samaaegselt teiste kinnipeetavatega või tagatud ei oleks olnud üldse mingit privaatsust. WC pott oli eraldatud vaheseinaga ja kaebajal oli võimalik oma ihulisi vajadusi rahuldada teistest kinnipeetavatest eemal. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist kinnipidamisega paratamatult kaasneva ebameeldivusena.
19.VangS § 50 lg-st 2 ei tulene kinnipeetavale tingimusteta ja üldist subjektiivset avalikku õigust rohkem kui üks korda nädalas dušši kasutada. Riigikohus on märkinud, et vangla otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas lubada dušši kasutada rohkem kui üks korra nädalas (RKHKo 31.12.2014, 3-4-1-50-14, p-d 32). Kuna VangS § 50 lg-st 2 ei tulene kinnipeetavale tingimusteta ja üldist subjektiivset avalikku õigust rohkem kui üks kord nädalas dušši kasutada ning kaebaja ei ole tõendanud, et ta vajas tervisliku seisundi tõttu eritingimusi või erikohtlemist, ei olnud vangla kohustatud rohkem dušši nädalas kaebajale võimaldama. Kaebajale oli kambris tagatud juurdepääs voolavale veele ning sellega oli tal võimalik sooritada elementaarseid hügieenitoiminguid, sest sooja vett oli kaebajal võimalik keeta kas isikliku või vanglalt laenatud keedukannuga. Eelnevaga oli loodud kaebajale võimalused sooja vee saamiseks.
20.Kaebaja väidab, et jalutusboksides ei olnud piisvalt õhku ning jalutusboksi kohal olid kolmekordsed võred. Ringkonnakohus nõustub Tallinna Vangla selgitusega, et jalutusboksidele paigaldatakse metallvõre, mille eesmärgiks on välistada kinnipeetavate poolt esemete üleandmist ning jalutusbokside kohal asuv metallvõre ei takista jalutamisalale õhu ligipääsu (tl 6). Õhu puudumisega seotud väide on ringkonnakohtu hinnangul üksnes paljasõnaline. Kui jalutusboksis ei olnud piisavalt õhku, oleks selles küsimuses olnud kohene õiguskaitsevahend olnud pöördumine vanglaametniku poole. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud.
21.Kaebaja väidab, et kambrite seintel olid lahtised pinge all olevad juhtmed, paljud lülitid ja pistikud olid katkised ning kambris 317 tilkus lagi läbi. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud probleemide korral on kohane õiguskaitsevahend kohene pöördumine vanglaametnike poole, et saavutada häirivate probleemide kõrvaldamine või leevendamine. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on esitanud Tallinna Vanglale kambri tingimusi puudutavas osas vaid ühe selgitustaotluse 19.02.2015 (tl 36p), mille kohaselt oli kamber 440 räpane, WC-pott oli kambrist eraldamata ja pesu kuivatamiseks puutus rest ning isiklike asjade hoiukohta ei olnud. Lae läbi tilkumise ja katkiste pistikute osas pöördumised puuduvad. Tallinna Vangla on 19.02.2015. a selgitustaotlusele teinud märke, et kambrit on kontrollitud ja see on ok, WC on eraldatud seinaga, pesurest ja kappi riiulite panemine läks töösse. Selgitustaotlusele esitatud vastuses (tl 37) selgitas Tallinna Vangla VangS § 45 lg 1 sisu ja märkis, et pesuresti ja isiklike esemete hoiustamiseks on tellitud kapp/riiuli paigaldamised. Asjaolu, et kaebaja pöördus kambri nr 404 tingimustega seotud küsimustes vangla poole alles 19.02.2015 ja kaebaja ei ole kambritingimuste küsimustes rohkem vangla poole pöördunud, viitab, et õiguste väidetav riive polnud märkimisväärne ning kaebaja ei tajunud võimalikke ebamugavusi väärikust alandavatena.
22.Lähtuvalt eelnevast leiab ringkonnakohus, et Tallinna Vangla olmetingimused ei ole olnud sellised, mis viitaksid Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasusele ja mis oleksid saanud põhjustada kaebajale suuremaid kannatusi, kui need vangistusega paratamatult kaasnevad. III
23.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse seonduvalt väitega ebapiisava ruumipuudusega jalutusboksides ja kambrites läbi vaatamata. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.03.2016. a
otsuse muutmata.
24.Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus vabastas kaebaja 05.04.2016. a määrusega (tl 68-69) riigilõivu tasumisest 735 euro ulatuses ja kohustas kaebajat tasuma riigilõivu 15 eurot. Kaebaja tasus 15 eurot riigilõivu (tl 72). Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu puudub vajadus selles osas seisukoha võtmiseks. Seega jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja 118 lg-le 3 kaebaja menetluskulud (riigilõiv) summas 735 eurot Eesti Vabariigi kanda ja summas 15 eurot kaebaja kanda. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.