Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Jätta menetluskulud OÜ Siprest kanda. Määrata kindlaks Tartu Mill AS menetluskulude suurus: pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 890 eurot, kokku 1 190 eurot. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur. Tagastada Tartu Mill AS-le tema kontolt 12.07.2016.a Rahandusministeeriumi kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutud summa 1 000 eurot Tartu Mill AS kontole nr EE832200221022881439. Pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale 2(18)

Tsiviilasi nr 2-16-9626 võib esitada määruskaebuse (PankrS § 150 lg 5). Edasikaebamise kord

Võlgnikul ja võlausaldajal on õigus määrusele esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Ajutisel pankrotihalduril on õigus esitada määruskaebus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kuupäev

Maksetähtae

Maksmata

Tasumise 3(18)

Tsiviilasi nr 2-16-9626 g

summa

tähtaeg + 30 päeva 30.07.2015 04.09.2015 10.09.2015 02.10.2015 16.10.2015 24.10.2015 04.11.2015 27.11.2015 04.12.2015 11.12.2015 19.12.2015 01.01.2016 08.01.2016 14.01.2016 16.01.2016 22.01.2016 27.01.2016 12.02.2016 19.02.2016 10.03.2016 18.03.2016 25.03.2016 13.05.2016 03.06.2016 10.06.2016 17.06.2016 01.07.2016 08.07.2016 15.07.2016

1503442 01.04.2015 30.06.2015 1 852,00 € 1504705 07.05.2015 05.08.2015 1 199,88 € 1504955 13.05.2015 11.08.2015 2 784,00 € 1505796 04.06.2015 02.09.2015 2 559,36 € 1506333 18.06.2015 16.09.2015 928,56 € 1506435 26.06.2015 24.09.2015 4 994,88 € 1506863 02.07.2015 30.09.2015 -655,20 € 1506984 7.07.2015 5.10.2015 2 455,80 € 1507675 30.07.2015 28.10.2015 904,75 € 1508002 6.08.2015 4.11.2015 1 147,20 € 1508278 13.08.2015 11.11.2015 2 925,96 € 1508569 21.08.2015 19.11.2015 330,30 € 1508975 3.09.2015 2.12.2015 2 620,70 € 1509257 10.09.2015 9.12.2015 1 032,00 € 1509498 16.09.2015 15.12.2015 1 328,40 € 1509531 17.09.2015 16.12.2015 1 804,32 € 1509790 24.09.2015 23.12.2015 425,04 € 1509954 29.09.2015 28.12.2015 679,20 € 1510535 15.10.2015 13.01.2015 1 056,72 € 1510829 22.10.2015 20.01.2016 1 692,00 € 1511556 11.11.2015 9.02.2015 2 520,96 € 1511824 19.11.2015 17.02.2016 1 177,20 € 1512086 26.11.2015 24.02.2016 1 296,12 € 1600222 07.01.2016 06.04.2016 -655,20 € 1600420 14.01.2016 13.04.2016 2 430,43 € 1600489 14.01.2016 13.04.2016 -16,80 € 1601135 4.02.2016 4.05.2016 1 231,20 € 1601345 11.02.2016 11.05.2016 1 504,27 € 1601568 18.02.2016 18.05.2016 242,40 € 1602028 03.03.2016 01.06.2016 1 707,36 € 1602281 10.03.2016 08.06.2016 1 045,92 € 1602523 17.03.2016 15.06.2016 1 725,36 € 46 239,09 €

KOKKU:

Seega on võlausaldaja põhinõue 46 239,09 eurot. Avaldaja on lisanud avaldusele arved, millistest nähtub kauba kättesaamine kauba vastuvõtja võlgniku poolt kinnitanud (lisa nr 3 arved) kauba jõudmisel lattu märkega arvel. Võlgniku põhinõudele lisanduvad viivised 17.06.2016.a seisuga 26 844,67 eurot (lisa nr 4 – viiviste arvestus). Avaldaja selgitab, et on esitanud võlgnikule viiviste arveid kokku summas 47 943,19 eurot, millest võlgnik on tasunud 21 844,67 eurot. Seega on avaldaja viiviste nõude jääk 26 844,67 eurot. Võlausaldaja kogu sissenõutavaks muutunud nõue kokku võlgniku vastu pankrotiavalduse esitamise hetke seisuga on 73 083,76 eurot. Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Antud juhul tugineb võlausaldaja võlgniku pankrotiavalduse esitamisel PankrS § 10 lg 2 p 1, mille kohaselt võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tugineda asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust enam kui 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks 4(18)

Tsiviilasi nr 2-16-9626 muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja on esitanud võlgnikule 01.06.2016.a nõudekirja ja pankrotihoiatuse, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 10 päeva jooksul nõudekirja saamisest. Ühtlasi hoiatas võlausaldaja võlgnikku, et võlgnevuse tasumata jätmise korral esitab võlausaldaja pankrotiavalduse kohtule. Võlgnik sai võlausaldaja nõudekirja kätte 01.06.2016.a, seega saabus võlgnevuse tasumise tähtaeg 11.06.2016.a. Võlgnik nõudekirjas toodud tähtajaks võlgnevust ei tasunud ega ole senini võlgnevust tasunud. Seega on täidetud pankrotiavalduse esitamise eeldused. Ühtlasi seoses pankrotihoiatuse esitamisega aadressile xxx selgitab avaldaja, et tegemist on võlgniku juhatuse liikme Jaanus Muskat’i e-posti aadressiga, millelt võlgnik on ka eelnevad võlausaldaja teated, arved, arvestused jms kätte saanud ning neile vastanud. Võlgnik ei ole pankrotihoiatuse kättesaamise järgselt nõudele vastu vaielnud. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuivõrd võlgnik ei ole oma kohustust võlausaldaja ees vaatamata kohustuse sissenõutavaks muutumisest ja täiendava tähtaja määramisest täitnud, leiab võlausaldaja, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Lähtudes eelnevast 1 palutakse kuulutada välja Osaühingu Siprest pankrot ja jätta kõik menetluskulud võlgniku Osaühing Siprest kanda.

Tsiviilasi nr 2-16-9626

Tsiviilasi nr 2-16-9626

Võlgniku esindaja sõnul pidasid nad 2016.a. algul Tartu Mill AS-iga läbirääkimisi, kuna Siprest OÜ soovis jätkata senistel tingimustel koostööd (soodsad tarnehinnad ja pikk maksetähtaeg), samuti sooviti Tartu Mill AS-i poolt varasematest viivisnõuetest loobumist. Siprest OÜ esindaja hinnangul oli Tartu Mill AS-i poolt põhimõtteline nõusolek koostöö jätkamiseks olemas. Koostöö jätkamisele andis kinnitust ka 18.03.2016.a. poolte vahel sõlmitud kommertspandileping summas 100 000 eurot. Konto väljavõttest nähtub, et võlgnik on Tartu Mill AS-ile teinud kandeid kuni ajutise pankrotihalduri nimetamiseni. Võlgniku esindaja sõnul aga hakkas Tartu Mill AS talle arusaamatutel põhjustel siiski nõudma kaupade eest kohest tasumist, mistõttu jäid võlgnevused üles teistele tarnijatele ja maksuametile. Samal ajal peeti läbirääkisi võlgnikule laenu andnud Aabico OÜ-ga, et pikendada kasutatava laenu tagasimakse tähtaega ( tähtaeg oli 31.12.2015). Laenutähtaega pikendada ei õnnestunud. 2016 aprillis-mais proovis võlgnik olulisemate kaupade tarnete jätkumise huvides jõuda kokkuleppele teiste tarnijatega, kelle ees olid võlgnevused. Enamik tarnijad olid ka nõus võlgade graafiku alusel tasumisega, kuid AS Haljas esitas siiski hagi kohtusse. Kuigi 2016 suvel õnnestus maksuvõlgade osas sõlmida ajatamise kokkulepe, siis enne seda ei olnud maksuvõlgnevuse tõttu võimalik osaleda mitmetel riigihangetel, mis seni olid olnud oluliseks käibeallikaks. Eeltoodud probleemid halvasid oluliselt lao igapäevast tööd ning kaupade tarneid klientidele. Ajutise pankrotihalduri nimetamise seisuga olid ettevõttel järgmised kehtivad, jooksvaid kohustusi tekitavad lepingud :

FINANTSANDMED:

7(18)

Tsiviilasi nr 2-16-9626 Siprest OÜ on registripidajale esitanud kuni 2014.a. majandusaasta aruanded. Vähemalt viimased 4 aruannet on esitatud olulise hilinemisega- 2011.a. aruanne 01.10.2014, 2012.a. aruanne- 26.09.2014 ning 2013 ja 2014 aasta aruanded 07.09.2016.a. Praeguseks on registripidajale esitamata 2015 aruanne, mille esitamise tähtaeg oli 30.06.2016. Ajutisele haldurile on esitatud 2013 ja 2014 ja 2015 majandusaasta aruanded ning bilanss ja kasumiaruanne seisuga 26.08.2016 ( ajutise halduri nimetamise sisuga) 2015.a. tegevusaruande kohaselt prognoositi 2016-ks aastaks majanduskliima üldise paranemise tagajärjel müügitulu mõningast kasvu. Põhieesmärgiks seati kaubavaliku mitmekesistamise ja teenuse kvaliteedi kasvu kaudu ettevõtte turupositsiooni säilitamist ja kindlustamist olemaolevatel turgudel ning kasumlikkuse kasvatamist. • Kokkuvõtvalt on ettevõtte majandustulemused esitatud järgnevas tabelis: 31.12.2012 31.12.2013

31.12.2014 31.12.2015 26.08.2016

raha

2 507

12 767

3 780

1 428

nõuded ja ettemaksed

56 176

21 891

20 148

11 015

49 705

varud

46 605

39 423

40 250

31 470

16 801

käibevara kokku

105 288

62 304

73 165

46 265

67 935

Nõuded ja ettemaksed

41 279

41 279

41 279

materiaalne põhivara

1 271

14 474

8 705

6 423

5 091

põhivara kokku

42 550

55 753

49 984

6 423

5 091

147 838

118 057

123 149

52 688

73 026

laenukohustused

74 680

80 123

98 014

68 444

50 444

võlad ja ettemaksed

36 089

53 863

75 265

80 147

132 235

lühiajalised kohustused kokku

110 769

133 986

173 279

148 591

182 679

pikaajalised laenud

10 000

10 000

Pikaajalised kohustused kokku

10 000

10 000

120 769

143 986

173 279

148 591

182 679

osakapital

2 556

2 556

2 556

2 556

2 556

reservid

eelm. Peri. Jaotamata kasum/kahjum

22 867

24 257

-28 740

-52 942

-98 715

aruandeaasta kasum/kahjum

1 390

-52 998

-24 202

-45 773

-13 751

VARAD KOKKU

KOHUSTUSED KOKKU

omakapital kokku

27 069

-25 929

-50 130

-95 903

-109 654

kohustused ja om.kap. Kokku

147 838

118 057

123 149

52 688

73 026

2 071 998

388 568

339 980

328 750

229 923

muud äritulud

1 910

1 310

Äritulud kokku

2 073 908

388 570

340 085

330 060

233 363

kulud kokku

2 072 518

441 568

364 287

375 833

247 114

puhaskasum (-kahjum)

1 390

-52 998

-24 202

-45 773

-13 751

maksevõime üldine tase

0,95

0,45

0,42

0,31

0,37

likviiduskordaja

0,52

0,17

0,19

0,10

0,28

müügitulu

üldine võlasuhe % 82% 122% 141% 282% 250% 1) Maksevõime üldine tase (Current Ratio, käibevara/LA kohustused) väljendab ettevõtte võimet katta oma lühiajalisi kohustusi kreeditoride ees. Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Loetakse heaks, kui see näitaja on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, vahemikus 0,90 kuni

8(18)

Tsiviilasi nr 2-16-9626 1,19 mitterahuldavaks ja alla 0,90 nõrgaks, millele võib järgneda pikemaajaline maksevõimetus. 2) Likviidsuskordaja (käibevara-varud/ LA kohustused) väljendab, kui hästi ettevõte suudab oma lühiajalisi kohustusi täita kasutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe, mis tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Loetakse heaks kui, see näitaja on üle 0,90, vahemikus 0,60 kuni 0,89 rahuldavaks, vahemikus 0,30 kuni 0,59 mitterahuldavaks ja alla 0,30 nõrgaks. 3) Üldine võlasuhe ( (kohustused /varad) x100) väljendab, mitu protsenti ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Hinnatakse, et mida väiksem näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Ei tohiks olla üle 70-80%, sellisel juhul on sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge.

• •

• •

•

Viimati teenis ettevõte kasumit ning omakapital vastas seadusele 2012-l aastal. Isegi vaatamata kasumile olid finantssuhtarvud juba 2012 mitterahuldavad 2013-l aastal on ettevõtte müügitulu järsult vähenenud rohkem, kui 5 korda, teeniti arvestatav kahjum ning omakapital langes oluliselt miinusesse. Finantssuhtarvud on väga nõrgad, kohustused ületavad varasid ja bilansistruktuur on halb, kuna lühiajalised kohustused ületavad mitmekordselt lühiajaliste varade mahtu, st. ettevõttel puuduvad sellised käibevahendid, mille arvelt lühiajalisi kohustusi tähtaegselt täita. 2014, 2015 ja 2016.a. esimesel 8 kuul olid näitajad sarnased 2013 aastaga Alates 2013-st aastast on müügitulu olnud suhteliselt stabiilne. Üldise võlasuhte näitaja on mitterahuldav, sest ettevõttel on võlgu rohkem, kui varasid. Seega on ettevõtte tegevus pikajaliselt rahastatud ainult laenudega ja reaalselt pole suudetud teenida vahendeid püsikulude katmiseks. Viimase bilansipäeva seisuga on - varade hulgas mh. kajastatud 32011 € suurune nõue Kuivainetekeskus OÜ vastu. Käesoleval hetkel on nimetatud võla sissenõudmise perspektiivsus ebaselge. - kuu keskmine müügitulu on jätkuvalt viimase 3 aasta tasemel, kuid võlgade maht on kasvanud - tegevus on jätkuvalt kahjumis ning omakapital on rohkem, kui 110 000€ ulatuses negatiivne

Vastused ajutise halduri päringutele: Võlgniku juhatuse liige on vastuses „Andmete esitamise nõudele“ muu hulgas märkinud, et äriühingul puuduvad : - väärtpaberid, sh. osalused teistes ettevõtetes; - käendus- ja garantiikohustused - täitemenetlused, pooleliolevad kohtuvaidlused ning Töövaidluskomisjoni otsused; - teistele isikutele kuuluv vara ning teistelt isikutelt tagasinõutav vara. Muudest päringuvastustest ilmneb, et Siprest OÜ - omandis ei ole varem ega ka praegu kinnisasju olnud - puuduvad kehtivad seosed registrisse kantud ettevõtetega -

• -

18.02.2016 on Siprest OÜ-le Tartu Maakohtu registriosakonna poolt koostatud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks 2013 ja 2014 aasta majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu nimetatud aruanded on võlgnik esitanud registripidajale 07.09.2016 08.02.2015.a. on Maanteeametis tehtud sõiduki omanikuvahetuse kohta kanne võlgnikule kuulunud sõiduauto BMW 530D, registrimärk 138MEM, 2005.a. väljalase, osas. Ajutisele haldurile edsitatud müügilepingu kohaselt müüdi sõiduk 9(18)

Tsiviilasi nr 2-16-9626 01.11.2014.a. C.M.-le hinnaga 3600€ (sh. käibemaks). -

Võlgnik on kantud Maanteeametis sõiduauto Nissan Qashqai, registrimärk 584BGK, 2012 vl, vastutavaks kasutajaks, omanik on Nordea Finance Estonia AS. Võlgniku juhatuse liikme sõnul on nimetatud liisinguleping lõpetatud 29.08.2016.a. ning sõiduk müüdud eraisikule. Ostja on kohustatud täiendavalt tasuma Siprest OÜ-le hiljemalt 31.12.2016.a. müügisummast 3440,47 eurot.

-

Võlgniku nimel on Maanteeametis registreeritud Kaubik Ford Transit 330M VAN, registrimärk 916APT, 2001 vl. Võlgniku esindaja sõnul on sõiduk ebarahuldavas seisukorras ja vajab rahamahukat remonti. Tal on kehtiv liikluskindlustus, kuid puudub ülevaatus.

-

suhtes ei ole menetluses täiteasju. Siprest OÜ avalduse alusel on algatatud 5 täitetoimikut, millest täitemenetluse registri andmetel on praegu menetluses 4 toimikut, sh. 1) 20.01.2006 avatud toimik M.M. suhtes 1 367,71 € nõudes Võlgniku esindaja sõnul on võlg M.M. ́ilt kätte saadud 2007.a. 2) 06.02.2006 avatud toimik A.L. suhtes 2 893,67 € nõudes Nõue on bilansis maha kantud, kui ebatõenäoliselt laekuv. A.L. vahetas nime (uus nimi peaks olema A.P.). Teadaolevalt läks ta vahepeal elama välismaale ja täituril teda pikka aega tabada ei õnnestunud, samuti puudusid teadaolevad varad . Nõue laekus osaliselt 2009.a. (viimane laekumine täituri kaudu 04.2009.a.). 3) 15.12.2006 avatud toimik M.M. suhtes 1 278,23 € nõudes Nõuet M.M. vastu ei ole olnud (ilmselt tegemist kirjaveaga nimes). 4) 07.04.2016 avatud toimik Kenert OÜ suhtes 2 418,93 € nõudes Kenert OÜ vastu oleva nõude aluseks on Pärnu Maakohtu 15.05.2015 otsus ts. asjas nr. 2-15-775, kuid ka selle puhul võib olla tegemist lootusetu nõudega, kuna nimetatud firmal on registripidajale esitamata 2014 ja 2015 aasta majandusaasta aruanded ja registripidaja on selle alusel 18.02.2016 teinud kustutamishoiatuse.

-

on maksuvõlg alates 20.04.2016.a. Võlgnikul oli sõlmitud maksuvõla ajatamise kava perioodiks 10.08.2016- 10.07.2017.a. , kuid 08.09.2016 on ajatmise kava lõpetatud.

-

Võlgnikul oli avatud järgmised pangakontod: 1) Swedbank AS nr. EE 322200221011513569, seisuga 02.09.2016 3 646,61€ 2) Seb Pank AS nr. EE 781010022082140008, seisuga 29.08.2016 on 174,31€

-

Võlgniku varale on seatud 1 kommertspant- 18.03.20016.a. seatud I järjekoha kommertspant summas 100 000eurot Tartu Mill AS kasuks

Tsiviilasi nr 2-16-9626 Ajutise halduri päringule vastanud isikute nimekiri on esitatud käesoleva aruande punktis nr. 2, kuid lepinguliste suhete/varade/kohustuste puudumist kinnitavaid teatisi ei ole käesolevale aruandele lisatud (p.2.14.), vaid need on vajadusel kättesaadavad ajutise halduri toimikust. 4.1.Võlgniku võlad ja kohustused

kokku:

212 863,96 € 13 511,87 € 53,51 € 73 083,76 € 505,54 € 337,31 € 71 130,44 €

1 223,24 €

11(18)

Tsiviilasi nr 2-16-9626 lisanduvad septembrikuu palgad, töölepingu lõpetamise ning saamatajäänud puhkuse hüvitised ning tööandja poolt makstavad tööjõumaksud

53 018,29 €

Tsiviilasi nr 2-16-9626 halduri tööperioodil müüdi kommertspandipidaja nõusolekul osa kaupa (realiseerimistähtaja tõttu), millest tulenevalt laoseis on vähenenud, kuid samas on kontole laekunud täiendavaid vahendeid. * kaupade võimalik müügiväärtus selgub pankrotimenetluse käigus. Kaupade müügihinda võib mõjutada kiirmüügivajadus, kuna osa toidukauba realiseerimistähtaeg on lähiajal saabumas. Lisaks tuleb leida kiiresti lahendus kauba ladustamisele ( st kas pikendada olemasolevat üürilepingut kuni kauba müügini või leida soodsama hinnaga toidukaubale sobiv laopind). 4.3 Esialgne hinnang võlgniku varade ja võlgade seisule Võlgnikul on teadaolevaid võlgu 212 863,96 €. Võlgniku vara väärtuseks on arvestuslikult 34 560,55 €. Juhul, kui Kuivainetekeskus OÜ ja Viru Leib OÜ nõuded on sissenõutavad, ei ületaks varade väärtus ikkagi ~67 000 eurot. Seega ületavad kohustused võlgniku varasid vähemalt 145 000 euro võrra. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Tsiviilasi nr 2-16-9626

Siprest OÜ tervendamise võimalustest Käesoleva aruande koostamise seisuga ei ole ajutise halduri hinnagul OÜ Siprest tervendamine võimalik, kuna ühingul puuduvad varad ja võimalused oma võlgade tasumiseks. Lisaks oli äriühingu tegevus vähemalt viimasel kolmel aastal kahjumlik ja seega poleks tegevuse jätkamine perspektiivne isegi kõigi võlgnevuste tasumisel.

Tsiviilasi nr 2-16-9626 Pankrotiseaduse § 10 lg 1 kohaselt võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 p 1 tulenevalt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavalduse (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt pankrotiavalduse võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud asjaoludel esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks. Pankrotiseaduse § 10 lg 4 järgi pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja peab esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise kohta. Avaldaja on eelpool märgitud asjaolud pankrotiavalduses esitanud ning võlgnik on avalduse õigeks võtnud, mistõttu kohus siinjuures avalduses esitatut ei korda. Samuti on võlausaldaja esitanud tõendid nõude kohta. Pankrotiseaduse § 1 lg 1 kohaselt pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus; lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning arvestades eelpool märgitud võlgniku objektiivset majanduslikku olukorda, ei ole see ajutine. Seega välja tuleb kuulutada OÜ Siprest pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes on selleks andnud nõusoleku ja kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget andma kohtus vande, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused. Pankrotiseaduse § 23 kohaselt (1) Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. (2) Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. (3) Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on x eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt ajutine pankrotihaldur kulutas pankrotiseaduse §-ist 22 tulenevate ülesannete täitmiseks x tundi. Aruandele on lisatud võlgniku majandusliku olukorra selgitamiseks ning tema varade ja võlgade kindlakstegemiseks tehtud toimingute loetelu. Arvestades pankrotihalduri töötasu suuruseks x eurot tund, palub haldur kohtul võlgniku pankrotivarast välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuna Andrus Õnniku kasuks x 15(18)

Tsiviilasi nr 2-16-9626 eurot (x x x eurot), seal hulgas halduri netotasu x eurot ja maksud kokku x eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks palub haldur OÜ Pärnu Pinker Albert OÜ arve 49/16, 28.09.2016.a. alusel, kulu bürookuludele - sideteenus, koopiad, paber, transpordikulud (varade ülevaatamine), võlgnikult välja mõista 120 eurot (kulud 100 eurot, millele lisandub käibemaks). Menetlusosalisel vastuväiteid tasule ja kulutustele ei ole. Kohus leiab, arvestades ajutise pankrotihalduri poolt täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu, keerukust ning ülesannete täitmiseks kulutatud aega, samuti ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, vastavad ajutise pankrotihalduri poolt esitatud andmed tasu osas tegelikkusele. Eeltoodut arvestades kohus määrab ajutise halduri tasuks x eurot (makse ei lisandu) ning vajalike kulutuste hüvitiseks 120 eurot (sisaldab käibemaksu).

KOKKU

10 h 12 min 16(18)

Tsiviilasi nr 2-16-9626

Arvestades, et AS-i Tartu Mill esindava õigusbüroo esindustasuks eelnimetatud tööde teostamise ajahetkel oli 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, siis on kulutus õigusabile kokku 1224,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 244,80 eurot. Seega kokku on kulutus õigusabile 1468,80 eurot. Kuivõrd AS Tartu Mill on käibemaksukohustuslane, siis kuulub õigusabi kulu hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kokku on AS Tartu Mill menetluskulud 1 524,00 eurot (ilma käibemaksuta). Täiendavalt on võlausaldaja tasunud kohtudeposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1000 eurot, mille tagastamist võlausaldaja taotleb, kuivõrd Osaühingul Siprest on varasid, mille arvelt teha ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksed. AS Tartu Mill kinnitab, et ülalnimetatud kulutused on seotud käesoleva tsiviilasja menetlemisega. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eelnevast tulenevalt palub võlausaldaja:

17(18)

Tsiviilasi nr 2-16-9626 Kohus on seisukohal, et võlausaldaja lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Esindaja on märkinud 21.06.2016.a tegevuseks pankrotiavalduse aluseks olevate andmete analüüs, pankrotiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine ja esitamine kohtule ajakuluga 4 h 22 m ning 04.07.2016.a tegevuseks nõupidamine kliendiga, täiendatud pankrotiavalduse koostamine ja esitamine kohtule ajakuluga 2 h 5 m. Seega esindaja ajakulu materjalidega tutvumisele, avalduse koostamisele ja selle parandamisele on kokku 6 h 27 m. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu ei ole osaliselt põhjendatud ja vajalik. 04.07.2016.a kohtule esitatud täiendav avaldus on esitatud seetõttu, et esmases avalduses 21.06.2016.a olid puudused. Arvestades asjaolu, et tegu ei ole ülemäära keeruka pankrotiavaldusega ning samuti arvestades asja mahtu, siis piisav ajakulu materjalidega tutvumisele, avalduse koostamisele ja selle parandamisele on kokku 4 h 30 m. Esindaja on märkinud 16.08.2016.a tegevuseks pankrotiavalduse läbivaatamise eelistungiks valmistumine ajakuluga 1 h. Esindaja on kuu aega varem pankrotiavalduse koostamisel asja materjalidega tutvunud ning seetõttu kohus leiab, et eelistungiks ettevalmistamise ajakulu ei ole rohkem, kui 10 minutit. Esindaja on märkinud 04.10.2016.a tegevuseks pankrotiistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine ajakuluga 1 h 20 m. 04.10.2016.a kohtuistung kestis kokku 45 minutit, seega istungist osavõtu ajakulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Samas leiab kohus, et istungiks ettevalmistamise ajakulu arvestades, et varasemale midagi juurde ei olnud lisandunud, ei ole rohkem, kui 10 minutit. Seega on 04.10.2016.a istungi ettevalmistamise ja osalemise ajakulu põhjendatud 1 h 10 m ulatuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esindaja ajakulu on põhjendatud 7 h 25 m ulatuses summas 890 eurot. Samuti kuulub võlausaldajale tagastamisele 12.07.2016.a tema kontolt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutud summa 1 000 eurot, sest võlgnikul on olemas vara ajutise halduri tasu ja kulutuste kandmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu kohtunik

18(18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.