E.O.i kaebus AS Ühisteenused 29.09.2016 viivistasu otsuse nr 0147009506 ja Tallinna Transpordiameti 03.10.2016 käskkirja nr 125953 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – E.O. Vastustaja I – AS Ühisteenused, volitatud esindaja Alger Räpp Vastustaja II – Tallinna linn, volitatud esindaja Tiit Eenmaa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada E.O.i kaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Transpordiameti 03.10.2016 käskkiri nr 125953.
Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 08.05.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.AS Ühisteenused kohustas 29.09.2016 viivistasu otsusega nr 0147009506 tasuma viivistasu 31 eurot selle eest, et sõiduauto Mercedes-Benz, registrimärgiga xxx xxx, oli pargitud 29.09.2016 kl 15.51 aadressil Narva mnt 7 parkimistasu maksmata.
E.O. (kaebaja) esitas 29.09.2016 Tallinna Transpordiametile selgitustaotluse.
3.Tallinna Transpordiamet jättis 03.10.2016 käskkirjaga nr 125953 kaebaja vaide rahuldamata. Sõiduki kontrollimise ja viivistasu määramise hetkel oli sõiduki armatuurlauale paigutatud parkimiskell, millel oli parkimise algusajana tähistatud kellaaeg 16.00. 15 minuti pikkune tasuta parkimise õigus tekib üksnes juhul, kui parkimise algusaeg on korrektselt tähistatud. Antud juhul koostati viivistasu otsus kl 15.51, seega ei olnud parkimise algusaeg korrektselt tähistatud ja parkimistasu tasumise kohustus tekkis parkimise alustamise hetkest. Sõiduki kontrollimisel puudus sõidukil tasulise parkimise õigust tõendav dokument ning mobiilsideoperaator ei kinnitanud antud sõiduki parkimist antud tasulisel parkimisalal, st parkimistasu oli maksmata. Kuivõrd mootorsõiduki juht ei täitnud hoolsuskohustust ja sõiduki parkimisel südalinna avalikul tasulisel parkimisala oli parkimistasu maksmata, on viivistasu otsuse koostamine põhjendatud.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 29.09.2016 viivistasu otsuse nr 0147009506 ja Tallinna Transpordiameti 03.10.2016 käskkirja nr 125953 tühistamiseks. Põhjendused:
4.1.Vaidlusalused haldusakti ei ole õiguspärased, sest ei vasta kõigile haldusmenetluse seaduses (HMS) esitatud nõuetele. Rikutud on kaebaja põhiõigust heale haldusele.
4.2.Kaebaja 29.09.2016 pöördumine Tallinna Transpordiameti poole ei olnud vaie, vaid selgitustaotlus, mille eesmärgiks oli aru saada, milles rikkumine seisnes, et kaaluda vaide esitamist. Kui vastustaja luges selgitustaotluse vaideks, tulnuks sellest kaebajat teavitada ja anda võimalus puuduste kõrvaldamiseks.
4.3.Viivistasu otsus on koormav haldusakt. Kaebaja tulnuks enne haldusakti andmist ära kuulata. Ärakuulamata jätmine toob kaasa haldusakti tühistamise. Kaebaja ei ole saanud anda selgitusi ega hinnata kogutud tõendeid. Vaideotsusest ei nähtu kaebaja poolse rikkumise tõendamist. Võimalik, et rikutud on ka uurimiskohustust. Vaidlusalustes haldusaktides ei ole viidatud ühelegi tõendile.
4.4.Auto oli pargitud ettenähtud kohale ja autole oli paigaldatud parkimisaja algust märkiv parkimiskell. Viivistasu otsuse koostaja on rakendanud maksimaalset võimalikku karistusmäära ilma ühegi kaalutluseta. Seega ei ole otsuse kujunemist ja põhjendatust võimalik hinnata. Rikutud on kaalutlusõigust ja menetlus on läbi viidud ebaõigesti.
4.5.Viivistasu otsuses puudub teave selle kohta, et otsus toimetatakse mootorsõiduki omaniku või kasutaja aadressile. Arvestades asjaoluga, et viivistasu tuleb tasuda 14 päeva jooksul, vastasel juhul esitatakse viivistasu nõue koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile, võib viivistasu seaduskohane kättetoimetamata jätmine tekitada olukorra, kus mootorsõiduki omanik või kasutaja saab viivistasu otsusest teada alles kohtutäituri vahendusel. Viimasel juhul riivatakse kohtutäituri tasu maksmise kohustuse tekkimise tõttu mootorsõiduki omaniku või kasutaja õigusi. Haldusakti kehtivuse eelduseks on selle teatavakstegemine adressaadile.
4.6.Pargitud sõidukist tuleb foto teha viisil, mis võimaldab lisaks sõiduki paiknemisele tasulise parkimisala piires saada aru, et konkreetne pilt võimalikku rikkumist tõendava asjaoluna on
2(7)
3-16-2115
seostatav konkreetse sõidukiga. Samuti peab olema kahtlusteta selge foto tegemise aeg. Antud juhul ei ole tõendatud, et fotol kujutatud aeg on õige.
Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Poolte vahel puudub vaidlus sõiduki parkimiskoha üle viivistasu otsuse koostamise ajal. Narva mnt 7 asub Tallinna avaliku tasulise parkimisala südalinna parkimistsoonis. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et kaebaja kasutas sõiduki parkimisel parkimiskella. Parkimiskellast kl 15.53 tehtud fotolt on näha, et parkimiskellal on märgitud parkimise algusajaks kl 16.00. Parkimiskontrolör alustas sõiduki kontrollimist kl 15.51 ja digiallkirjastas viivistasu otsuse kl 15.53. Seega oli kaebaja parkimiskellal tähistanud parkimise algusajaks kellaaja, mis ei olnud veel saabunud ehk siis parkimise algusaja ette märkinud 9 minutit. Juhil ei ole mitte ainult parkimistasu maksmise kohustus, vaid ka hoolsuskohustus parkimistasu maksmist tõendavate dokumentide, sh parkimiskellal märgitud parkimise õige algusaja teatavakstegemisel, mis võimaldavad kontrollida parkimistasu maksmist või 15 minuti kasutamist parkimistasu maksmise kohustuse tekkimise arvestamisel. Kuna sõiduki kontrollimise ja viivistasu otsuse määramise menetluse alustamise hetkel kl 15.51 ei olnud sõiduki parkimisel parkimistasu makstud ning parkimiskellal märgitud parkimise algusaeg ei olnud saabunud, on viivistasu määratud seaduspäraselt.
5.2.Viivistasu otsuses on märgitud otsuse tegemise aluseks asjaolu, et parkimistasu on maksmata, ning viidatud õiguslikule alusele (liiklusseaduse (LS) § 188 lg 1 p 1 ja lg 8). Seega vastab viivistasu otsus seadusega haldusaktile esitatud nõutele ja see annab piisavat informatsiooni viivistasu otsuse andmise asjaolu ja õigusliku aluse kohta. Riigikohus on mitmes lahendis (asjades nr 3-4-1-4-01, 3-4-1-14-04) leidnud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õigusrikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning vastav kord on mõistlik ja proportsionaalne. Taoline lihtsustatud menetlus paneb parkijale kohustuse olla parkimiskorda järgides hoolas ja annab parkimiskontrolörile kontrollimise hetkel võimaluse tuvastada kohapeal, kas pargitud sõiduki eest on parkimistasu makstud. Parkimistasu maksmise kontrollimisel ei ole kontrolöril kohustust selgitada välja asjaolusid, mida normi rakendamine ei eelda ning mis ei oleks üldjuhul ka kontrollimise hetkel objektiivselt või mõistlikult võimalik. Kaebaja ei viibinud sõiduki kontrollimise hetkel sõiduki juures, seetõttu ei olnud ka võimalik kaebaja arvamust või selgitusi ära kuulata.
5.3.Viivistasu otsuse koostamisel ei rakendata kaalutlusõigust. Parkimistasu maksmata jätmise korral ei anna LS § 188 lg 1 võimalust kaaluda võimaluse üle, kas viivistasu otsus koostada või mitte. Kui esinevad LS § 188 lg 1 p-des 1-5 toodud alused, määrab parkimiskontrolör viivistasu.
5.4.LS § 188 lg 8 kohaselt ei tohi viivistasu määr ületada 31 eurot. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib kehtestada viivistasu täpsustatud määra, sh vajaduse korral selle diferentseeritud määrad. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (Määrus nr 30) § 13 lg 7 p 1 sätestab viivistasu määraks 31 eurot Määruse nr 30 § 13 lg 1 p-des 1-4 toodud juhtudel ning p 2 15 eurot Määruse nr 30 § 13 lg 1 p-s 5 sätestatud juhtumil. Seega vastab viivistasu määr seaduses sätestatud määrale ja parkimiskontrolör oli parkimistasu maksmata jätmise korral viivistasu määramisel seotud sätestatud määraga. Õigusaktid ei anna alust selle määra vähendamiseks või kaalutlusõiguse kohaldamiseks.
5.5.LS § 188 lg 10 kohane märge, et otsus toimetatakse kätte mootorsõiduki omaniku aadressile, on kantud viivistasu otsuse kolmandale eksemplarile. Andmekogu saatis viivistasu otsuse kolmanda eksemplari elektrooniliselt kaebaja e-post aadressile 04.10.2016. Seega on haldusakt kaebajale LS § 188 lg-s 3 sätestatud korras kätte toimetatud ning see loob kaebaja suhtes õiguslikke tagajärgi ja on tema suhtes täitmiseks kohustuslik. Kaebaja ei saanud 3(7)
3-16-2115
viivistasu otsusest teada kohtutäituri vahendusel ja talle ei ole kohtutäituri tasu näol kahju tekkinud. Seega on kaebaja sellekohased väited hüpoteetilised.
5.6.Kaebaja ei ole esitanud ühtegi väidet, mis oleks aluseks viivistasu otsuse tühistamisele. Kaebaja suhtes tehtud viivistasu otsus koos kõigi sõidukist tehtud fotodega on kaebajale kätte saadavad veebiaadressil www.parkimine.ee ning kaebajale peaks parkimiskellast tehtud fotode ja viivistasu otsuse koostamise aega hinnates selguma viivistasu otsuse määramise sisuline ja õiguslik põhjendus.
5.7.Foto sõidukist Mercedes-Benz, registrimärgiga xxx xxx, on tehtud kl 15.52.16, foto parkimiskellast on tehtud kl 15.53.03. Fotod on tehtud ühe minuti sees ja on väheusutav, et parkimiskellast on tehtud foto mõnest teise sõidukisse asetatud parkimiskellast. Praktiliselt võimatu on ühe fotoga fikseerida sõidukit koos numbrimärgiga ja sõidukisse asetatud parkimiskellast, sest parkimiskell asetseb sõiduki armatuurlaual. Nimetatud põhjusel teeb kontrolör sõidukist seeria fotosid. Esitatud fotodega on tõendatud, et parkimiskellast tehtud foto on seotud sõidukiga Mercedes-Benz, registrimärgiga xxx xxx, mille parkimisel viivistasu otsus koostati. Kaebaja ei ole väitnud, et fotol kujutatud parkimiskell ei kuulu talle ja see ei olnud 29.09.2016 vaidlusalusesse sõidukisse asetatud.
5.8.Parkimistasu maksmise kontrollimist mobiilside vahendusel 29.09.2016 kl 15.51 tõendab Telia Eest AS kinnituskiri. Telia Eesti AS kasutab ajaserverit, mis on sünkroniseeritud sertifitseeritud ajaserveritega ning parkimistasu maksmise kontrollimise aeg vastab reaalajale kontrollimise ajal. Seega vastab fotodel toodud aeg reaalajale sõiduki kontrollimise ajal.
5.9.Sõidukisse oli paigaldatud ühe seieriga parkimiskell. Seieri teravik asetseb parkimiskellal täpselt kohakuti numbriga 4. Vaidlust ei ole, et foto on tehtud sõidukist päevasel ajal, seega oli parkija märkinud sõiduki parkimise algusajaks kl 16.00. Parkimise algusajaks ei ole märgitud kl 15.51 põhjusel, et ühe osutiga parkimiskella korral asetseks seieri teravik enne numbrit 4. Parkimiskellal on üks tund jagatud ajavahemikeks täpsusega 15 minutit, 30 minutit ja 45 minutit. Parkimise algusaja korral kl 15.51 peaks seieri teravik asetsema numbri 4 (16.00) ja 15.45 vahel.
5.10.Maksumenetluses kohaldatakse vaidemenetlusele maksukorralduse seaduse (MKS)
14.peatüki sätteid, mitte HMS. Kaebuses toodud väited ei anna alust põhjendatud ja sisuliselt õige vaideotsuse tühistamiseks. Vastustaja käsitles esitatud selgitustaotlust vaidena ja registreeris selle andmekogus. Andmekogu saatis 30.09.2016 kaebaja e-posti aadressile teatise vaide registreerimise kohta andmekogus ja vaideotsuse saatmisest pärast selle läbi vaatamist 30 päeva jooksul. Seega teadis kaebaja 30.09.2016, et selgitustaotlust käsitletakse vaidena, ja ta ise ei soovinud midagi täiendavalt vaidele lisada. Selgitustaotluses, mida vastustaja käsitles vaidena, olid kõik MKS § 139 lg 2 p-des 1-5 toodud tunnused, v.a p-s 6 toodud tunnus – vaide esitaja selgelt väljendatud nõue. Nõude puudumine aga ei takista vaide menetlemist, sest vaie esitatakse eesmärgiga nõuda viivistasu otsuse tühistamist. Seda ka kaebaja taotles, sõltumata sellest, kuidas ta oma saadetud dokumenti vormiliselt nimetab.
5.11.Sisulist otsust ei tehtud enne kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude välja selgitamist. Kaasuse asjaolud olid selged – parkimiskellal fikseeriti parkimise algusaeg vähemalt 9 minutit ette tegeliku parkimise algusajaga võrreldes. Nimetatud asjaolu kinnitamiseks ei ole vaja täiendavalt vaide esitajat küsitleda ega täiendavaid tõendeid koguda ega neid uurida. Vaide menetlemisel uurib menetleja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, sh ka vaide esitaja väiteid. See, et vaides ei ole toodud neid asjaolusid, mida menetleja vaideotsuses käsitles, ei tähenda, et otsuses on jõutud väära tulemuseni. Vaide menetlemise käigus peab menetleja jõudma tulemuseni, kas viivistasu on õigesti määratud või viivistasu otsus tuleb tühistada.
4(7)
3-16-2115
5.12.Ekslik on väide, et vaideotsusest ei nähtu, millega menetleja on tõendanud kaebaja toimepandud rikkumist. Vaideotsuses on menetleja piisava põhjalikkusega käsitlenud asjaolusid, mis on seotud parkimiskellal parkimise algusaja märkimise rikkumisega. Kaebajale pidi olema rikkumine teada hiljemalt 29.09.2016, kui ta sai tutvuda sõidukile paigaldatud viivistasu otsusega, milles oli toodud viivistasu määramise põhjus. Kasutades parkimiskella parkimise algusaja fikseerimiseks, pidi kaebajale olema selge, et parkimiskellal tuleb määrata parkimise alguse aeg selliselt, et see oleks üheselt arusaadav parkimisjärelevalvet teostavale ametnikule. Menetleja ei ole rikkunud uurimiskohustust, kuna on hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja leidnud, et puuduvad alused viivistasu otsuse tühistamiseks.
5.13.Kaebaja ei ole esitanud ühtegi väidet asjaolude kohta, millega rikuti kaebaja õigusi vaidemenetluses. Vaideotsus on seaduslik ja põhjendatud ega riku kaebaja õigusi. Menetleja ei ole rikkunud menetluse läbiviimisel menetlusnorme, mis tooks kaasa vaideotsuse tühistamise või muutmise. Isegi kui kohus leiab, et selgitustaotlus ei olnud vaie ja seetõttu on vaidemenetlus vigane, ei tooks see kaasa seadusliku ja põhjendatud viivistasu otsuse tühistamist. Viivistasu otsuse koostamine ja vaidemenetlus on erinevad menetlused.
6.AS Ühisteenused palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja töötaja kontrollis 29.09.2016 kl 15.51 sõiduki, registrimärgiga xxx xxx, parkimise eest tasumist mobiilside vahendusel, kuna sõiduki armatuurlauale asetatud parkimiskella näit kl 16.00 ei võimaldanud kontrollimise hetkel sõidukil parkida parkimistasu maksmata. Telia Eesti AS kinnitas, et parkimise eest tasumist kontrolliti 29.09.2016 kl 15.51. Kuna sõiduki parkimise eest ei olnud tasutud parkimistasu, on viivistasu otsus koostatud õiguspäraselt ja puudub alus selle tühistamiseks. Vaideotsust puudutavas osas nõustus vastustaja Tallinna linna põhjendustega.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Vaidlusalusest viivistasu otsusest ja Tallinna linna esitatud fotolt (tl 47) on näha, et sõiduauto Mercedes-Benz, registrimärgiga xxx xxx, oli pargitud Narva mnt 7 maja ette. Määruse nr 30 § 6 lg 3 p 2 järgi jääb nimetatud koht avaliku tasulise parkimisala südalinna tsooni. Südalinna tsoonis tuleb mootorsõiduki parkimise eest tasuda ööpäevaringselt (Määruse nr 30 § 8 lg 1 p 2). Seega tuli selles kohas parkimisel tasuda parkimistasu (Määruse nr 30 § 2).
8.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei ole sõiduki parkimisel parkimistasu maksnud. Vastustaja töötaja kontrollis nimetatud sõiduki eest parkimistasu maksmist 29.09.2016 kl 15.51.34 (vt Telia Eesti AS 22.11.2016 kinnituskiri – tl 36). Kaebaja ei ole väitnud, et oleks parkimise eest tasunud.
9.Määruse nr 30 § 4 lg 1 järgi peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast mootorsõiduki ja selle haagise parkimise alustamist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui Tallinna Transpordiamet ei ole liikluskorraldusvahendiga kehtestanud pikemat aega. Sama sätestab ka LS § 187 lg 4. Määruse nr 30 § 4 lg 5 sätestab, et kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimistasu maksmise kontrollijale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest.
10.Parkimiskontrolöri tehtud fotolt (tl 46) on näha, et sõidukis oleva parkimiskella seier osutab täpselt nr 4 peale, mis tähendab, et parkimise alguse ajaks märgiti kl 16.00. Foto on tehtud 29.09.2016 kl 15.53.03. Järelikult on parkimise algusaeg märgitud hilisemaks tegelikust ajast. Kuna parkimiskellal on olemas lisaks täistunde tähistavatele jaotustele ka veerandtunde
5(7)
3-16-2115
tähistavad jaotused, saanuks parkija märkida parkimise algusaja täpsemini. Vale parkimise algusaja tähistamine viitab soovile pikendada õigusvastaselt Määruse nr 30 § 4 lg-st 2 ja LS § 187 lg-st 4 tulenevat tasuta parkimise aega. Kuna parkimise algusaeg oli tähistatud ebaõigesti, tuli kaebajal Määruse nr 30 § 4 lg 5 alusel tasuda parkimistasu alates parkimise hetkest. Kaebaja ei olnud parkimistasu maksnud, seega oli kontrolöril Määruse nr 30 § 13 lg 1 p 1 ja LS § 188 lg 1 p 1 alusel õigus määrata kaebajale tasumiseks viivistasu.
11.Kaebaja viited tema ärakuulamata jätmisele on asjakohatud. Esiteks olid rikkumise asjaolud selged ja puudus vajadus kaebajalt lisateabe saamiseks (vt sarnaselt HMS § 40 lg 3 p 2). Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud väiteid, mida ta soovinuks enne viivistasu otsuse koostamist kontrollijale esitada või millele tähelepanu juhtida. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi menetleja poolsele rikkumisele, mis saanuks asja otsustamist mõjutada. Teiseks ei oleks menetlejal olnud võimalik antud juhul kaebajat ära kuulata, sest puudus teave, kes tegelikult mootorsõidukit kasutas ja kus ta parajasti viibis. Kaebajal oli võimalus esitada oma seisukohti ja vaielda haldusaktile vastu vaide- ja kohtumenetluses. Kolmandaks on parkimistasu kontrollimine tavapärasest haldusmenetluses erinev lihtsustatud menetlus, milles ei ole ette nähtud menetlusaluse isiku ärakuulamise kohustust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 22.02.2001 otsuses asjas nr 3-4-1-4-01 põhjendanud seda menetluse ökonoomsuse ja efektiivsusega. Seega ei ole vastustaja rikkunud menetlusnorme, kui jättis kaebaja enne viivistasu otsuse koostamist ära kuulamata, ning see ei too kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamist.
12.Antud juhul oli viivistasu otsus piisavalt põhjendatud aru saamaks, miks kaebajale viivistasu määrati. Viivistasu otsuses märgiti viivistasu määramise põhjuseks parkimistasu maksmata jätmine. Viivistasu otsus koostati kl 15.51. Kaebaja teadis ja sai ise kontrollida, mis ajaks oli ta parkimiskella seadistanud. Seega pidi kaebajale olema selge, mis põhjusel viivistasu otsus koostati. Ebaselguse korral oli tal võimalus pöörduda selgituste saamiseks Tallinna linna või AS Ühisteenused poole. Seega on kaebaja väited ebapiisava põhjendamise kohta asjakohatud ega mõjuta viivistasu otsuse õiguspärasust.
13.LS § 188 lg 1 ega Määruse nr 30 § 13 lg 1 ei anna parkimist kontrollivale ametnikule kaalumisõigust. Normis on sätestatud juhtumid, mis toovad kaasa viivistasu määramise. Antud juhul oli normi koosseis täidetud ja viivistasu määramine põhjendatud. Kaebaja ei ole ka selgitanud, milliseid asjaolusid pidanuks kontrolör tema arvates viivistasu otsuse koostamisel kaaluma. Kaebaja väited kaalumise teostamata jätmise kohta on ilmselgelt asjakohatud.
14.Kontrolöril puudus ka õigus kaaluda kohaldatavat viivistasu määra. Kohaldatavaks viivistasu määraks oli antud juhul 31 eurot (Määruse nr 30 § 13 lg 7 p 1). Nimetatud viivistasu määr on kooskõlas LS § 188 lg-s 8 sätestatud viivistasu määraga. Kaebajale määrati tasumiseks viivistasu 31 eurot (tl 5).
15.Asjakohatud on ka kaebaja väited uurimiskohustuse rikkumise kohta. Kaebaja ei ole antud juhul vaielnud vastu ühelegi tuvastatud asjaolule – mootorsõiduk Mercedes-Benz, registrimärgiga xxx xxx, parkis 29.09.2016 kl 15.51 Narva mnt 7 maja ees parkimistasu maksmata ning sõiduki armatuurlauale oli seatud parkimiskell, mis näitas parkimise algusajana kl 16.00. Nimetatud asjaolusid kinnitavad kontrolöri poolt sõidukist tehtud fotod ja kohtul puudub alus nende asjaolude esinemises kahelda. Seda, et parkimiskontrolör kontrollis kaebaja sõiduki eest parkimistasu maksmist kl 15.51, kinnitab Telia Eesti AS 22.11.2016 kinnituskiri (tl 49). Fotod on tehtud kl 15.53 ja 15.52 (tl 46-47), seega kohe pärast parkimistasu kontrollimist, mis seob fotod kontrollimenetlusega. Kaebaja ei ole väitnud, et foto parkimiskellast ei ole tehtud tema poolt kasutatud parkimiskellast või ei tema parkimiskell näitas muud aega. Kaebaja arvamus, et kontrolör pidanuks tegema foto, kust oleks näha nii
6(7)
3-16-2115
sõiduk, selle numbrimärk, parkimise koht kui ka armatuurlaual olev parkimiskell koos sellele märgitud ajaga, on ilmselgelt ebarealistlik ja sellist nõuet ei tule ka õigusaktidest.
16.Kaebaja etteheide, et viivistasu otsuses puudub teade otsuse saatmise kohta mootorsõiduki omanikule või kasutajale (LS § 188 lg 4 p 10), ei riku kuidagi kaebaja õigusi. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kaebaja sai viivistasu otsuse kätte samal päeval. Otsus oli paigutatud sõiduki tuuleklaasile, nagu kaebaja kinnitas oma 29.09.2016 selgitustaotluses. Kuna viivistasu otsus oli kaebajale teatavaks tehtud, siis see kehtis ja omas kaebaja jaoks õiguslikke tagajärgi (HMS § 61 lg 1). Viited võimalikule täitemenetlusele on asjakohatud, sest asjaoludest ei nähtu, et kaebaja suhtes oleks täitemenetlust alustatud. Kohus ei lahenda hüpoteetilisi kaasusi, vaid kontrollib kaebaja õiguste rikkumist. Praegusel juhul ei ole kaebaja õigusi rikutud ja talle ei ole täitemenetluse alustamisega kahju tekitatud.
17.Riigikohtu halduskolleegium on 04.04.2003 määruses haldusasjas nr 3-3-1-32-03 (p 16) selgitanud, et taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega. Kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (HMS § 75) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud või ei ole viidanud HMS 5. peatükile. Avaldust tuleb käsitada vaidena ka siis, kui selles ei ole selgesõnaliselt formuleeritud taotlus haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuid avalduse sisust selgub siiski, et avaldaja tahe on sellele suunatud. Vajaduse korral peab haldusorgan kasutama HMS §-st 78 tulenevat võimalust lasta isikul oma taotlust konkretiseerida.
18.Kaebaja ei ole tõepoolest oma 29.09.2016 avaldust nimetanud vaideks, vaid selgitustaotluseks. Kaebaja küsis sellega Tallinna Transpordiametilt teavet viivistasu otsuse koostamise põhjuste kohta. Avaldusest nähtus kaebaja soov vaidlustada viivistasu otsust, sest kaebaja oli enda kinnitusel parkinud auto selleks ettenähtud kohale ja kasutanud parkimiskella. Samas võis kaebaja 29.09.2016 e-kirjast (tl 28-28p) välja lugeda, et kaebaja alles plaanis vaide esitamist pärast vastustajalt selgituse saamist. Seega luges vastustaja põhjendamatult kaebaja selgitustaotluse vaideks ja lahendas selle vaideotsusega. Kuna kaebaja ei olnud vaiet veel esitanud, puudus vastustajal alus vaideotsuse koostamiseks ja vaidlusalune vaideotsus tuleb tühistada. Eeltoodu ei too kaasa viivistasu otsuse tühistamist, sest hiljem toimunud rikkumised vaidemenetluses ei saa kuidagi mõjutada varem koostatud viivistasu otsuse õiguspärasust.
19.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et viivistasu otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja õigusi ei ole viivistasu otsuse koostamise menetluses rikutud. Vaideotsus tuleb tühistada. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt.
20.Kaebaja on kandnud menetluskuluna riigilõivu 15 eurot. Vastustajad ei ole kohtule nende menetluskulusid tõendavaid dokumente esitanud, seetõttu jäävad vastustajate menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kohus jätab kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kuigi kohus rahuldas kaebuse osaliselt, jääb kaebus põhiosas (viivistasu otsus) rahuldamata. Kaebajal tulnuks riigilõivu 15 eurot tasuda ka ainult viivistasu otsuse vaidlustamisel, mistõttu ei ole riigilõivu osaline väljamõistmine vastustajalt põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.