I.M.i kaebus AS Ühisteenused 09.01.2017 viivistasu otsuse nr 0053033365 ja Tallinna Transpordiameti 11.01.2017 käskkirja nr 130006 tühistamiseks Kaebaja – I.M. Vastustaja I – AS Ühisteenused, volitatud esindaja Alger Räpp Vastustaja II – Tallinna linn, volitatud esindaja Tiit Eenmaa
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta I.M.i kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 08.05.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-17-80 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.I.M.i kasutuses olnud mootorsõiduk Suzuki (reg märk xxx xxx) oli 09.01.2017 kell 13.44 pargitud aadressil Aia tn 7, Tallinn.
2.AS Ühisteenused tegi 09.01.2017 viivistasu otsuse nr 0053033365, mille kohaselt oli sõiduautol Suzuki (reg märk xxx xxx) parkimistasu maksmata 09.01.2017 kell 13.44 aadressil Aia tn 7, Tallinn. Viivistasuks määrati 31 eurot.
3.I.M. esitas 10.01.2017 Tallinna Transpordiametile vaide viivistasu otsuse kehtetuks tunnistamiseks. I.M. märkis vaides, et veerand tundi parkimist, mille jooksul ta poes käis, peaks olema tasuta. Viivistasu otsus tehti kell 13.44, parkimiskellal oli parkimise algusaeg fikseeritud veidi pärast 13.30.
4.Tallinna Transpordiamet jättis 11.01.2017 käskkirjaga nr 130006 I.M.i vaide rahuldamata. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (Tallinna Linnavolikogu määrus nr 30) § 6 lg 3 p 3 kohaselt on avaliku tasulise parkimisala vanalinna tsoon piiritletud Toompuiestee, Kaarli puiestee, Vabaduse väljaku, Pärnu maantee, Viru väljaku, Mere puiestee, Rannamäe tee ja Toompuiesteega. Aia tn 7 asub vanalinna avalikus tasulises parkimistsoonis. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 30 § 9 lg 2 p 3 kohaselt on maksumääraks vanalinna tsoonis iga alustatud parkimisminuti kohta 0,10 eurot. Kuivõrd sõiduk oli pargitud viivistasu otsuse määramise ajal vanalinna tsoonis, tuli maksta sõiduki parkimisel iga parkimisminuti eest parkimistasu. Sõiduki kontrollimise ja viivistasu otsuse määramise ajal oli sõiduki armatuurlauale paigaldatud parkimiskell, millel oli parkimise algusajana tähistatud kellaaeg
13.08.Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, antud juhul kell 13.23. Kui parkimise algusaeg ei ole korrektselt tähistatud, tekib parkimistasu tasumise kohustus parkimise alustamise hetkest. Sõiduki kontrollimisel 09.01.2017 kell 13.44 puudus sõidukil tasulise parkimise õigust tõendav dokument ning mobiilsideoperaator ei kinnitanud antud sõiduki parkimist tasulisel parkimisalal. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 30 § 5 lg 1 p 6 kohaselt tõendab parkimistasu tasumist ja parkimise õigust mobiilside- või parkimisoperaatori kinnitus mootorsõiduki parkimise kohta antud parkimistsoonis. Ilma vastava kinnituseta ei ole mootorsõiduki juht parkimise õigust omandanud ega parkimistasu tasunud. Seega ei täitnud mootorsõiduki juht hoolsuskohustust ega alustanud parkimistasu tasumist õigeaegselt. Kuivõrd sõiduki parkimisel vanalinna avalikul tasulisel parkimisalal oli parkimistasu maksmata, on viivistasu otsuse määramine põhjendatud.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5.I.M. esitas 11.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 09.01.2017 viivistasu otsuse nr 0053033365 ja Tallinna Transpordiameti 11.01.2017 käskkirja nr 130006 tühistamiseks. Viivistasu otsus on ebaõige, kuna parkimiskellal on parkimise algusajaks märgitud mitte 13.08, vaid veidi pärast 13.30, mille tõendamiseks on kaebusele lisatud foto. Seega pole kaebaja parkimisaega ületanud.
2(6)
3-17-80 Vastuseks Tallinna linna vastuväidetele on kaebaja 22.02.2017 menetlusdokumendis selgitanud, et parkimiskella on kasutatud üheosutilisena. Mõlemad osutid on ühendatud ning suunatud ajale umbes 13.30. Parkimiskontrolör pidi mõistlikult aru saama, et parkimiskella ei kasutatud kaheosutilisena. Kui parkimiskell oleks olnud kasutuses kaheosutilisena, siis oleksid osutid pidanud paiknema V-kujuliselt ehk väike osuti numbri 1 ja suur osuti numbri 2 juures.
Ka kaebemenetluses, kui mõeldavad olid kaks alternatiivset tõlgendamisvõimalust, ei vasta menetlusosalist pahausksuses kahtlustava alternatiivi valik kaebaja hinnangul hea halduse põhimõttele.
VASTUSTAJATE SEISUKOHAD
6.AS Ühisteenused leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Sõiduki armatuurlauale asetatud parkimiskellal oli tunniosuti veidi enne 2 (kahte) ja minutiosuti 8 peal. Antud osutitega kella näidu kohaselt ja osutitega kella toimimise põhimõtteid arvestades, saab lugeda parkimise algusajaks 13.08, mitte veidi pärast 13.30, nagu väidab kaebaja. Osutitega parkimiskella puhul on tegemist kellaga, mille osutite abil fikseeritakse aeg, arvestades osutitega toimiva kella aja mõõtmise põhimõtteid. Sarnasele seisukohale on asunud Tallinna Halduskohus 12.04.2006 otsuses nr 3-05-13 ja Tallinna Ringkonnakohus 20.09.2006 otsuses nr 3-05-13. Liiklusseaduse (LS) § 187 lg 4 alusel tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui sõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud. Käesoleval juhul oli parkimiskella abil sõiduki parkimise algusajaks tähistatud kell 13.08, mille tulemusena tekkis sõiduki parkimise eest parkimistasu maksmise kohustus alates kell 13.23. AS Ühisteenused töötaja poolt kontrolliti 09.01.2017 kell 13.44 sõiduki parkimise eest tasumist, kuna sõiduki armatuurlauale asetatud parkimiskella näit kell 13.08 ei võimaldanud kell 13.44 sõiduki parkimist parkimistasu maksmata. Eeltoodud põhjusel tehti ka AS Ühisteenused töötaja poolt parkimistasu kontrollimisel fotod parkimiskellast, selle näidust ja sõidukist. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et sõiduki parkimise eest ei olnud tasutud parkimistasu, on viivistasu otsus määratud õiguspäraselt ja puudub alus selle tühistamiseks.
7.Tallinna linn palub jätta kaebus rahuldamata. LS § 187 lgde-st 4 ja 5 tuleneb, et isik, kes soovib kasutada 15 minutit tasuta parkimist, peab parkimiskella abil loetavalt ja arusaadavalt kindlaks tegema oma parkimise algusaja ja selle nähtavaks tegema. Nii vaides kui ka kaebuses on kaebaja seisukohal, et parkimiskellal on parkimise algusajaks märgitud „veidi pärast 13.30“. Vaidlustatud käskkirja kohaselt on parkimise algusajaks parkimiskellal märgitud 13.08. Ka parkimiskontrolör on viivistasu määramisel leidnud, et tasuta parkimisaeg 15 minutit on ületatud ning parkimistasu oli sõiduki kontrollimise ajal maksmata. Vastusele ja kaebusele lisatud parkimiskellast tehtud foto põhjal on võimalik tuvastada, et kaebaja on kasutanud kahe seieriga parkimiskella, mitte ühe seieriga parkimiskella. Parkimiskellal asetseb minutiseier enne numbrit 2 ja tunniseier enne numbrit 2. Kahe seieriga parkimiskellal on võimalik parkimise algusaeg fikseerida ligilähedaselt mehaanilisel kellal seierite asetusega. Parkimiskell kajastab mehaanilise kella tööpõhimõtet ning sellega parkimise algusasja kindlaksmääramisel lähtub mõistlikult käituv inimene eeldusest, et parkimiskell kajastab parkimise algusaega ligilähedaselt samasuguste seierite asetusega nagu mehaaniline kell. Arvestades kahe seieriga parkimiskellal märgitud seierite asetust, saab järeldada, et parkija on parkimise algusajaks märkinud 13.08, mitte aga 13.30. Kui parkimise algusajaks oleks olnud soov märkida kahe seieriga parkimiskellal 13.30, siis tunniseier asetseks parkimiskellal number 1 ja 2 vahel ning minutiseier number 6 peal.
3(6)
3-17-80 Arvestades kaebaja väidet, et parkimiskell oli veidi üle poole kahe (13.30), võib järeldada, et kaebaja käsitles parkimiskella ühe seieriga parkimiskellana. Ühe seieriga parkimiskella korral kasutatakse seierit üheaegselt nii tunni kui ka minuti määramiseks ning selline parkimiskell ei toimi selliselt, kui kahe seieriga parkimiskell. Ühe osutiga parkimiskellal parkimise algusajaks 13.30 määramisel asetseb seier number 1 ja 2 vahel. Kui käesolevas vaidluses oleks parkija kasutatud ühe seieriga parkimiskella, siis võib kaebuse esitajaga nõustuda, et parkimise algusajaks on „veidi üle 13.30“. Aga kuna parkija kasutas kahe osutiga parkimiskella, siis sellega nõustuda ei saa. Kui parkija kasutab kahe seieriga parkimiskella, nagu käesolevas vaidluses, siis peavad seierid asetsema ligilähedaselt mehaanilise kellal seierite asetusega, mitte aga seierite asetusega ühe seieriga parkimiskella korral. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et juhil ei ole mitte ainult parkimistasu maksmise kohustus, vaid ka hoolsuskohustus parkimistasu maksmist tõendavate dokumentide, sh parkimiskellal märgitud parkimise õige algusaja teatavakstegemisel, mis võimaldavad kontrollida parkimistasu maksmist või LS-s sätestatud 15 minuti kasutamist parkimistasu maksmise kohustuse tekkimise arvestamisel.
Kaebaja ei ole toonud kaebuses esile ühtegi asjaolu, miks vaidemenetlus ja selle tulemina koostatud käskkiri (vaideotsus) tema õigusi rikub. Vaidlustatud käskkirjas on analüüsitud kõiki vaides esitatud väiteid ning põhjendatud, miks vaie jääb rahuldamata ja viivistasu otsus tühistamata. Viivistasu otsus vastab maksukorralduse seaduse (MKS) § 149 sätestatud nõuetele ning vaidemenetluses ei ole rikutud MKS § 147 nõudeid.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
Kaebaja on vaidlustanud AS Ühisteenused 09.01.2017 viivistasu otsuse nr 0053033356, mis koostati 09.01.2017 kell 13.44 aadressil Aia tn 7 sõiduki Suzuki (reg märk xxx xxx) avalikul tasulisel parkimiskohal parkimisnõuete rikkumise eest.
10.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
11.LS § 188 lg 2 kohaselt on viivistasu maksja mootorsõiduki või selle haagise omanik. Sama lõike teise lause kohaselt, kui liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki või selle haagise vastutav kasutaja, on viivistasu maksja vastustav kasutaja. Seega saab viivistasu otsus rikkuda mootorsõiduki omaniku või selle vastutava kasutaja subjektiivseid õigusi. Käesoleval juhul on kaebuse esitanud I.M.. Liiklusregistri andmetel on sõiduki Suzuki (reg. märk xxx xxx) omanik OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo. Liiklusregistrisse ei ole kantud sõiduki Suzuki (reg. märk xxx xxx) vastutavat kasutajat.
12.Eeltoodust tulenevalt ei riku I.M.i subjektiivseid õigusi viivistasu otsus, mis ei ole adresseeritud talle ning mille tasumise kohustust talle LS § 188 lg-st 2 ei tulene. Järelikult puudub I.M.il kaebeõigus ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Kohus lisab, et ka juhul, kui kaebus oleks esitatud OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo nimel, on kaebus ka sisuliselt põhjendamatu.
14.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes faktilistes asjaoludes: sõiduk Suzuki reg. märgiga xxx xxx oli 09.01.2017 kell 13.44 pargitud aadressil Aia tn 7 Tallinnas; mootorsõiduki parkimise eest parkimistasu makstud ei oldud; Aia tn 7 asub Tallinna avalikus tasulises
4(6)
3-17-80 parkimisalas, kus saab Tallinna Linnavolikogu määruse nr 30 § 4 lg-st 2 tulenevalt esimesed 15 minutit tasuta parkida. Vaidlus on selles, kas kaebaja oli rohkem kui 15 minutit parkinud, kui AS Ühisteenused talle viivistasu otsuse tegi. Pooled on eri seisukohtadel, millise kellaaja kaebaja oma parkimiskellal parkimise alustamise ajana fikseeris.
15.LS § 187 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. LS § 187 lg 4 teises lauses on sätestatud, et kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Tallinna Linnavolikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 30 § 4 lg 3 kohaselt peab parkimiskell olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimisaja algus.
16.Pooled on esitanud kohtule tõendina foto kaebaja kasutuses olnud sõiduki armatuurlauale paigaldatud parkimiskellast (tl-d 7 ja 34). Muud tõendid parkimisaja alguse kohta puuduvad. Fotolt nähtub, et kaebaja kasutas parkimisaja fikseerimisel parkimiskella, millel on kaks kellaosutit. Nii suur kui väike osuti asuvad kohakuti ja on seatud numbrite (numbreid tähistavate joonte) 1 ja 2 vahele, olles numbrile 2 oluliselt lähemal. Seega on Tallinna linn õigesti märkinud, et asjas esitatud foto põhjal on võimalik tuvastada, et kaebaja kasutas kahe seieriga parkimiskella.
17.Kaebaja väidab, et ta kasutas parkimiskella üheosutilisena. Kohus leiab, et kahe osuti kohakuti paiknemisest ei saa mõistlikult järeldada, et parkimiskella on kasutatud kellana, millel on ainult üks osuti. Kui parkijad kasutaks kahe osutiga parkimiskella oma eelistuse järgi kas kahe- või üheosutilisena, ei ole parkimistasu maksmise kontrollimisel võimalik mõistlikult eristada, kumma olukorraga parasjagu tegemist on.
18.Kohtupraktikas on rõhutatud, et osutitega parkimiskella kasutamisel tuleb parkimisaja alguse fikseerimisel lähtuda mehhaanilise kella tööpõhimõtetest ning kella osutite tavapärasest asetusest kellal (Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2006 otsus nr 3-05-13, p 7). Kui kaebaja alustas parkimist veidi pärast kella 13.30, tulnuks parkimise algus fikseerida üheselt mõistetavalt, paigutades minutiosuti natuke pärast numbrit 6, mitte natuke enne numbrit 2. Lisaks on mootorsõiduki juhi kohustuseks fikseerida parkimiskellal parkimise algusaeg täpselt. Kahe osutiga parkimiskell võimaldab parkimise algusaja fikseerida täpsemalt, kui ühe osutiga parkimiskell. Seetõttu oleks parkimiskontrolöril ebamõistlik eeldada, et mootorsõiduki juht on kasutanud kahe osutiga parkimiskella üheosutilise kellana.
19.Asjas ei ole tõendatud, et parkimise algusajaks oli parkimiskellal märgitud veidi pärast
13.30.Arvestades mehhaanilise kella tööpõhimõtteid, oli kaebaja poolt mootorsõiduki armatuurlauale asetatud parkimiskellal fikseeritud parkimise algusaeg 13.08, mitte 13.30. AS Ühisteenused on õigesti lugenud parkimiskellal fikseeritud parkimise algusajaks 13.08. Seega täitus 15 minutit tasuta parkimise aeg kell 13.23, misjärel tekkis kaebajal parkimistasu maksmise kohustus. Kuna parkimistasu oli seisuga kell 13.44 maksmata, oli AS-l Ühisteenused viivistasu määramiseks õiguslik alus (LS § 188 lg 1 p 1).
20.Kuna AS Ühisteenused 09.01.2017 viivistasu otsus nr 0053033365 on õiguspärane, on sisuliselt õiguspärane ka Tallinna Transpordiameti vaideotsus. Kaebaja ei ole väitnud, et
5(6)
3-17-80 vaideotsus rikuks tema õigusi vaide esemest sõltumatult. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata.
21.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustajad ei ole menetluskulude dokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustajate võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.