Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasjade numbrid Haldusasjad
Vaidlustatavad kohtulahendid Menetluse alus ringkonnakohtus
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi 04.04.2017, Tartu 3-16-2357 Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla 19.09.2016.a vastuse nr 6-14/27073-2 tühistamiseks, 17.08.2016.a vaide lahendamiseks kohustamiseks ja 09.05.2016.a esitatud vaide menetlemisel tehtud Viru Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks Tartu Halduskohtu 30.12.2016. a ja 11.01.2017. a määrused Jaak Reinomäe 15.01.2017. a määruskaebused Tartu Halduskohtu 30.12.2016. a ja 11.01.2017. a määruste peale ning Jaak Reinomäe 31.01.2017. a taotlus riigi õigusabi saamiseks Kirjalik menetlus Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.01.2017. a määrus muutmata.
2.Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.12.2016. a määrus muutmata.
3.Jätta Jaak Reinomäe 31.01.2017. a taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. Ülejäänud osas on määrus lõplik.
Kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas 20.04.2016 (registreeritud 22.04.2016) Viru Vanglale taotluse võimaldada tal jalutuskäikude ajal suitsetada.
2.Viru Vangla jättis 04.05.2016. a otsusega nr 6-10/11835-2 taotluse rahuldamata ja selgitas, et kaebaja viibib alates 05.04.2016 kartserirežiimil ning Viru Vangla kodukorra punkti 12.1 kohaselt on kartserikaristust kandval kinnipeetaval suitsetamine keelatud.
3.J. Reinomägi esitas 17.08.2016 (registreeritud 19.08.2016) Viru Vanglale vaidena vormistatud avalduse, mille kohaselt ta 09.05.2016 esitas 04.05.2016. a otsusele nr 6-10/11835-2 vaide. Kaebaja ei ole saanud vaidest soovitud koopiat ja vaiet ei ole lahendatud. Kaebaja taotles ettekirjutuse tegemist 09.05.2016. a vaidest koopia saamiseks ja vaideotsuse andmiseks.
4.Viru Vangla leidis 19.09.2016. a vastuses nr 6-14/27073-2, et J. Reinomäe 17.08.2016. a avaldus on märgukiri ja märkis, et kaebaja ei ole 09.05.2016 vaiet esitanud ning vanglal puudub võimalus anda sisuline vastus ja koopia olematust pöördumisest.
5.J. Reinomägi esitas 17.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu järgmistes nõuetes: - tühistada 19.09.2016. a vastus nr 6-14/27073-2. Tuvastada, et vaide tõlgendamine märgukirjana oli õigusvastane; - kohustada vanglat lahendama 17.08.2016. a vaiet; - tuvastada 09.05.2016. a esitatud vaide menetlemisel tehtud toimingute - vaide koopia andmata jätmine ja vaide lahendamata jätmine - õigusvastasus. Kaebaja märkis tuvastamisnõuete esitamise põhjendatud huvina hilisema kahjunõude esitamise.
6.Tartu Halduskohus tagastas 30.12.2016. a määrusega J. Reinomäe kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus leidis, et kaebaja faktiliste väidete tõendatuse eeldamine tähendab praegusel juhul eeldust, et kaebaja tõepoolest esitas 09.05.2016. a Viru Vanglale vaide. Viru Vangla 19.09.2016. a vastus nr 6-14/27073-2 ei ole käsitletav haldusaktina. Vangla vastas sellega kaebaja avaldusele, milles kaebaja taotles 09.05.2016. a vaide lahendamist ja sellest koopia saamist. 19.09.2016. a vastus ei ole suunatud kaebaja õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, s.t ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti tunnustele. Seega puudub kaebajal õigus esitada vangla 19.09.2016. a vastuse tühistamise nõue. 19.09.2016. a vastus on käsitletav ühena väidetava 09.05.2016. a vaide menetluse käigus tehtud toimingutest. Kaebaja on nii 19.09.2016.a vastuse kui ka muude 09.05.2016.a vaide menetlemisel tehtud toimingute suhtes esitanud nende õigusvastasuse kindlakstegemise nõude eesmärgiga esitada tulevikus hüvitamiskaebus. Kaebaja tulevikus esitatav hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Toimingud, mille õigusvastasuse kindlakstegemist kaebaja soovib, on menetlustoimingud, mis ei kujuta iseseisvalt endast ühegi riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestatud õigushüve sellist riivet, mille intensiivsus õigustaks hüvitise määramist kaebajale. Vaidlustatud menetlustoimingud ei saanud olla takistuseks vangla 04.05.2016. a otsuse õiguspärasuse üle peetava vaidlusega kohtusse pöördumisel. HKMS § 47 lg 3 näeb isikule ette kaebeõiguse ka juhul, kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt. Ka vaide tõlgendamine märgukirjana ei saanud kaebajat vaidluse jätkamisel takistada. Kaebaja oleks saanud kohtule esitada põhjendused, miks peab ta esitatud avaldust vaideks ning kohus oleks selle põhjal saanud hinnata, kas kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks
lahendamiseks ettenähtud korrast. Kaebusest ei tulene, et vaidlustatud menetlustoimingud oleksid tekitanud kaebajale varalist kahju. Kaebeõiguse puudumine tuleneb täiendavalt HKMS § 45 lg-st 3, kuna seal sätestatud eeldused ei ole täidetud. Lõplik haldusakt oli nende toimingute tegemise ajal juba antud, vaidlusalused toimingud tehti selle haldusakti vaidlustamise käigus. Kohustamisnõude rahuldamine oleks võimalik ainult juhul, kui rahuldatakse tühistamisvõi tuvastamisnõue. See tähendab, et kui kaebeõigus puudub haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel, siis puudub see ka kohustamisnõude puhul.
7.J. Reinomägi esitas 03.01.2017 Tartu Halduskohtule avalduse, milles soovis saada riigi õigusabi, et kaitsta õigusi 30.12.2016. a määrusele. Taotluse kohaselt lõpeb kaebaja karistusaeg 01.02.2017. Kaebajal ei ole elukohta ega vahendeid, mis võimaldaksid vabanemisel hakkama saada. Õiguste kaitsmine on rikkunud kaebaja tervise. Kaebajal ei ole füüsiliselt ega vaimselt võimalik iseseisvalt võidelda riigivõimu omavoli vastu. Riigi õigusabi on vaja selleks, et tagada enda subjektiivsed õigused. Kaebaja soovis ka tutvuda kohtutoimikuga ja saada sellest ärakirju.
8.Tartu Halduskohus jättis 11.01.2017. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel (resolutsiooni p 1). Halduskohus leidis, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on praeguses asjas koostanud ja esitanud kaebuse, milles kirjeldas senist menetluse käiku ning esitas ulatuslikud põhjendused oma nõuetele ja seisukohtadele. Kohtute infosüsteemi KIS andmetel on kaebaja alates 01.07.2016 esitanud erinevates haldusasjades ja kohtuastmetes kokku 31 määruskaebust. See näitab, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi praeguses kohtuasjas, sh soovi korral koostama ja esitama määruskaebuse. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Piisab asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. HKMS § 2 lg-le 1 tuginedes on kaebaja ja vastustaja võimalused tasakaalustatud. Asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks praeguses kohtuasjas ilmselt vähene. Kaebaja on esitanud kaebuse Viru Vangla kodukorra punkti 12.1 teise lause õigusvastasuse kindlakstegemiseks (kohtuasi 3-16-1702). Selle kaebuse esitamise põhjendusena tõi kaebaja välja kavatsuse esitada tulevikus Viru Vangla 04.05.2016. a otsusega nr 6-10/11835-2 tekitatud kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates päevast, millal kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, s. t, et sellist taotlust on kaebajal veel võimalik esitada. Praeguses asjas vaidlustab kaebaja Viru Vangla 04.05.2016.a otsuse vaidlustamise käigus tehtud menetlus-toiminguid ning kohus tagastas kaebuse põhjusel, et sellise kaebuse esitamiseks puudub kaebajal kaebeõigus. Eeltoodu näitab, et praegune kohtuasi ei aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele.
9.J. Reinomägi esitas 15.01.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.12.2016. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt eiras halduskohus seaduslikkuse ja põhjendatuste põhimõtet. Kaebaja vaidlustas vanglale 17.08.2016 esitatud vaides vangla tegevusetust, kuna talle ei oldud esitatud vastust vaidele ega vaidest koopiat. Vangla
vastas kaebaja vaidele, mitte avaldusele. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas saab 19.09.2016. a vastus olla käsitletav 09.05.2016 vaide menetluse käigus tehtud toiminguna, kui puudub 09.05.2016 vaidele vastus. Kuna puudus tõend, et 09.05.2016 vaide osas oleks menetlust teostatud, esitas kaebaja 17.08.2016 vaide. Halduskohus ei kontrollinud, kas vangla tõlgendas õiguspäraselt kaebaja vaide märgukirjaks. Ainult esitatud vaide koopia aitaks tõestada, et kaebaja esitas vaide. Vastupidiselt halduskohtu arvamusele, on vangla kaebajale õigusvastaste menetlustoimingutega kahju põhjustanud ja hüvitamiskaebus oleks perspektiivne. Halduskohtul oli võimalik kontrollida, kas kaebaja pidas kinni kohustuslikust kohtueelsest korrast. Kohus ei lahendanud kaebust sisuliselt, vaid leidis meelevaldselt, et kaebajal puudub kaebeõigus. Viru Vanglas ei ole tagatud kinnipeetava poolt vaide esitamise tõendamine. Vaide üleandmisel peaks kinnipeetav seda oma allkirjaga kinnitama vaiete kaustas aga seda ei tehta. Kaebaja ei saa tõendada 09.05.2016 vaide esitamist aga see ei ole kaebaja süü. Vangla väide, et kaebaja vaiet ei esitanud, ei tähenda, et kaebaja tõepoolest vaiet ei esitanud. Kui kohus jätab määruskaebuse rahuldamata, palub kaebaja määrata talle riigi õigusabi ja anda võimalus täiendada määruskaebust. Kaebajal endal puuduvad võimalused advokaadi palkamiseks.
10.J. Reinomägi esitas 15.01.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse ka Tartu Halduskohtu 11.01.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Määruskaebuse kohaselt ei tähenda see, et kaebaja on pidanud korduvalt iseseisvalt ja igasuguse abita kaitsma oma õigusi, et ta ka vajalikul määral oleks võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja koostas küll määruskaebuse, kuid ei suutnud seda põhjendada määral, mis taganuks tema õigused, kuna tal puudub juurdepääs õigusaktidele. Kui kaebaja oleks saanud oma õigusi käitada õigusabi osutaja vahendusel, olnuks välistatud tema kaebuse tagastamine. Õiguste iseseisvat käitamist takistab kaebaja tervislik seisund. Kaebaja peab haigena oma õigusi kaitsma ning see välistab ka ravi ja paranemise. Halduskohus ei ole määruses andnud vastust kaebaja väidetele, s.h väitele, mis puudutab kaebaja vabanemist. Kaebuste kirjutamine tekitab kaebajale kannatusi. Kaebaja peaks praegu tegelema oma vabanemisega ja probleemidega, sest vabaduses puudub tal elukoht. Kaebajale ei ole õiguste iseseisev käitamine tagatud, sest riigivõimu poolt kuritarvitatakse tema õigusi. Kaebaja õiguste kaitse ei ole vähene, kuna halduskohtu määruse saab vaidlustada ringkonnakohtus ja ringkonnakohtu määruse Riigikohtus. Ilma õigusabita pole kaebajale tagatud aus ja õiglane õigusemõistmine. Kaebaja palub halduskohtu määrus tühistada ja tema riigi õigusabi taotlus rahuldada või siis saata asi halduskohtule tagasi uuesti lahendamiseks.
11.31.01.2017 esitas J. Reinomägi Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt on taotleja kinnipeetav, kelle karistusaeg lõppeb 01.02.2017 ja kellel ei ole teada, kuhu ta vabanedes elama asub. Viimase 3-4 kuu jooksul on kaebaja esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi Viru Vangla toimingute peale, millega on ebaseaduslikult piiratud taotleja õigusi. Haldusasjades, kus taotlejal tarvitab kaitsta oma õigusi on 3-16-1118, 3-16-1830, 3-16-1702, 3-16-2034, 3-16-2112, 3-16-2185, 316-2357, 3-16-2659, 3-16-2665, 3-17-14, 3-17-112, 3-17-139, 3-16-2248, 3-16-2323, 3-16-2442, 3-16-2536, 3-16-2621, 3-16-2663, 3-16-2699. Taotleja soovib riigi õigusabi, et märgitud asjades osaleda menetlustes ja kaitsta enda õigusi. Kohtuasjades on tehtud lahendeid, millised rikuvad taotleja õigusi või milledega pannakse tähtajaliselt täitmisele kuuluvad kohustused. Osades haldusasjades pole küll menetlust tagavaid
lahendeid, kuid ka nendes on vaja oma õigusi kaitsta. Viimastel kuudel on taotlejale põhjustatud suuri hingelisi kannatusi ning ta vajab ravi. Kaebajal esinevate psühhiaatriliste probleemide esinemist on kinnitanud Viru Vangla arstide otsused. Taotleja õiguste iseseisvat käitamist takistab taotleja vabanemine. Riigi õigusabi on vajalik selleks, et taotleja ei kaotaks nimetatud kohtuasjades õigusi. Taotlejale tulenev võimalik kasu on õiguste kättesaadavus. Taotleja on maksevõimetu, mistõttu pole tal endal võimalik õiguste kaitseks õigusabi leida.
12.Kuna 25.01.2017 oli Tartu Halduskohus juba saatnud J. Reinomäe selles asjas esitatud määruskaebused lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule, edastas halduskohus J. Reinomäe 31.01.2017. a riigi õigusabi taotluse RÕS § 10 lg 1 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus lahendab esmalt J. Reinomäe määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.01.2017. a määruse peale (I), seejärel lahendab J. Reinomäe määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.12.2016. a määruse peale (II) ja võtab seisukoha J. Reinomäe 31.01.2017. a riigi õigusabi taotluse osas (III). I
14.Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.01.2017. a määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ükski määrusekaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
15.Ringkonnakohus ühtib halduskohtu seisukohaga, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on eelnevalt esitanud kohtutele suure hulga enda koostatud kaebusi, määruskaebusi ja apellatsioonkaebusi, kust on olnud aru saada, millist halduskohtu lahendit kaebaja vaidlustab ja välja on toodud ka arvamused ja piisavad põhjendused vaidlustatud kohtulahendis sisalduvatele seisukohtadele. Samuti nähtub antud haldusasja materjalidest, et tegemist ei ole väga keerulise haldusasjaga, mis nõuaks menetlusosaliselt eriteadmisi või -oskusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Samuti on halduskohus õigesti viidanud ka sellele, et antud haldusasi ei aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse põhjusel, et sellise kaebuse esitamisel puudub kaebajal kaebeõigus. Arvestatav ei ole kaebaja väide, et tema kaebust ei oleks tagastatud, kui kohus oleks talle määranud riigi õigusabi osutaja. Oluline on arvestada ka asjaoluga, et tänaseks päevaks on kaebaja vanglast vabanenud, mistõttu on muutunud vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõue ainetuks.
16.Eeltoodu tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus jättis õigesti kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. II
17.Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.12.2016. a määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ükski määrusekaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
18.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud määruses põhjendatult asunud seisukohale, et J. Reinomäe kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel on kohtu diskretsiooniline otsus ning kaebeõiguse ilmselge puudumise tuvastamiseks tuleb lähtuda HKMS §-s 44 reguleeritud kaebeõiguse tingimustest ja kaebeõigusele HKMS §-s 45 kehtestatud piirangutest.
19.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Viru Vangla 19.09.2016. a vastust saab käsitleda kui väidetava 09.05.2016. a vaide menetlemise käigus tehtud toiminguna, mistõttu on nimetatud vastuse tühistamisnõue lubamatu. Kaebaja on küll 17.08.2016. a esitatud dokumendi pealkirjastanud vaidena, kuid selle sisust tuleneb vaid kaebaja soov, et vangla lahendaks tema esitatud vaide ja talle võimaldataks vaidest koopia. Seega on kaebaja 17.08.2016. a esitatud dokument käsitletav märgukirjana, millele vangla on esitanud vastuse 19.09.2016. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kaebaja nõude, Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Tuvastamisnõude esitamine ei ole hilisema hüvitamiskaebuse ettevalmistamiseks lubatav, sest kavandatav kahjunõue oleks kaebuses toodud asjaoludel ilmselgelt perspektiivitu. Õige on ka halduskohtu selgitus, et kui kaebeõigus puudub tuvastamisnõude esitamisel, puudub kaebeõigus ka kohustamisnõude esitamiseks, kuna kohustamisnõude rahuldamine eeldab tuvastamisnõude rahuldamist. Oluline on ka tähele panna, et seoses kaebaja vanglast vabanemisega on asjaolud muutunud ning tuvastamisnõude esitamine on muutunud ainetuks. III
20.Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe 31.01.2017. a taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
21.HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta varasemalt juba lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ning alustel esitatud korduva avalduse. Kaebaja on käesolevas asjas juba esitanud taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks, kuid 11.01.2017. a määrusega jättis halduskohus selle rahuldamata leides, et ta on võimeline oma õigusi ise kaitsma. J. Reinomägi on halduskohtu 11.01.2017. a määruse vaidlustanud. Kuna selle määruse alusel õigusabi andmisest keeldumisega on hõlmatud kõik kaebaja edasised menetlustoimingud, ei ole tal alust esitada uut riigi õigusabi taotlust.
22.Kuna Tartu Halduskohus tagastas J. Reinomäe kaebuse 30.12.2016. a määrusega ning ringkonnakohus jätab käesoleva määrusega halduskohtu 30.12.2016. a määruse muutmata ning kaebaja määruskaebuse rahuldamata, puudub selle asjaolu tõttu ka vajadus kaebajale riigi õigusabi määramiseks. Riigi õigusabi saab osutada kaebajale juhul, kui kohtu menetluses oleks mingi kaebus.
Kuna antud juhul kaebus tagastati, siis puudub alus kaebajale riigi õigusabi andmiseks.
23.HKMS § 55 lg-st 3 ei nähtu, et korduva avalduse läbi vaatamata jätmise kohta tehtud määruse peale saaks esitada määruskaebuse. Vastavat võimalust ei tulene ka
HKMS § 203
lg-st 1. Seetõttu pole käesolev määruse osa vaidlustatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.