lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-497/9

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-497/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
22.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
964
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

22.03.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-497

Haldusasi

AN esialgse õiguskaitse taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.03.2017 määrus

Menetlusosalised

Taotleja – AN Haldusorgan – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Martisen

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.03.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-497 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AN esitas 31.01.2017 Tallinna Vanglale taotluse, et Tallinna Vangla registreeriks teda arsti vastuvõtule, võimaldaks kartserikambris kasutada istepotti ning päevasel ajal voodit ja madratsit. Tallinna Vangla rahuldas AN taotluse arsti vastuvõtule registreerimiseks. Muus osas jättis Tallinna Vangla 28.02.2017 vastusega taotluse rahuldamata põhjendusega, et kartserikambri sisustus vastab õigusaktides ettenähtud nõuetele ja AN-l puuduvad sellised tervislikud näidustused, mis kohustaksid vanglat paigaldama kambrisse istepoti või võimaldama päevasel ajal kartserikambris voodi ja madratsi kasutamist.

AN esitas 03.03.2017 vaide Tallinna Vangla 28.02.2017 vastusele.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.AN esitas 03.03.2017 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, et tal lubataks kartseris viibides ka päevasel ajal voodit ja madratsit kasutada ning tagataks võimalus kasutada istepotti ning tagastataks põlvetrauma tõttu kirurgi väljastatud elastikside. Taotleja on kandnud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks kartserikaristust 30 päeva ja kartserikaristus kestab kuni käesoleva aasta maikuu lõpuni. Kinnipidamistingimused kartserikambris

3-17-497 on taotleja inimväärikust alandavad. Voodi ja madratsi kasutamine päevasel ajal on vajalik taotleja invaliidsuse tõttu. Taotlejal on diagnoositud xxx ja xxx. Istepoti kasutamise võimaldamine on vajalik, sest tervislikel põhjustel ei ole taotlejal võimalik kükitada (kükitamisel tuleb põlvetrauma tõttu luu liigesest välja). Sellega seoses palub taotleja tagastada ka temalt ära võetud elastikside. Elastiksideme väljastas kirurg taotlejal esinenud meniski murru ja põlvesidemete rebendite tõttu. Elastiksideme tagastamise nõue ei sisaldu vanglale esitatud 31.01.2017 taotluses, kuid vaide elastiksideme äravõtmise peale on taotleja esitanud Tallinna Vanglale 01.03.2017. Põlvetrauma tõsidust näitab seegi, et taotlejale on kambris määratud alumine voodikoht, sest tal ei ole võimalik ronida. 2015. a-l väljastati kaebajale kolmeks kuuks kargud ja anti vanglas lifti kasutamise luba.

4.Tallinna Halduskohus jättis 13.03.2017 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Haldusasjas nr 3-16-2086 on menetluses AN kohustamiskaebus tema paigutamiseks istepotiga kambrisse. AN on juba varasemalt istepotiga seoses esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse (haldusasi nr 3-16-2070), mille Tallinna Halduskohus jättis 18.11.2016 määrusega rahuldamata. Samadel asjaoludel esitas AN haldusasjas nr 3-16-2440 esialgse õiguskaitse taotluse, mille halduskohus jättis nüüdseks jõustunud määrusega läbi vaatamata kui korduva esialgse õiguskaitse taotluse. Kuna AN-l puudub jätkuvalt näidustus istepoti kasutamiseks ning võrreldes varasemate samasisuliste esialgse õiguskaitse taotluste lahendamise seisuga ei ole taotleja tervislikus seisundis muutusi toimunud, tuleb AN esialgse õiguskaitse taotlus kui korduv taotlus istepotti puudutavas osas jätta läbi vaatamata. Haldusasjas nr 3-17-404 on kohus lahendanud ka kartseri voodi ning madratsiga seotud esialgse õiguskaitse taotluse ning jätnud selle 01.03.2017 määrusega rahuldamata. Kohus leidis, et kuivõrd kaebajal terviseseisundist tulenevat näidustust päevaseks ajaks voodi ja voodivarustuse väljastamiseks ei ole, puudub ka alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus on nimetatud määruses hinnanud Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja 27.02.2017 seisukohta ja analüüsinud ka AN tervisekaardi väljavõtet. AN või Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et taotleja tervislik seisund oleks vahepeal oluliselt muutunud. Seega on ka selles osas tegemist korduva taotlusega, mis tuleb jätta läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 3). Kui taotleja sooviks on vaidlustada vangla arsti hinnangut tema tervislikule seisundile, tuleb seda teha tsiviilkohtumenetluses. Ka elastiksideme tagastamise nõude osas tuleb taotlus jätta läbi vaatamata, sest AN ei ole esitanud vajalikku vaiet ega kaebust. Seetõttu puudub menetlus, mille raames esialgset õiguskaitset kohaldada. Taotlus ei ole seega lubatav (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). Ka juhul, kui pidada esialgse õiguskaitse taotlust kohustamiskaebuseks, ei oleks see elastiksidet puudutavas osas lubatav, kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe ning ka tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine toimub eraõiguslikus suhtes, tuleb AN-l elastiksideme kasutamiseks vajalikku näidustust puudutavas küsimuses pöörduda maakohtusse, kui ta leiab, et vangla meditsiinitöötaja on tema terviseseisundile andnud vale hinnangu.
5.AN esitas 15.03.2017 Tallinna Halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning võtta asja juurde Tallinna Halduskohtule esitatud uued tõendid ja küsida vanglalt välja AN terviselugu.

2(3)

3-17-497

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuse vaatab läbi üks kohtunik (HKMS § 210 lg 1).
7.HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 järgi saab halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamist kaaluda vaid juhul, kui kohtule on esitatud kaebus, samuti siis, kui kaebust ei ole veel esitatud, kuid käimas on vaidemenetlus. Halduskohus tuvastas, et AN ei olnud algatanud kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust elastiksideme tagastamise nõude osas. Tallinna Vangla kinnituse kohaselt puudub AN-le elastiksideme tagastamise osas vaidemenetlus ja vastupidist ei ole ära näidanud ka taotleja. Seega ei olnud esialgse õiguskaitse taotlus selles küsimuses lubatav ning tuli jätta läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotlus tuli jätta läbi vaatamata ka osas, milles taotleja palus võimaldada kartserikambris istepoti ning päevasel ajal voodi ja madratsi kasutamist, sest nendes küsimustes oli tegemist korduva taotlusega (HKMS § 55 lg 3).
8.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et asja materjalidest ei nähtu, et taotleja tervislik seisund oleks võrreldes juba lahendatud varasemate esialgse õiguskaitse taotluste aluseks olnud asjaoludega võrreldes oluliselt muutunud. AN viitab ringkonnakohtule saabunud määruskaebuses küll Tartu Vangla 06.03.2017 ja 07.03.2017 vastustele kui halduskohtule praeguses haldusasjas esitatud uutele tõenditele, kuid nimetatud dokumente ei ole ringkonnakohtusse saabunud ja ringkonnakohtule ei nähtu, et need dokumendid oleks kätte saanud ka halduskohus. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kaaluda nende dokumentide asja juurde võtmist. Samuti ei nähtud määruskaebusest, et nimetatud dokumentide esitamisega soovis AN tõendada oma tervisliku seisundi muutumist.
9.Esialgse õiguskaitse taotluste läbi vaatamata jätmisel puudus vajadus ka vastavate menetlusabi taotluste lahendamiseks.
10.Eeltoodust lähtuvalt jätab ringkonnakohus AN määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.03.2017 määruse haldusasjas nr 3-17-497 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja