Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 3 000 eurot ja intressi 3 000 eurot. Pooled sõlmisid 22.03.2012 laenulepingu nr 220312/1, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 3 000 eurot, intressiga 8% kuus ja laenu tagastamise tähtajaga 01.07.2012. Viivise määraks lepiti kokku võlaõigusseaduse § 94 sätestatud määr, millele lisandub 7% aastas. Laenusumma kanti kostja poolt antud arvelduskontole 23.03.2012 ja 27.03.2012. Kostja ei tagastanud laenu tagastamise tähtaja saabumisel hagejale laenu ega tasunud intresse. Vaatamata kostjapoolsetele korduvatele lubadustele ei tagastanud kostja hagejale laenu ega tasunud intresse ka 2015 juuni kuuks. Kostja vastus hagile Kostja hagi ei tunnista. Hageja on korduvalt isiklikult või teisi esindades tellinud töid kostja või kostja firma (kuhu ka laenuraha laekus) käest. Osaliselt on nende tööde eest jäänud tasumata ja laenuga on tehtud tasaarveldus. Seega võlgnevust ei ole. On arusaamatu, miks hageja on pöördunud kohtusse viimasel hetkel. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja ei ole tellinud kostjalt kostja poolt nimetatud töid ega teenuseid ega võlgne kostjale midagi. Kostja tõendid saavad tõendada vaid lepingulisi suhteid äriühingute vahel. Seega ei ole võimalik kostjal ka midagi tasaarvestada ning seda pole ka tehtud. Kostja on korduvalt lubanud võla tasuda ning hageja on lootnud, et kostja seda ka kohtuväliselt ja ilma täiendavate kuludeta teeb. Kohtu põhjendused Pooled on teatanud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes. Hageja ja kostjad sõlmisid 22.03.2012 laenulepingu nr 220312/1 (t lk 128-131), laenusumma 3 000 eurot kanti kostja poolt antud arvelduskontole 23.03.2012 ja 27.03.2012 (t lk 132-133). Kostja ei ole laenu tagastanud ega intressi tasunud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegu laenulepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et „majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.“ Laenuandja on oma põhikohustuse täitnud ning andnud laenu summas 3 000 eurot. Laenulepingu punkt 5.3 kohaselt pidi kostja laenu tagastama 01.07.2012. Lisaks on lepingus (punkt 6.1) kokku lepitud intressi tasumise kohustuses. Kostja vastuväite kohaselt on hageja korduvalt isiklikult või teisi esindades tellinud töid kostja või kostja firma käest, osaliselt ei ole tööde eest tasutud ja nõuete osas on tehtud tasaarveldus. Selle tõendamiseks esitas kostja kohtu nõudmisel tõenditeks e-kirjavahetuse hagejaga kui XxxxOÜ juhatuse liikmega ning arved, mis on esitatud xxxx OÜ-lt AS-le xxxx(t lk 193-196).

Need tõendid ei anna alust jätta hagi rahuldama. Need tõendid võivad viidata sellele, et hageja tegutses AS Xxxx esindajana ning tellis teenust XxxxOÜ-lt. See tõendaks aga õigussuhte ja võimalike nõuete olemasolu XxxxOÜ ja AS Xxxx vahel, mitte hageja ja kostja kui eraisikute vahel. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Praeguses asjas esitatud tõendid näitavad seda, et laenulepingu järgi on hagejal nõue kostja vastu ja võib-olla eksisteerivad nõuded äriühingute, s.o kolmandate isikute vahel, kuid tasaarvestuse tegemiseks peaks olema Xxxx nõue Xxxx vastu. Selliseid tõendeid esitatud ei ole. Pealegi ei ole tõendatud, et kostja oleks teinud tasaarvestusavalduse hagejale, mis on tasaarvestuse formaalne eeldus

(VÕS § 198).

Mis puudutab kostja etteheidet sellele, et miks on nõue nii hilja esitatud, siis selle kohta märgib kohus järgmist. Hageja võib oma nõudeid esitada ükskõik mis ajal, liiga hilja esitatud nõude puhul võib tekkida küsimus nõude võimalikust aegumisest või saab tugineda muudele vastuväidetele. Antud juhul ei ole kostja aegumisele tuginenud ning nõue ei oleks ka aegunud, kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks ei olnud möödunud kolme aastat laenulepingust tuleneva võla sissenõutavaks muutumisest. Aegumistähtaja jooksul esitatud nõude osas ei ole etteheited põhjendatud. Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuetega seonduvat. Hageja põhinõue 3 000 eurot on põhjendatud. See summa on kostjale üleantud ning seda ei ole tagastatud, kuigi tagastamine pidi toimuma 01.07.2012. Kohus rahuldab hagi selles osas. Lisaks on hageja esitanud ka intressinõude summas 3 000 eurot. Selle nõude rahuldab kohus osaliselt. Hageja on intressi arvestanud perioodi 25.04.2012-25.06.2015 eest ning vähendanud intressisummat põhivõla suuruseni. Selline intressi arvestamise viis ei ole kooskõlas ei lepingu ega seadusega. Intressi arvestatakse põhivõlalt kuni lepingu lõppemiseni (tagasimakse kuupäeva saabumiseni, lepingu ülesütlemiseni vms). Ka laenulepingus on intressi tasumine reguleeritud samamoodi – intressi arvestamine algab laenusumma laenusaaja kontole kandmise päevast (punkt 6.1.3) ja intressiperiood ei pikene üle tagastamispäeva (punkt 6.1.5). Kohus arvestab intressi alates 25.04.2012 (nagu arvestas hageja) kuni 01.07.2012, s.o kaks kuud ja 6 päeva. Kokkulepitud intress on 8% (punkt 6.1.2) kuus ning intressisummaks kujuneb seega 528 eurot. Kohus rahuldab intressinõude osaliselt, summas 528 eurot. Ülejäänud osas jääb intressinõue rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3 000 eurot ja intressi 528 eurot. Hagi jääb rahuldamata intressi 2 472 euro nõudes. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 59% ulatuses, mistõttu jagab kohus menetluskulud sama protsendi järgi. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1 855 eurot, milleks menetluskulude nimekirja ja tõendite kohaselt on riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 1 380 eurot. Hageja palub välja mõista ka viivise

väljamõistetud menetluskuludelt. Kostja hageja menetluskuludele hagimenetluse käigus vastuväiteid ei ole esitanud, varasemalt (02.02.2016) on kostja pidanud hageja menetluskulusid põhjendamatuks ja liiga suureks. Kostja menetluskulude nimekirja ei ole esitanud ning toimikumaterjalid ei viita sellele, et kostjal oleks kulusid tekkinud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on 6 000 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 425 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt lõivu 180 eurot ning hagiavalduselt täiendavalt 245 eurot, s.o kokku nõutav 425 eurot. Lisaks tasus hageja lõivu 50 eurot maksekäsu kiirmenetluses esitatud määruskaebuselt. Need kulud on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi on osutatud kokku 11,5 tundi dokumentide koostamiseks. Tunnihind on 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Osundatud õigusabi mahtu ja tehtud toiminguid peab kohus menetluse käiku arvestades põhjendatuks. Õigusabi osutaja tunnihind vastab turuhinnale. Õigusabikulu 1 380 eurot on põhjendatud. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kokku peab kohus hageja põhjendatud menetluskuludeks 1 855 eurot. Kuna menetluskulud jäävad 59% ulatuses kostja kanda ja 41% ulatuses hageja enda kanda, mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 1 094,45 eurot. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohus mõistab välja ka viivise kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.