1.Kinnitada xxx ja xxx vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
1.1.xxx selgitab välja ja likvideerib vastavalt 30.06.2020 poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu (riigihanke viitenumber xxx) punktis 10.6 sätestatud garantii tingimustele pärast garantiiaega ilmnenud xxx hoone trepikoja xxx lae niiskuskahjustuse põhjused (peatab läbijooksu, kui läbijooks tuvastatakse) ja teeb nõuetekohased lae siseviimistlustööd (taastab kahjustunud osas siseviimistluse) (edaspidi nimetatud ka täiendavad tööd) ühe kuu jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Niiskuskahjustuse täpsem asukoht on järgmine: trepikoja xxx.
1.2.xxx vaatab täiendavad tööd pärast nende teostamist üle ning täiendavate tööde nõuetekohasuse korral võtab need kahepoolse akti alusel vastu hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates täiendavate tööde vastuvõtmiseks esitamisest xxx poolt. Juhul, kui täiendavad tööd ei ole nõuetekohased, siis on xxx kohustatud sellele vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viitama (sh tooma konkreetselt esile mittevastavuse sisu) sama tähtaja jooksul. Põhjendatud puudused täiendavates töödes tuleb xxx kõrvaldada viivitamata, ent hiljemalt 14 päeva jooksul arvates vastavasisulise nõudmise saamisest xxx, kui pooled ei ole kirjalikult teisiti kokku leppinud. xxx vaatab tööd pärast puuduste kõrvaldamist üle kompromissi punktis 1.2 sätestatud korras ja tähtajal. Kui xxx keeldub alusetult ja põhjendamatult täiendavate tööde vastuvõtmisest ja/või
akti allkirjastamisest seitsme päeva jooksul, loetakse täiendavad tööd vastuvõetuks.
1.3.xxx tasub xxx kompromissisummana 9604,50 eurot 10 päeva jooksul arvates ühe järgneva tingimuse saabumisest: (i) kui kompromissi punktis 1.1 nimetatud tööd on vastu võetud või loetakse vastu võetuks kompromissi punktis 1.2 nimetatud tingimustel ja korras või (ii) kui niiskuskahjustuste põhjuste väljaselgitamisel ilmneb, et xxx punktis 1.1 nimetatud puuduse eest poolte vahel 30.06.2020 sõlmitud töövõtulepingu punkti 10.6 kohaselt ei vastuta.
1.4.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1.5.Pooled avaldavad, et kompromiss on sõlmitud ehitusobjekti xxx hoone garantiitöid puudutavas kohtuvaidluses ning kompromissi täitmise järgselt loetakse, et xxx ei ole garantii kohustust rikkunud.
2.Jätta menetluskulud, mille kohta puudub kokkulepe kompromissis, poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust ehk 630 eurot xxx arvelduskontole nr xxx selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-24-18424“.
4.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-18424.
5.Asendada käesoleva määruse avaldamisel hageja ja kostja nimed tähemärgiga ning jätta nende isikukoodid või registrikoodid ja aadressid avalikustamata. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.xxx esitas 04.12.2024 Harju Maakohtule hagi xxx vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Kohus võttis 23.12.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse.
2.Pooled esitasid kohtule 10.02.2025 kirjaliku kompromisslepingu. Kohus jättis 25.02.2025 määrusega kompromissi käiguta ja võimaldas pooltel kompromissi täpsustada ning esitada kohtule täpsustatud kompromiss hiljemalt 07.03.2025. Pooled esitasid kohtule täiendatud kompromisslepingu 05.03.2025.
3.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus
2/4
kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
4.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
5.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
7.Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
8.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
9.Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 1260 eurot. Hageja palub seoses kompromissi sõlmimisega TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust hageja arvelduskontole nr xxx selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-24-18424“. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 630 eurot, hageja arvelduskontole nr xxx selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-24-18424“.
10.TsMS § 462 lg 2 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus rahuldab menetlusosaliste taotluse ja asendab menetlusosaliste nimed tähemärgiga ning ei avalikusta nende isikukoode või registrikoode ega aadresse.
11.TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on 3/4
kompromisslepingus kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühe päevani, mistõttu on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4 kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg üks päev arvates kohtumääruse kättesaamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Koik kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.