Aivar Jänese kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt kahju hüvitamiseks nõudes.
Asja läbivaatamise aeg
08.02.2017
Menetlusosalised
Kaebaja – Aivar Jänes Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Peeter Aleksašin
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Rahuldada Aivar Jänese kaebus osaliselt.
2.Tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti tegevus 24.06.2016 Valga linnas Kirde 1 kinnistule sisenemises ja kinnistult sõiduki teisaldamises õigusvastaseks. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Aivar Jänese kasuks välja menetluskulud summas 62 eurot ja 50 senti. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 07. aprill 2017.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle arutamist kohtuistungil.
1.24. juunil 2016 kelle 07.20 paiku teisaldati patrullpolitseinike Reelika Paomees ja Janar Koemetsa poolt kinnistult Kirde 1, Valga linn, Sander Vaiklale kuuluv sõiduk VW Golf reg. märgiga 032AXK. Kinnistu Kirde 1 omanik on Aivar Jänes.
04.juulil 2016 esitas Aivar Jänes PPA Lõuna prefektuurile avalduse politseinike tegevusele, märkides, et nende tegevusega põhjustati talle moraalset kahju. PPA Sisekontrollibüroo Lõuna sisekontrollitalituse 18.07.2016 vastuse nr 1.3-1/19286-2 kohaselt kontrolliti avalduse asjaolusid ning tuvastati, et patrullpolitseinike tegevuses rikkumisi ei olnud ning sõiduki teisaldamisega avaldajale moraalset kahju ei tekitatud.
2.18. augustil 2016 esitas Aivar Jänes kaebuse Tartu Halduskohtusse kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse põhjendus
3.A. Jänes märgib kaebuses, et ta vaidlustab Politsei- ja Piirivalveameti Valga politseijaoskonna toimingu - politsei sisenemise tema valduses olevale kinnisasjale ilma tema nõusolekuta ja sõiduki teisaldamise kaebaja kinnistult. Kaebaja on seisukohal, et PPA ei ole millegagi ära tõestanud, et tema kinnistul toimus selle autoga korrarikkumine, mida nad pidid kõrvaldama auto teisaldamisega. Puudus vajadus ilma tema nõusolekuta siseneda kaebaja kinnisasjale. Väärad on politsei väited, et kohapeal selgitati korduvalt sõiduki teisaldamise vajadust ja et ta oli teisaldamise ajal silmnähtavalt alkoholijoobes ja takistas politsei tegevust. Ta ei takistanud politsei tegevust, küll nõudis korduvalt tegevuse põhjendatust. Kaebaja on veendunud, et tema õigusi rikuti, sest Põhiseaduse § 33 kehtestab kodu puutumatuse põhimõtte. Antud juhul tuli politsei ilma läbiotsimisorderita ja ilma kaebaja nõusolekuta tema kinnistule. Politsei oli teadlik, et auto on jõudnud tema kinnistule auto omaniku venna kasutusse ja käsutusse. Politsei oma tegevuse osas selgitusi ei andnud, midagi ei küsinud ega vastanud.
4.Puuduste kõrvaldamise vastuses märgib kaebaja, et kaebus on esitatud tema õiguste kaitseks, kuna vaidlustatud toimingud rikuvad tema õigusi kodu ja eraelu puutumatuse osas (tlk.20). Vahetu ohu ja korrarikkumise puudumine on asjaolu, mille tõttu oleks sõiduk pidanud kaebaja kinnistult jääma teisaldamata. Politsei ei reageerinud esitatud küsimustele ja andis kaebajale ja seal viibinud külalistele aluse arvamuseks, et ta on politsei jaoks nö madalam kui muru, millega alandati tema väärikust. Kaebaja on politsei tegevusest siiani šokeeritud, tervis on kahjustatud, toimunu tõttu oli ta sunnitud kolm nädalat tarvitama päeval rahusteid ja õhtul unerohtu.
5.Kaebaja täpsustab 15.09.2016 avalduses, et talle on seoses tervise kahjustamisega, kodu ja eraelu puutumatuse rikkumisega ja väärikuse alandamisega kahju tekitatud võrdses proportsioonis, igas 1/3 osas. Ravimite peale kulus 50 eurot. Mittevaralise kahju nõude summa jätab kaebaja otsustada kohtul (tlk.25). Vastustaja vastuväited
6.Vastustaja kaebust ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
7.Politseinikel oli korrakaitseseaduse (KorS) § 50 kohaselt õigus siseneda kaebaja valdusse ka valdaja nõusolekuta ning valdajal oli kohustus sellist kodu puutumatuse rikkumist taluda ja sellega kaebajale mingit kahju ei tekitatud. Sander Vaikla sõiduk seisis enne teisaldamist Kirde tn 1 kinnistul asuva maja läheduses muruplatsil väljaspool piirdeaeda ja sellele oli vaba ligipääs. Seega ei olnud politseinikel piiramata ja tähistamata alal viibides isegi võimalik aru saada, et nad kellegi kinnistul viibivad. Ilmselgelt kujutas olukord, kus mõni tund varem joobes juhtimiselt kõrvaldatud isiku lukustamata sõiduk asub kõigile ligipääsetavas kohas võtmed süütelukus, ohtu nii kellegi poolt uue korrarikkumise võimaliku toimepanemise kui ka sõiduki omaniku tahte vastase kasutamise või kahjustamise seisukohalt ning seetõttu tuli sõiduk teisaldada.
8.Mingit kaebaja väärikuse alandamist käsitletava juhtumi käigus ei toimunud ning kaebaja väide väärikuse alandamisega mittevaralise kahju tekitamise osas on täiesti alusetu. Politseinike ettekannetest lähtuvalt ei laskunud nad kinnistu omaniku provotseerivale
käitumisele temaga vaidlusesse, vaid selgitasid kohalolevatele isikutele läbiviidava teisaldamise eesmärki ja põhjust.
9.Vastustaja arvates on ebatõenäoline kaebaja tervist halvendavate vaevuste tekkimine 24.06.2016 aset leidnud juhtumi tulemusena. Juhtumi käigus ei tekkinud mingit tõsisemat konfliktsituatsiooni, politseinikud kaebaja suhtes mingit vahetut sundi ei rakendanud ja tema elamusse või aiaga piiratud territooriumile ei sisenenud.
10.Varalise kahju tekkimine, selle suurus ja põhjuslik seos politsei tegevusega on kaebajal nõuetekohaselt tõendamata. Kohtu otsus ja põhjendused
11.Avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud Riigivastutuse seaduses (RVastS). Kahju hüvitamise nõude tekkimiseks peab vastavalt RVastS §-le 7 lg 1 kindlaks tegema, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ja kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Kui ükski eelnimetatud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata, siis puudub seaduslik alus kahjunõude rahuldamiseks. Seda põhimõtet kinnitab ka RVastS § 9 lg 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu ja eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama sätte lõige 2 näeb ette, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
12.Aivar Jänes on taotlenud Politsei- ja Piirivalveametilt välja mõista õiglane hüvitis kohtu äranägemisel talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Seejuures on kaebaja seisukohal, et 1/3 mittevaralisest kahjust on tekitatud kodu ja eraelu puutumatuse rikkusega, 1/3 väärikuse alandamisega ja 1/3 tervise kahjustamisega. Lisaks jääb kaebaja kohtuistungil ka varalise kahju hüvitamise taotluse juurde (I). Seejärel lahendab kohus võimaliku hüvitise suuruse (II) ning menetluslikud küsimused (III). I
13.Kaebaja leiab, et kodu ja eraelu rikkumine seisneb selles, et politsei ilma seadusliku aluseta ja ilma tema kui kinnistu omaniku loata tungis tema kinnistule ja teisaldas ilma tema loata kaebaja valdusesse antud sõiduki. Seega on kaebaja põhjendustest tulenevalt tegemist väidetava kodu puutumatuse rikkumisega, mitte kaebaja eraellu sekkumisega. PS § 33 kohaselt on kodu puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Vaidlust ei ole selles, et patrullpolitseinikud sisenesid 24.06.2016 kella 7.00 paiku kaebajale kuuluvale kinnistule ning teisaldasid kell 7.20 kinnistul asuva, Sander Vaiklale kuuluva sõiduki VW Golf. Sander Vaikla oli eelnevalt samal ööl teisaldatud sõiduki juhtimisest kõrvaldatud ja kinni peetud joobes sõiduki juhtimise tõttu. Vastustaja on politseinike kaebaja kinnistule sisenemise vajaduse osas viidanud KorS § 50 lõike 1 punktile 3, mille kohaselt on politseil õigus siseneda valdaja nõusolekuta valdaja valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või
korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva korrakaitseorgani pädevuses. Kuna kaebaja kinnistu ei olnud piiratud (aed, hekk) ega tähistatud, saab järeldada, et politseinikel oli õigus ilma kinnistu omaniku nõusolekuta kinnistule siseneda. Samas saab KorS § 50 regulatsioonist siiski järeldada, et sõltumata sellest, kas kinnistu oli piiratud või tähistatud, on politseil võimalik ilma valdaja nõusolekuta valdusesse siseneda. Nii sätestab KorS § 50 lg 5, et kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest, seega ei ole vajalik nõusolekut saada, piisab ka sellest valdaja teavitamisest. KorS § 50 lg 6 võimaldab valdusesse sisenemisel kasutada ka vahetut sundi. Pole loogiline, et ka reaalse ohu korral saab valdusse siseneda ainult valdaja eelneval nõusolekul. Antud juhul oli aga kinnistu omanik kohal, seega oli täidetud KorS § 50 lõikes 3 sisalduv nõue, et valdusesse tuleb võimaluse korral siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekul.
14.Samas KorS § 50 lg 2 sätestab, et politsei võib KorS § 50 lõikes 1 sätestatud tingimustel siseneda valdusesse ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik. Seega peab isiku valdusesse sisenemine olema põhjendatud. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole leidnud kinnitust vajadus kaebaja kinnistule sisenemiseks ja sellelt auto teisaldamiseks. Vastustaja väide, et varem joobes juhtimiselt kõrvaldatud isiku lukustamata sõiduk kujutas ohtu kellegi poolt uue korrarikkumise võimaliku toimepanemise, kui ka omaniku tahte vastase sõiduki kasutamise seisukohalt, on liialt üldine ja ka oletuslik. Sõiduk ise mingit ohtu kinnistul asuvatele isikutele ega ka kinnistult väljapoole mingil moel ei kujutanud. Kinnistul asus veel teisi sõidukeid, seega puudub alus eelduseks, et just selle autoga võidakse uut korrarikkumist toime panna. Ka kohtuistungil ei selgunud, milles seisnes auto teisaldamise vajadus. Politseinikud nägid ilma kinnistule sisenemiseta, et sõiduk asus kaebaja kinnistul, kinnistu omanik oli sellest teadlik ning kinnitanud, et sõiduk on tema valduses. Teisaldatud auto anti järgmisel päeval omanikule tagasi, ilma et sellega oleks politsei poolt mingeid toiminguid tehtud. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktis on teisaldamise vajaduseks lisaks ohu tõrjumisele märgitud ka korrarikkumise lõpetamine. Samas oli sõiduki juht juhtimiselt kõrvaldatud, seega oli korrarikkumine ka lõppenud. Sõiduk ei olnud maha jäetud ega asunud avalikus kohas. Kohtuistungil esitas kaebaja aerofoto kinnistu kohta koos märkega, kus sõiduk asus (tlk.71). Kaebaja väitel paiknes sõiduk tema kinnistul umbes 30 meetri kaugusel teest. Seega ei kujutanud sõiduk ohtu ka teel liiklemisel. Kohtu hinnangul puudus igasugune vajadus auto teisaldamiseks, ja teisaldamise teostamiseks kaebaja kinnistule sisenemiseks, mis tähendab, et kaebaja kinnistule sisenemine ja kaebaja valduses oleva sõiduki teisaldamine oli õigusvastane ja tegemist oli kodu puutumatuse rikkumisega. Seega on täidetud RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise tingimus.
15.Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist ka väärikuse alandamise eest. Kaebaja väitel alandasid politseinikud tema väärikust, kuna politseinikud läksid tema kinnistule ilma selgitusi andmata ega ei tutvustanud end. Teised kinnistul viibinud kaebaja külalised nägid seda ning tema väärikus oli teiste silmis alandatud. Kohus leiab, et kaebaja väärikuse alandamine politseinike poolt ei ole kinnitust leidnud. Asjaolu, et politseinikud läksid kaebajale selgitusi andmata tema kinnistul asuva auto juurde, võis olla kaebaja meelest ebaõige ja häiriv, kuid puudub alus väita, et sellega kaebaja väärikust alandati. Lisaks kaebaja selgitustele tuleb arvestada ka politseinike Reelika Paomees ja Janar Koemetsa ettekannetega (tlk. 54-57). Ettekannetes on selgitatud, et kinnistu omanikule kui ka teistele isikutele selgitati, millega seoses sõiduk teisaldatakse ja miks seal viibitakse. Vastupidiselt kaebaja väitele püüdsid just kaebaja külalised agressiivseks muutunud kaebajat
rahustada. Seega saab järeldada, et politseinikud ei alandanud kaebaja väärikust, võimalik väärikuse alandamine toimus kaebaja enda poolt.
16.Lisaks on kaebaja taotlenud tervise kahjustamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja väitel oli ta toimunu tõttu sunnitud tarvitama päeval rahusteid ja õhtul unerohtu, tema tavapärane elukorraldus oli kolme nädala vältel halvatud. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja tervise halvenemine, mis tooks kaasa kahju rahalise hüvitamise, tulenevalt 24.06.2016 toimunust, kinnitust leidnud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja kinnistul toimunu ei saanud põhjustada selliseid tagajärgi (depressiooni), nagu kaebaja on väitnud. Politsei ei kasutanud kaebaja suhtes sunni vahendeid, otsene konflikt puudus. Samuti polnud teisaldatud sõiduki puhul tegemist kaebaja enda sõidukiga, mille teisaldamine võiks tekitada teatud pingeid ja üleelamisi. Seejuures on kaebaja arsti vastuvõtule pöördunud alles 29.09.2016, ehk kolm kuud hiljem. Puuduvad ka tõendid, et 29.09.2016 arsti vastuvõtule pöördumine oli seotud 26.06.2016 intsidendiga. Nähtuvalt kaebaja selgitustest kohtuistungil, on ta ka varasemalt tarvitanud rahusteid ja unerohtu. Seega kaebaja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt tervise kahjustamisega rahuldamisele ei tule.
17.Varalist kahju hindab kaebaja summas 47,51 eurot, milleks on arstirohtudele kulunud summa. Kohus on seisukohal, et ka varalise kahju osas ei ole kahju tekkimine kaebajal seonduvalt just 26.06.2016 toimunuga tõendamist leidnud. Kaebaja on juba 15.09.2016 kohtule esitatud avalduses (tlk.25) märkinud, et ravimitele on kulunud 50 eurot. Samas on varalise kahju tõendamiseks kaebaja esitanud Valga Haigla apteegist 29.09.206 ostetud ravimi Sertaline-Teva ostutšekid summas 8,40 eurot ja 30.09.2016 Valga Südameapteegi ostutšekid ravimile Circadini, summas 15,26 eurot. Arsti vastuvõtul käis kaebaja 29.09.2016.a. Lisaks näitas kaebaja kohtuistungil ravimi Citalec karpi, millele oli kaebaja enda poolt märgitud ravimi hinnaks 23,85 eurot, tõendamaks, et ta on rohtude ostmisele selle summa kulutanud. Kohtu poolt sai kohtuistungil tuvastatud, et esitatud ravimi karbi järgi oli nimetatud ravim kõlbulik kuni oktoober 2010 aasta. Seega ei saa nimetatud ravimite väljakirjutamine ja kasutamine kuidagi olla seotud 26.06.2016 toimunuga. Eelneva alusel jääb rahuldamata ka kaebaja varalise kahju hüvitamise nõue.
18.Eelneva käsitluse kohaselt ei ole vastustaja tegevus olnud õigusaktidega kooskõlas selles, mis puudutas 24.06.2016 kelle 7.00 paiku kaebaja kinnistule sisenemises ja kinnistult sõiduki teisaldamises. Selline rikkumine saab olla süüline tegevus. Ülejäänud osas kohus vastustaja tegevuses õigusvastasust ei tuvastanud.
II
19.Mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramise otsus on individuaalne otsustus, milline tehakse juhtumi konkreetseid asjaolusid ja RVastS § 9 lg 2 ja § 13 sätestatud kriteeriume arvestades. Kaebaja on taotlenud õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-27-02 punktis 13 on leitud, et põhiseaduse § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Riigikohus on kahjunõude ulatuse kohta väljendanud seisukohta, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju kompenseerimise kõrval olla ka kohtuotsusega ainult õigusvastasuse tuvastamine (otsus nr 3-3-1-44-06, p 14, nr 3-3-1-80-09 p 12). Kohtu arvates on see seisukoht kohane ka antud asjas. Kaebaja põhiõiguste riive kodu puutumatuse rikkumises ei ole olnud intensiivne ja on olnud lühiajaline ja mis ei too kaasa kahju rahalist hüvitamist. Kohus tunnistab Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse - kaebaja kinnistule sisenemise ja sellelt sõiduki teisaldamise õigusvastaseks ning loeb selle konstateeringuga mittevaralise kahju hüvitatuks.
III
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu summas 250,0 eurot. Arvestades, et kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist 3 alusel, samuti varalise kahju hüvitamist, milledest kohus rahuldab mittevaralise kahju hüvitamise nõude osaliselt, jättes hüvitise rahaliselt välja mõistmata, loeb kohus kaebuse rahuldatuks 25% ulatuses. Seega kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele menetluskulud samas määras, ehk 62,50 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.