Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi 07.03.2017, Tartu 3-16-2018 Georgi Šubini kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 28.11.2016. a ja 21.12.2016. a määrused Georgi Šubini määruskaebused Kirjalik menetlus Kaebaja Georgi Šubin Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Georgi Šubini 01.01.2017. a määruskaebus rahuldada ja Tartu Halduskohtu 21.12.2016. a määrus tühistada.
2.Georgi Šubini 04.12.2016. a määruskaebus rahuldada ja Tartu Halduskohtu 28.11.2016. a määrus tühistada.
3.Tagastada Georgi Šubini kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
4.Jätta Georgi Šubini taotlus menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel tähelepanuta.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Georgi Šubin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebuse kohaselt ei võtnud Viru Vangla G. Šubini karistusaja arvestamisel arvesse Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2016. a otsust, millega muudeti G. Šubini suhtes Viru Maakohtu 11.09.2015. a lahendit ja sellega ei taganud vangla õigust saada õiget informatsiooni. G. Šubin närveeris ja muretses, kuna vangla informeeris teda valesti ja see tekitas moraalseid kannatusi. Koos kaebusega esitas G. Šubin menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Tartu Halduskohus tagastas 28.11.2016. a määrusega G. Šubini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus leidis, et sisuliselt taotleb kaebaja kohtult, et kohus kohustaks vanglat väljastama õige karistustähtajaga õiendi koos nõudega tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-52-12 p-des 12-20 selgitanud, et kinnipeetava karistusaegade arvutamisega seotud küsimused tuleb lahendada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 431 tulenevalt maakohtus täitmiskohtuniku poolt. Kaebajal tuleb kaebusega pöörduda
maakohtusse. Nimetatud kohustamiskaebus (kohustada väljastama õige karistusaegade õiend) on hõlmatud tuvastamiskaebusega (tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus) ning hiljem on G. Šubinil võimalik esitada halduskohtule kahju hüvitamise nõue.
3.G. Šubin esitas 04.12.2016 Tartu Halduskohtule määruskaebuse halduskohtu 28.11.2016. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt ei ole vangla kuni käesoleva ajani väljastanud usaldusväärset informatsiooni karistusaegade kohta, mistõttu on kaebaja ilma jäänud paljudest õigustest, mida kõik Viru Vangla kinnipeetavad täisväärtuslikult kasutavad. Kaebaja on kinnipeetav, kellel ei ole vanglaga lepingulisi töösuhteid, et täita vangla kantseleispetsialisti ülesandeid. Viru Vangla tegevus piirab intensiivselt ja pikka aega kaebaja inimõigusi. Koos määruskaebusega esitas G. Šubin menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
4.Tartu Halduskohus jättis 21.12.2016. a määrusega rahuldamata G. Šubini menetlusabi taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks, jättis määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja 15 päeva alates kohtumääruse jõustumisest riigilõivu 15 eurot tasumiseks. Määruse kohaselt juhindudes riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-st 6 tuleb määruskaebuselt tasuda riigilõivu 15 eurot. Kaebaja isikukonto väljavõttest perioodi 04.08.2016-03.12.2016 kohta nähtub, et kaebaja kahekordne keskmine kuusissetulek ei võimalda tasuda määruskaebuse esitamisel vajalikku 15 euro suurust riigilõivu. Menetlusabi andmise majanduslik eeldus on täidetud, kuid hinnata tuleb kavandatava menetluses osalemise edukust. Kuivõrd kaebus tagastati halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, ei saadaks ka määruskaebust edu. Seega ei ole põhjendatud anda isikule menetlusabi, kuna selle andmine ei ole ilmselgelt perspektiivikas.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.G. Šubin esitas 01.01.2017 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 21.12.2016. a määrus tühistada ja anda kaebajale menetlusabi tema õiguste edaspidiseks tagamiseks. Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määrus ebapiisaval määral põhjendatud ja motiveeritud. Halduskohtu ühelauseline motiveering selle kohta, et kaebus ei ole perspektiivne, ei ava perspektiivituse põhjusi. Kaebuse perspektiivituse põhjenduste puudumine on halduskohtu määruse tühistamise peamiseks põhjuseks. Kaebus on perspektiivne, kuna kaebaja viibib Viru Vanglas süüdimõistetu staatuses. Kohtuotsuste täitmine on pandud Viru Vanglale, mis on haldusorgan ja haldusvaidlustega seotud probleemid lahendatakse halduskohtus. Kaebajale on tekkinud vangla tegevuse tõttu ka kahju ja kaebajal on tõendid kahju tõendamiseks. Lisaks määruse põhjendamatusele, on määrus ka ebaloogiline, kuna kohus põhjendab veenvalt kaebajale menetlusabi andmise seaduslikkust, kuid samas ei rahulda menetlusabi taotlust. Ebaloogilise tegevusega rikkus halduskohus Põhiseaduse §-e 13, 14, 15.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et G. Šubini 01.01.2017 määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 21.12.2016. a määrus tühistada. Ringkonnakohus võtab G. Šubini 04.12.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.11.2016. a määruse peale menetlusse, rahuldab määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 28.11.2016. a määruse ning tagastab G. Šubini kaebuse HKMS § 121 § 2 p 1 alusel. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha G Šubini 01.01.2017 esitatud määruskaebuse osas (I) ning seejärel 04.12.2016 esitatud määruskaebuse osas (II). (I)
7.Tartu Halduskohus on 21.12.2016. a määruses õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest ning samuti õigesti leidnud, et määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot. Kaebaja isikukonto väljavõttest perioodi 04.08.2016-03.12.2016 kohta nähtub, et tema kahekordne keskmine kuusissetulek ei võimalda tasuda määruskaebuse esitamisel seadusega sätestatud 15 euro suurust riigilõivu. Kuigi menetlusabi andmise majanduslik eeldus on sellega täidetud, ei vabastanud halduskohus kaebajat riigilõivu tasumise kohustusest. Halduskohus leidis, et määruskaebust ei saadaks edu, kuna kaebus tagastati halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ning seetõttu ei ole põhjendatud anda kaebajale menetlusabi. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul ei tagastanud halduskohus kaebaja kaebust sobival õiguslikul alusel, mistõttu ei saa asuda ka seisukohale, et halduskohtu 21.12.2016. a määruse peale esitatud määruskaebus on perspektiivitu. Eeltoodu tõttu rahuldab ringkonnakohus kaebaja 01.01.2017 esitatud määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 21.12.2016. a määruse ja vabastab kaebaja kohustusest tasuda 04.12.2016. a esitatud määruskaebuse esitamisel riigilõiv 15 eurot. (II)
8.Halduskohus leidis 28.11.2016. a määruses, et kaebuses väljatoodud vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna karistusaegade arvutamisega seotud küsimused tuleb lahendada maakohtus täitmiskohtuniku poolt ning kaebajal tuleb kaebusega pöörduda maakohtu poole. Kaebaja on kaebuses selgelt väljendanud nõuded, et kohus kohustaks vanglat väljastama talle õigete karistustähtaegadega õiendi ning tuvastaks vangla tegevuse õigusvastasuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei puuduta vaidluse asjaolud karistusaegade arvutamisega seonduvat, vaid konkreetset vangla tegevust. Asja materjalidest ja kaebaja seisukohtadest nähtub, et kaebaja oli tegelikult teadlik temale mõistetud karistuse algus- ja lõppkuupäevadest ning ei vaidlusta karistusaja arvutamise protsessi ega tulemust, vaid vangla esialgset tegevust karistusaja lõppkuupäeva kohta ebaõige informatsiooni väljastamisel. Kaebaja esitas vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude ja vangla kohustamisnõude väljastada õigete karistustähtaegadega õiend. Kuna nii Viru Vangla (tl 18-19, 29a) kui ka kaebaja (tl 39) on kohtule kinnitanud, et õigete karistustähtaegadega õiend on kaebajale väljastatud 26.05.2016 ning kaebaja on selle allkirja vastu kätte saanud, on kaebaja nõue vangla poolt täidetud ning kohtul ei ole alust vanglat kohustada õigete karistustähtaegadega õiendit välja andma. Kaebaja esitatud tuvastusnõude osas ei nähtu kohtule, milline saaks olla kaebaja põhjendatud huvi tuvastusnõude esitamisel. HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja ei ole täpsustanud, milliseid tema õigusi vangla oma tegevusega riivas või mis tal jäi vangla tegevuse tõttu tegemata. Preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamist ei saa asjakohaseks pidada, kuna puudub alus arvata, et vangla käitub tulevikus kaebaja suhtes samamoodi ja väljastab talle ebaõiget informatsiooni karistusaegade kohta. Tuvastamisnõude esitamiseks eesmärgil, et tulevikus esitada kahju hüvitamise nõue, seab HKMS § 45 lg 2 3. lause piirangu ning sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kuigi kaebaja väidab, et Viru Vangla tegevus piirab intensiivselt ja pikka aega tema inimõigusi, ei ole kaebaja välja toonud, milliseid tema konkreetseid õigusi vaidlustatud vangla tegevus riivas. Kaebaja seletus, et ta ei saanud kasutada õigusi, mida kõik ülejäänud Viru Vanglas viibivad kinnipeetavad kasutada said, on liialt üldine ega veena kohut vangla tegevuse õigusvastasuses. Samuti ei ole arusaadav, milles võib seisneda kahju, mis kaebajale tema väidete kohaselt tekkis. Kuna kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks vangla tegevuse järgselt mingi kahju tekkinud, on hilisem hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu.
HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Eeltoodud asjaolude tõttu leiab ringkonnakohus, et halduskohus tagastas kaebaja kaebuse ebaõigel õiguslikul alusel ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole üksi kaebaja kaebuses või määruskaebustes toodud väidetest aluseks kaebuse menetlemiseks kohtus. Kaebaja täiendavad viited pretensioonide kohta kaebajale väljastatud karistusaegu puudutavale õiendile kantavate andmete osas (ebaõige isikukood ja karistusaegade arvutamise aluseks olev kohtuotsus), saab kaebaja välja tuua Viru Vanglale esitatavas märgukirjas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.