Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk ja Einar Vene 28. veebruar 2017, Tartu 3-15-1560
Haldusasi
Aigar Rihe kaebus Viru Vangla tekitatud tervisekahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 22. aprilli 2016. a otsus Aigar Rihe apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aigar Rihe Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. aprilli 2016. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 30. märts 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav Aigar Rihe kukkus 2. veebruaril 2015 Viru Vanglas koos teiste kinnipeetavatega spordiväljakul sportides ja murdis selle tagajärjel oma pöidlaluu.
2.Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas A. Rihe kaebuse, milles palus hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju 2000 eurot. Kaebuse kohaselt saadeti kinnipeetavad õues asuvale spordiväljakule, mis oli jääkattega ja libe, ning anti neile kaasa pall. Vangla oleks pidanud tagama selle, et mänguväljak vastaks mängimiseks vajalikele tingimustele.
3.Tartu Halduskohtu 22. aprilli 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
Viru Vangla teenistuja poolt koostatud õiendist nähtub, et välispordiväljakut liivatati 2015. a veebruarikuus regulaarselt. Seda kinnitab ka väliväljaku kasutamise graafik, millest nähtub, et hommikuti kell 8.00-10.00 oli väljak broneeritud hoolduseks. Ka kaebaja ütleb, et plats oli libe, kuid ei väida samas, et libedusetõrjet üldse ei tehtud. Ka parimal viisil teostatud libedustõrje ei saa täielikult välistada, et mõni koht ei jää libedaks.
3.2.Talvel õues sportides peab isik ise piisavalt hoolikas olema ja valima sellise sportimisviisi, mis ei tooks kaasa vigastusi. Välistada ei saa, et kaebaja võis ise olla hooletu ja seetõttu kukkuda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.A. Rihe esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel:
4.1.Kohus pole selgitanud, milles seisnes kaebaja eksimus. Sellega on ta rikkunud kohtuotsuse põhjendamise nõuet.
4.2.Vangistusseaduse (VangS) § 66 p 2 järgi vastutab sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglateenistuse ametnik. Vangla on lubanud kinnipeetavad talvisel ajal õue sportima. Ainus võimalus selleks on pallimäng ja on selge, et libedaga on see ohtlik. Vangla süü seisneb selles, et kinnipeetavad lubatakse potentsiaalselt ohtlikku olukorda.
4.3.Vanglal oli võimalus saata kinnipeetavad sisespordisaali, kus selline oht oleks minimaalne.
4.4.Naelikud on kinnipeetavatel keelatud.
4.5.Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavatele sportimise võimalus. See ei saa olla formaalne.
5.Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.VangS § 55 lg 1 järgi tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Kinnipeetaval ei ole aga õigust nõuda spordisaali kasutamist, tema soovitud spordiinventari muretsemist või võimalust harrastada talle meelepärast spordiala.
5.2.Väliväljakut liivatati talvel iga päev, samuti pandi sinna killustikku.
5.3.Vangla ei sundinud kaebajat mängima jalgpalli, see oli kaebaja valik. Selle asemel võinuks ta nt joosta või võimelda.
5.4.Kinnipeetav peab ise valima ohutu ja ilmastikuoludele vastava sportimisviisi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus nõustub täielikult vastustaja põhjendustega, mille kohaselt ei ole esiteks kinnipeetaval subjektiivset õigust konkreetse spordiala harrastamiseks ning teiseks peab kinnipeetav ise valima ilmastikuoludele vastava sportimisviisi. Ehkki ka kaebaja rõhutab üksnes vangla kohustust tagada kinnipeetavatele sportimise võimalus, kumab tema seisukohtadest läbi arusaam, justkui peaks vangla tagama kinnipeetavatele ideaalsed tingimused neile meelepäraste spordialade (antud juhul jalgpalli) harrastamiseks. See ei ole nii. Kinnipeetavatele, sh kaebajale, anti võimalus väliväljaku kasutamiseks, kusjuures väliväljakut oli talve jooksul regulaarselt liivatatud. Viimast asjaolu ei vaidlusta ka kaebaja ise. Selline võimalus on VangS § 55 lg-s 1 sätestatud kohustuse - kehakultuuriga tegelemise võimaldamine – täitmiseks piisav ning enamat ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda. Väljaku liivatamine kinnitab, et vangla ei suhtunud kehakultuuriga tegelemise võimaldamisse formaalselt. Konkreetse harrastatava spordiala valik jääb kinnipeetava enda otsustada ning kui ta soovib harrastada seda ohutult, peab ta ise arvesse võtma valitsevaid tingimusi ning tegema valiku sellest lähtudes. Keskmine mõistlik inimene, kes asub talvisel, ehkki liivatatud, väljakul mängima jalgpalli, peab endale aru andma sellest, et maksimaalse soorituse korral kaasneb oht libastuda ning kukkuda. Kui isik sellest hoolimata mängimisse ettevaatlikult ei suhtu, on see tema risk ning selline käitumine on käsitatav kannatanu kaassüüna riigivastutuse seaduse
(RVastS) § 13 lg 1 p 4 mõttes, mis välistab kahju hüvitamise täielikult. Seetõttu on kaebaja kahju hüvitamise nõue õigesti rahuldamata jäetud.
8.Asjaolu, et väljak oli liivatamisest hoolimata libe ning kaebaja seal kukkus, ei tähenda, et kaebaja oli pandud valiku ette – kas sportida ohtlikul viisil või loobuda üldse kehakultuuriga tegelemisest. Nagu öeldud, ei pea vangla tagama ideaalseid tingimusi kõikvõimalike spordialade harrastamiseks. Ka jäisel, kuid liivatatud väljakul on piisavalt võimalusi kehakultuuriga tegelemiseks (rahulik sörkjooks, võimlemisharjutused jms). Ringkonnakohus osundab siinkohal enda varasemale seisukohale (Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2011. a otsus haldusasjas nr 3-10954), mille järgi on Euroopa vanglareeglistiku p 27.1 tõlgendatav selliselt, et see ei anna kinnipeetavale õigust sportimiseks konkreetsete spordivahendite või rajatiste kaasabil, vaid võimaldab üksnes abivahenditeta jooksmist, võimlemist või kõndimist värskes õhus (viidatud otsuse p-d 15-16). Seega ei tulene ka Euroopa vanglareeglistikust, et kinnipeetaval oleks õigus konkreetse spordiala harrastamiseks ükskõik missuguse ilmaga. Sellise loogikaga jõuaks kiiresti absurdsete olukordadeni.
9.See, et kinnipeetavatele anti mängimiseks pall, ei tähenda, et nad pidid seda tingimata kasutama intensiivse jalgpallimängu jaoks. Nagu öeldud, pidanuks mõistlik inimene aru saama sellega kaasnevatest ohtudest antud tingimustes, ning käituma sellele vastavalt, st kas loobuma mängimisest muu asendustegevuse kasuks või siis mängima ettevaatlikult. Kaebaja väide, et väljas kehakultuuriga tegelemiseks oli ainus võimalus pallimäng, on täiesti meelevaldne.
10.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et vangla asetas kinnipeetavad potentsiaalselt ohtlikku olukorda. Nagu korduvalt märgitud, pidid valiku konkreetse liikumisviisi osas tegema kinnipeetavad ise. Kaebajal ei olnud kohustust mängida jalgpalli.
11.Eelnevat arvestades on täiesti asjakohatu kaebaja argument, et kinnipeetavatel ei ole naelikuid. Neid ei olegi neil vaja, sest nad ei pea libedal väljakul jalgpalli mängima.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.