lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-16/21

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-16/21
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1253
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi 28.02.2017, Tartu 3-16-16 Gennadi Živeli kaebus Viru Vangla 26.11.2015. a käskkirja nr 6-3/1532 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 17.03.2016. a otsus Gennadi Živeli apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Gennadi Živel Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Gennadi Živeli apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.03.2016. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 30.03.2017 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla määras 19.08.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1301 kinnipeetava Gennadi Živeli tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana alates 19.08.2015-19.11.2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele.
2.26.11.2015. a käskkirjaga nr 6-3/1532 tunnistas Viru Vangla kinnipeetava G. Živeli süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning karistas teda 25-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud G. Živel 29.10.2015 kella 20.35 ajal vanglaametniku korraldusele asuda tööle V7 osakonna koristajana.
3.G. Živel esitas Viru Vanglale vaide 26.11.2015. a käskkirja nr 6-3/1532 kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 28.12.2015. a vaideotsusega nr 6-12/335-2 G. Živeli vaide rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.G. Živel esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 26.11.2015. a käskkirja nr 63/1532 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt on vaidlustatud käskkiri kaalutlusvigane ja vangla kohaldas ebaõigesti seadust. Kaebaja ei ole 29.10.2015 rikkumisi toime pannud, vaid ta ei olnud võimeline töötama seoses terviseprobleemidega. Kaebajal olid väga tugevad neeruvalud ja väga halb enesetunne. Vastustaja jättis arvestamata, et VangS § 37 lg 2 p 3 alusel ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kaebajale määratud karistus on ebaproportsionaalselt karm.

HALDUSKOHTU LAHEND

5.Tartu Halduskohus jättis 17.03.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning kuulutas menetluse kaebaja tervisekaardi väljavõtet ja meditsiiniosakonna tõendeid puudutavas osas kinniseks. Halduskohtu otsuse kohaselt oli vanglaametniku 29.10.2015 antud korraldus kaebajale asuda tööle õiguspärane ning kaebajal tuli see olenemata oma teistsugusest seisukohast täita. Tööle määramise käskkirja ei olnud enne distsiplinaarmenetluste alustamist kehtetuks tunnistatud ega tühistatud. Puudub põhjus kahelda tervisekaardi kannete ja arstide hinnangute tõepärasuses. Samuti puudub alus arvata, et vanglas töötavad arstid ei tea, milliseid tööülesandeid peab nende patsient vangla üldkasutatavate ruumide koristamisel täitma ning ei oska hinnata isiku võimalusi nendega vaatamata terviseprobleemidele hakkama saada. Tervisekaardi andmetel on kaebajal küll mitmed tervisega seotud probleemid, kuid kandest nr 223 ja rikkumise kohta koostatud vanglaametniku ettekandest nähtuvalt kaebaja neid tööle asumisest keeldumise põhjusena ei esitanud ja õe visiiti ei soovinud. Distsiplinaarmenetluse protokolli väited ja selle lisana meditsiiniosakonna 28.10.2015 tõend kinnitavad, et menetluse käigus on kaebaja 30.10.2015 seletuse viidet halvale enesetundele kontrollitud, kuid arvestatavaks ei ole seda peetud. Kaebaja ei ole eitanud tööle asumise korralduse eiramist ja tööle mitteasumist. 30.10.2015 kaebaja seletus ja tervisekaarti 29.10.2015 tehtud kanne nr 223 kinnitavad, et sektorisse kutsutud õde kaebaja oma seisundit hindama ei soovinud ja näitavad, et kaebajal oli võimalik esitada tööle asumise korralduse saamisel oma tervisest lähtuvaid vastuväiteid ja tervishoiutöötaja on olnud kohal, et tema konkreetse hetke tervislik seisund üle kontrollida. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on kaebaja karistamisel järgitud VangS § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid, menetluse käik on nõuetekohaselt protokollitud, kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on võimaldatud end seletuste andmise ja vastuväidete esitamise läbi kaitsta ning karistus on määratud sätestatud tähtaja ja pädevuse piirides. Seejuures on käsitletud nii süüteo asjaolusid kui ka kaebaja seletusest ja tervislikust seisukorrast tulenevat ning piisavalt ja arusaadavalt on põhjendatud ka seda, miks on just 25 ööpäeva pikkune kartserisse paigutamine võrreldes teiste karistusliikidega kaebaja puhul kõige õigem. Kuna VangS § 63 lg 1 p 4 lubab kohaldada kuni 45 ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, ei ole mõistetud karistus kaebaja korduvate samalaadsete rikkumiste toimepanemist arvestades ülemäära raske ja võrreldes teiste karistusvahenditega võib kõige paremini kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamisel ja vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.G. Živel esitas Tartu Halduskohtu 17.03.2016. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus ning mõista Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 30 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohtu otsuse põhjendav osa rajatud vastustaja väidetele, arvestamata kaebaja selgitusi koostoimes kaebajal esinevate ja fikseeritud terviseprobleemidega, et kaebaja oli haige ja tugevad neeruvalud ning halb enesetunne ei

võimaldanud tal 29.10.2015 tööle asuda. Kaebaja teatas koheselt valvurile, et tal on halb enesetunne ja tugevad neeruvalud ning ta ei saa tööle asuda. Viru Vangla rikkus kaebaja õigusi, kuna haige inimese tööle sundimine on vastuolus Põhiseaduse §-dega 10, 11, 13, 18 ja 28. Karistuse määramisel ei ole arvestatud kaebaja kaebustega, et tal olid tugevad neeruvalud ja väga halb enesetunne. Olles haige, oli kaebaja tööle sundimine ja tööst keeldumise eest karistamine vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-ga 3 ja 8 ja neid tõlgendavate Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega. Vabaduses on selline inimene haiguslehel. Määratud karistus on ebaproportsionaalselt karm ja vastuolus Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-2-06, kus leiti, et kartserisse paigutamist tuleb karistusena kohaldada üksnes erandlikel juhtudel.

7.Viru Vangla palub vastuses G. Živeli apellatsioonkaebusele, jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt hindas vangla arst enne kaebaja tööle määramist kaebaja töövõimeliseks ja talle antud tööle asumise korraldus ei väljunud arsti kooskõlastusest. Määratud karistus on vastav toime pandud rikkumise raskusega ning selle määramisel võeti arvesse varasemate sarnaste rikkumiste eest määratud kehtivaid karistusi. Halduskohus hindas piisavalt põhjalikult nii õiguslikus kui ka vaatlusaluse hetke faktilises kontekstis kinnipeetava töökohustust ning selle võimalikke erisusi. Kaebaja väited terviseprobleemidest ning sellest tulenevast töövõimetusest on tõendamata, kaebaja paljasõnalised väited ei ole käsitletavad tõenditena. Kaebaja jättis tähelepanuta, et ka vabaduses määrab ajutise töövõimetuse arst ning ilma sellise otsuseta puudub isikul seadusest tulenev õigustus töötamisest keelduda. Kaebaja keeldus nii tööle asumise korralduse täitmisest kui ka tervishoiutöötaja läbivaatusest, mistõttu tema keeldumist korralduse täitmiseks ei saa pidada õiguspäraseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et G. Živeli apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.03.2016. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väidetega, et halduskohtu otsus põhineb ainult vastustaja väidetel ja ei ole arvestatud kaebaja selgitustega tema tervisliku seisundi kohta. Nagu nähtub valvuri V. Kakitise ettekandest keeldus kaebaja 29.10.2015 kella 20.35 paiku tööle minemast ja selgitas, et soovib kirjutada omapoolseid seletusi. Tervise kohta ta kaebusi ei esitanud (tl 30). Kaebaja on alles 30.10.2015 antud seletuses viidanud sellele, et ta keeldus tööle minemast halva tervisliku seisundi tõttu (tl 32 p). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kaebaja on 28.10.2015 viibinud arsti vastuvõtul, kes on märkinud, et kaebaja on jätkuvalt töövõimeline ja lubas minna tööle (tl 31). Samuti ei ole kaebaja 29.10.2015 peale tööst keeldumist palunud endale kutsuda meditsiinitöötajat, kes oleks kontrollinud tema tervislikku seisundit. Seetõttu on halduskohus õigustatult leidnud, et kaebajal puudus põhjus tööle minekust keeldumiseks ja sellest keeldumisega pani ta toime distsipliinirikkumise.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu oleks talle määratud karistus ebaproportsionaalselt karm. Ringkonnakohtu arvates on vastustaja väga põhjalikult analüüsinud, miks tuleb kaebajat karistada just sellise karistusega. Vastustaja on õigustatult

leidnud, et kuna tegemist on raske rikkumisega, siis ei ole kaebajat võimalik karistada teiste karistuste liikidega. Kuna kaebaja omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja viimati karistati teda kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks, siis on vastustaja õigustatult leidnud, et antud juhtumi puhul tuleb kaebajat karistada kartserisse paigutamisega 25 ööpäevaks. Selline karistus peaks kaebajat mõjutama õiguskuulekale käitumisele. Seega puudub alus ka mõistetud karistuse kergendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium