lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-3236/20

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-3236/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
821
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk ja Einar Vene 28. veebruar 2017, Tartu 3-15-3236

Haldusasi

Romeo Kalda kaebus lühiajalise kokkusaamise piirangutega tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016. a otsus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 30. märts 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla kinnipeetav Romeo Kalda esitas 28. septembril 2012 Viru Vanglale taotluse võimaldada talle 2. oktoobril 2012 lühiajaline kokkusaamine kahe õega ilma vaheseinteta ruumis. Vangla 28. septembri 2012. a otsusega jäeti taotlus rahuldamata. Tartu Halduskohtu 23. septembri 2014. a otsusega haldusasjas 3-13-23 tunnistati see vangla otsus õigusvastaseks. Kohtuotsus on jõustunud.
2.Pärast edutut kohtueelset menetlust, kus vangla küll vabandas R. Kalda ees, kuid keeldus kahju hüvitamisest, esitas R. Kalda kaebuse, milles palus hüvitada talle mittevaraline kahju 500 eurot. Kaebuse kohaselt ei saanud ta 2. oktoobril 2012 õdedega kohtudes neid puudutada, polnud vahetut silmast-silma kontakti, samuti ei saanud ta nendega korraga rääkida.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kohtuotsusega on tuvastatud, et vangla otsus ja toiming olid õigusvastased.
3.2.Kaebaja jaoks võis õdedega suhtlemine läbi klaasist vaheseina ja telefoni abil olla küll ebamugav ja kitsendada tema suhtlemisvabadust, tekitada solvumist ja põhjustada hingelisi üleelamisi, kuid see ei tähenda tingimata veel rahas hüvitatava kahju tekkimist. Riigikohus on osundanud, et mittevaraline kahju võib olla hüvitatav ka vabandusega (RKHKo 3-3-1-27-02, p 13; 3-3-1-44-06, p 13). Kaebaja jaoks oli tegemist üksnes vahetule suhtlemisele kohaldunud piiranguga, teda ei jäetud ilma lühiajalisest kohtumisest täielikult. Kohtuotsusega on vangla tegevus tunnistatud õigusvastaseks, kohtueelse nõude lahendamisel on vangla oma eksimust tunnistanud ja toimunu pärast vabandanud. Need asjaolud koosmõjus on piisav ja kohane hüvitis kannatuste eest, mida kaebaja väidab. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel:
4.1.Kohus on vääralt kohaldanud põhiseadust, riigivastutuse seadust (RVastS), Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni ja Euroopa inimõiguste kohtu praktikat. Viimatinimetatu on analoogilistes asjades määranud mittevaralise kahju eest hüvitiseks 2500 kuni 5000 eurot.
4.2.Kohus jättis arvestamata, et kaebaja polnud näinud oma õdesid üle kümne aasta. Üks neist tuli kohtumisele Ameerika Ühendriikidest. Kaebajale oli väga oluline õdedega üksteise puudutamine, silmast-silma kontakt ning loomuliku hääle kuulmine. Kaebaja tundis end alandatuna, solvununa ja nördinuna.
4.3.Riigikohus on leidnud, et määratav hüvitis ei tohi olla Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga võrrelduna põhjendamatult madal (RKHKo 3-3-1-38-13, p 21). Kui analoogilistes asjades on välja mõistetud rahaline hüvitis, siis tuleb see välja mõista ka kaebajale. Mittevaralist kahju tuleb sellises olukorras eeldada.
5.Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on haldusasjas nr 3-13-23 tunnistatud vangla otsus õigusvastaseks vaid kaalutluste ebapiisavuse tõttu, st õigusvastaseks tunnistamise põhjus oli formaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et antud asjas ei saa rääkida kaebajale sellise kahju tekkimisest, mis oleks hüvitatav rahas. Ringkonnakohus möönab, et kaebaja jaoks võis see, et ta pidi soovitud vahetu kohtumise võimaluse asemel leppima kohtumisega selliselt, et teda lahutas õdedest klaasist vahesein ning rääkimiseks pidi kasutama telefoni, tuua kaasa negatiivseid tagajärgi. Kuid see ei tähenda automaatselt õigust kahju hüvitamisele. Kohtumine leidis ikkagi aset, st kaebaja põhieesmärk sai täidetud. Sisuliselt jäi kaebaja ilma ainult vahetust füüsilisest kontaktist ning vestlusest ilma abivahenditeta. Vestlemise ning üksteise nägemise võimalus oli kaebajal ja tema õdedel sellegipoolest olemas ning see saabki olla niisuguse kohtumise põhieesmärgiks.
8.Ka võrdlus Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga ei ole aluseks rahalise hüvitise väljamõistmisele. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise hüvitise väljamõistmine on kohtu

individuaalne ja hinnanguline otsustus, mille puhul tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid (RKHKo 3-3-1-21-16, p 10.3 ja 12). Üksnes asjaolu, et sarnases olukorras on Euroopa inimõiguste kohus välja mõistnud suuri hüvitisi, ei tingi vältimatult rahalise hüvitise väljamõistmist käesolevas asjas. Nagu ülal märgitud, sai kaebaja õdedega kohtuda ning seega oli ta oma põhieesmärgi saavutanud. Olulise erinevusena näeb ringkonnakohus käesoleva asja puhul seda, et kaebaja on saavutanud selle, et Viru Vangla tegevus on tunnistatud kohtu poolt õigusvastaseks. Lisaks on vangla hüvitisenõude rahuldamata jätmise otsuses kaebaja ees ka vabandanud (tl 9). Arvestades seda, et kaebaja õiguste riive ei olnud väga intensiivne, on kaebaja vaidlusaluse tegevuse õigusvastaseks tunnistamise ja vabandamise näol saanud juba kohase hüvitise ning täiendava hüvitise väljamõistmiseks rahas puudub vajadus.

9.Kuna hüvitisenõue jääb rahuldamata juba neil põhjustel, ei võta ringkonnakohus seisukohta selles, kas halduskohtu poolt tunnistati haldusasjas nr 3-13-23 vangla tegevus õigusvastaseks üksnes formaalsetel põhjustel ning kas jaatava vastuse korral oleks kaebajal üldse õigust hüvitise saamiseks.
10.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel jääb kaebaja poolt apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv 15 eurot tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium