Korrakaitse › Muu korrakaitse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja märgib, et kaebaja väärikust on süüliselt alandatud ning toime on pandud kaebaja au ja hea nime teotamine. Kaebaja leiab, et kahju on tekkinud, kuna kriminaalasjas nr 1-15-6831 on 06.07.2016 kohtuotsusega kaebajalt välja mõistetud kaitsja tasu 1875 eurot. Kaebaja leiab, et kaitsja on süüliselt toime pannud rikkumisi. Kohus leiab, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja on märkinud, et talle on tekitatud kahju sellega, et kriminaalasjas nr 1-15-6831 on 06.07.2016 kohtuotsusega kaebajalt välja mõistetud kaitsja tasu 1875 eurot. Kohus märgib, et süüdimõistva kohtuotsuses kaitsja tasu väljamõistmine on sätestatud Kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda (KrMS § 180 lg 3). Eeltoodust tulenevalt ei ole viidatud kohtuotsuses välja mõistetud kaitsja tasu puhul tegemist mitte kaebaja au ja väärikuse alandamise läbi kahju tekitamisega, vaid seadusjärgse menetluskulude hüvitamisega. Lisaks märgib kohus, et Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2017 kohtumäärusega on Harju Maakohtu 06.07.2016 otsus tühistatud täies ulatuses ja saadetud KrMS §-s 226 ettenähtud kriminaalasja materjalid Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Lisaks märgib kaebaja Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses, et kaebaja kaitsja on toime pannud süülisi rikkumisi ja mitte täitnud ametikohustusi. Samuti märgib kaebaja, et on korduvalt Eesti Advokatuuri kirjutanud taotlusi ning 24.11.2016 otsuses Advokatuuri aukohus ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Tulenevalt Advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg-st 1 võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. AdvS § 18 lg 1 kohaselt võib aukohtu otsuse peale huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule. HKMS § 44 lg 1 lg 2 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Seega on halduskohtusse pöördumise eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Riigikohtu halduskolleegium on 07.03.2002 otsuse nr 3-3-1-9-02 punktis 9.1 leidnud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Aukohtus toimuva aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. AdvS § 18 lg-s 1 sätestatud kaebeõigus käesoleval juhul vaidlustatud aukohtu otsuse peale on selle otsuse adressaadil, st advokaadil, kelle suhtes aukohtumenetluse algatamise või mittealgatamise otsus tehakse. Ka ei tulene aukohtumenetluse mittealgatamise otsuse vaidlustamisõigust AdvS § 16 lõikes 1 nimetatud huvitatud isikule muudest õigusaktidest. AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2009 määruse punktis 8 asjas nr 3-09-1589 on kohus leidnud, et sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata ja et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine saab kaebajale anda õigussuhetes mingi eelise. Advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmisest või võtmata jätmisest kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimine ei sõltu.

AdvS § 16 lg 1 annab isikule õiguse esitada taotluse aukohtumenetluse algatamiseks, mistõttu on taotleja kaitstavaks subjektiivseks õiguseks taotluse esitamise õigus ning õigus, et aukohus selle läbi vaataks, sh hindaks, kas advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused ning teeks põhjendatud otsuse distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamisest keeldumise kohta. Seega on kaebaja, esitades Eesti Advokatuurile taotluse advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks, realiseerinud AdvS § 16 lg 1 tuleneva õiguse. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadi distsiplinaarkorras karistamist. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult puudub vajadus lahendada muid kaebuses esitatud menetluslikke taotlusi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.