Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi 22.02.2017, Tartu 3-15-2418 Dmitri Noskovi kaebus Viru Vangla 01.07.2015. a käskkirja nr 6-3/764 ja 30.07.2015. a käskkirja nr 6-3/892 täielikuks ning 16.07.2015. a käskkirja nr 6-3/815 osaliselt tühistamiseks Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a otsus Dmitri Noskovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Dmitri Noskov Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Dmitri Noskovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a otsus muutmata.
2.Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 24.03.2017 (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 29.05.2015. a käskkirjaga nr 6-2/858 kinnipeetava Dmitri Noskovi tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana alates 29.05.2015 kuni 29.08.2015. Käskkirjas märgiti, et meditsiiniosakonna 25.05.2015 ja 27.05.2015 tõendite kohaselt on kinnipeetav töövõimeline, võib töötada kaks tundi päevas, talle ei sobi töö tööstustolmuses keskkonnas, tal ei ole allergiat olmetolmu vastu ning Viru Vangla ei näe kinnipeetava tööle määramisel vastunäidustusi.
2.Viru Vangla tunnistas 01.07.2015. a käskkirjaga nr 6-3/764 D. Noskovi süüdi 04.06.2015 ja 12.06.2015 toime pandud vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumistes, s.t tööle asumise korraldusele mitteallumiste eest seitsme ööpäeva pikkuste kartserisse
paigutamistega. 16.07.2015. a käskkirjaga nr 6-3/815 tunnistas Viru Vangla D. Noskovi süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning määras distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise seitsmeks ööpäevaks ning lõpetas distsiplinaarmenetluse D. Noskovi suhtes Viru Vangla kodukorra p-s 1.12.8 sätestatud nõude rikkumises. 30.07.2015. a käskkirjaga nr 6-3/892 määras Viru Vangla D. Noskovile seitsme ööpäeva pikkused kartserisse paigutamised ka 30.06.2015 ja 04.07.2015 toime pandud samalaadsete rikkumiste eest.
3.28.08.2015. a vaideotsustega nr 6-12/200-2, 6-12/201-2 ja 6-12/205-2 ei rahuldanud Viru Vangla D. Noskovi vaideid eelpool nimetatud käskkirjade, millega määrati distsiplinaarkaristused tööle asumise korralduste eiramise eest, vaidlustamiseks.
4.D. Noskov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 01.07.2015. a käskkirja nr 6-3/764 ja 30.07.2015. a käskkirja nr 6-3/892 täielikuks ning 16.07.2015. a käskkirja nr 6-3/815 osaliselt tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on vangla tervishoiutöötajad käitunud vastuoluliselt, kuna samade sümptomitega on kaebaja ühel korral tööst vabastatud, teistel aga mitte. Seetõttu pöördus kaebaja oma perearsti poole, kes väljastas 17.06.2015 tõendi, et ta ei saa tervise tõttu töötada tolmuses ruumis ja toksiliste ainetega. Allergiale iseloomulikele sümptomitele viitab ka vangla 02.09.2015 tõend. Kaebajat ei vabastatud tööst meditsiiniõdede teadete alusel, kuigi VangS § 37 lg 3 kohaselt oli kaebaja terviseseisundi hindamine arsti pädevuses. Kuna seadus ei täpsusta, milline arst hindab võimelisust tööd teha, tuleb lähtuda ka arst Nikolai Kulikovi hinnangust. Üldkasutatavates ruumides valitsenud antisanitaarse olukorra tõttu 04.06.2015 ja 12.06.2015, oli nende ruumide koristamine nimetatud kuupäevadel kaebaja tervisele eriti ohtlik.
HALDUSKOHTU LAHEND
5.Tartu Halduskohus jättis 10.12.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et kaebajal on terviseprobleemid. Seega on vaja lahendada küsimused, kas vastustajal olid olemas piisavad alused, et karistada kaebajat tööle asumiseks antud korralduste täitmata jätmise eest ning kas vastav menetlus viidi läbi kooskõlas vastavate nõuetega. Viru Vangla arsti 27.05.2015 tõendi (tl 75-76) kohaselt on hingamiselunditega seotud haigust ravitud kaebajal viimati 2007, vanglas ei ole sellega seotud diagnoos kinnitust leidnud ja vanglas viibimise ajal pole kaebajal vastavaid atakke fikseeritud. Tervisekaardi kannetest nr 352 ja nr 398 nähtuvalt ei esine kaebaja organismis allergiat ja 27.08.2015 antud immuunanalüüsides on tolmuallergeenide segu andnud tulemuse, millisel klass puudub. Tööle määramine on kooskõlastatud meditsiiniosakonnaga ning vahetult enne vastava käskkirja andmist vangla arsti poolt 25.05.2015 väljastatud tõend (tl 74) kinnitab, et kaebaja on võimeline töötama kuni kaks tundi päevas ja peab vältima üksnes tööstustolmuses keskkonnas töötamist. Teine vangla arst ei ole 12.06.2015 tõendi (tl 78) kohaselt samuti kaebajat töövõimetuks pidanud. Kaebaja töötamisele seatud piirangutest nähtub, et tema kunagisest haigusest tervisele tuleneda võivate probleemidega ollakse kursis ning nendega on arvestatud. Vangla arstide ja teiste tervishoiutöötajate väljastatud tõendite ja tervisekaardi kannete ehtsuses ja sisulises õigsuses kahtlemiseks puudub alus. Samuti pole põhjust arvata, et nimetatud arstid ei tea, missugustes tingimustes peab kinnipeetav vangla üldkasutatavate ruumide koristamisel viibima, milliseid tööülesandeid tuleb tal täita ega oska hinnata patsiendi võimalusi nendega tervist ohtu seadmata hakkama saada. Kuna kaebaja on määratud eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajaks, ei saa tema töötamine olla seotud tööstustolmuga. Otsest võimatust koristamisega seotud tööülesannete
täitmiseks ei tulene ka arst Nikolai Kulikovi 17.06.2015 tõendist (tl 16), mis on väljastatud kaebaja vanglas viibimise ajal väljaspool vanglat tegutseva arsti poolt ega saa seetõttu kajastada kaebaja tervise tegelikku olukorda tööle asumise korralduste andmise hetkel. Kõik kaebajale antud korraldused rajanesid põhiseaduse §-s 29 ja VangS § 37 lg-s 1 kehtestatud töötamise kohustusel, individuaalse täitmiskavaga kindlaks määratul ning 29.05.2015. a käskkirjal nr 6-2/858, mida polnud enne distsiplinaarmenetluste alustamist kehtetuks tunnistatud ega tühistatud. Seega oli tegemist õiguspäraste korraldustega ning kaebajal tuli neile vaatamata oma teistsugusele arusaamale alluda. Tervisekaardi kannetest nähtuvalt on kaebajal küll terviseprobleemid, kuid distsiplinaarmenetluse protokollide lisades loetletud meditsiiniosakonna tõendid kinnitavad, et nii korralduse andmisel kui distsiplinaarmenetluste käigus on uuritud kaebaja tervisliku seisundiga seonduvat. Menetlejal puudus alus kahelda, et vangla tervishoiutöötajad ei oska hinnata kinnipeetava tervislikku seisundit või arvata, et nad väljastavad reaalsele olukorrale mittevastavaid tõendeid. Kaebaja süü tööle asumiseks antud korralduste täitmata jätmises on tõendatud vanglateenistuse ametnike ettekannete ja distsiplinaarmenetluses kogutud meditsiiniosakonna tõenditega. Kaebaja ei ole tööle mitteasumist eitanud, kuid arvab, et selleks oli olemas tervisest tulenev põhjus. Meditsiiniosakonna 04.06.2015, 12.06.2015, 16.06.2015, 30.06.2015 ja 04.07.2015 tõendid (tl 77-81) kinnitavad, et kõigil distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjades käsitletud juhtumitel on tervishoiutöötaja hinnanud kaebaja tervislikku seisundit, kuid ajutist tööst vabastust ei ole antud. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on kaebaja karistamisel järgitud kõiki VangS § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-53-14 leidnud, et olukorras, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tööle määramisel, saab tema ootamatu terviserikkega seotud seisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde. Sellest tulenevalt on alusetu kaebuse seisukoht, et vastava otsustuse sai teha vaid arst.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.D. Noskov esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei arvestanud halduskohus igakülgselt, et kaebaja ei olnud võimeline töötama, sest tundis ennast halvasti ja talle oleks pidanud andma vähemalt ajutise tööst vabastuse. Halduskohus jättis tähelepanuta, et vangla meditsiiniõdede otsused on vastuolulised. 08.06.2015 oli kaebajal peavalu ja kõrge vererõhk ning ta vabastati tööst ja keelati sportimine. 12.06.2015 ja 30.06.2015 kui kaebaja tundis end kordi halvemini, tal olid veel tugevamad peavalud ja kõrgem vererõhk, siis teda tööst ei vabastatud. Sellise kõrge vererõhuga on ette nähtud rahu ja puhkus koos arsti järelevalvega ning igasugune liikumine on vastuoluline, rääkimata töö tegemisest. Vangla arsti J. Lobacheva 02.09.2015. a tõendist tulenevalt on kaebajal IgE näit 17.0, mis Quattromedi väljavõtte kohaselt tähendab, et kaebajal esineb allergiale iseloomulikke sümptomeid. Kui on mingi kahtlus, et teatud tööülesanded võivad kahjustada kaebaja tervist, ei saa ta riskida oma tervisega ja loota, et tal ei teki töö tegemise käigus atakke. Seetõttu usaldab kaebaja oma perearsti, kellega ta on pidevalt ühenduses ja kes omab kaebaja tervisekaardi andmeid. Kaebaja kahtleb Viru Vangla meditsiiniosakonna pädevuses määrata kinnipeetava töövõimekust, sest Viru Vanglas ei ole pere- ega üldarste. Vaidlustatud käskkirjad on kaalutlusvigased, kuna kaebajal on õigus keelduda töötamisest tulenevalt riskist tema tervisele. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-14-12 kohaselt laieneb töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 4 ka tööle vanglas ning annab kinnipeetavale õiguse keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust.
7.Viru Vangla palub vastuses D. Noskovi apellatsioonkaebusele, jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt jääb vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde ning lisab, et vererõhk on südametöö numbriline näitaja, mida võib tõsta kehalise aktiivsusega. Vererõhu õige näitaja on tagatud, kui enne vererõhu mõõtmist olla rahulik ja istuda mugavas asendis. 12.06.2015 raviloost nr 359 nähtub, et kinnipeetav oli arsti vastuvõtul ärritunud ja suhtles arstiga käskival toonil ning nõudis vererõhu mõõtmist, millest võib järeldada, et isik ei olnud rahulik. Arsti vastuvõtul oli kinnipeetava vererõhk 171/69 mmHg, pulss 120 l/min. Samal päeval kell 14.50 tuli medõde kinnipeetava juurde eluosakonda ja mõõtis vererõhku mõlemal käel - vasakul käel RR 154/76 mmHg, paremal käel RR 139/76 mmHg. Mõõtmise ajal oli kinnipeetav lamavas asendis ja silmad kinni ehk rahulik ja mugavas asendis. 30.06.2015 raviloost nr 373 nähtub, et kinnipeetav ei lase lamavas asendis vererõhku mõõta. Vererõhku mõõdeti istuvas asendis, RR 157/92 mmHg. Raviloo kohaselt peale vererõhu mõõtmist näitas kinnipeetav medõele erinevaid tõendeid ja väljavõtteid ehk oli füüsiliselt aktiivne ning seejärel palus uuesti vererõhku mõõta. Teist korda mõõdetud vererõhu näitaja oli RR 182/100 mmHg. Eeltoodust nähtub, et teatud toimingutega võib isik vererõhku tõsta. 12.06.2015 ja 30.06.2015 hinnates kinnipeetava töövõimeliseks lähtus medõde rahulikus ja mugavas asendis mõõdetud vererõhu näitajast. Kinnipeetavale on ka selgitatud, et kerge füüsiline tegevus ei ole talle vastunäidustatud. Vastustaja lisab arsti selgituse, mis on vajalik analüüside tulemuste mõistmiseks. Selgitustest nähtub, millisest näitajast alates leitakse, et analüüsi tulemus viitab allergiale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et D. Noskovi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
9.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et halduskohus ei arvestanud igakülgselt seda, et kaebaja ei olnud oma tervisliku seisundi tõttu võimeline töötama. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et igakordselt kui kaebaja keeldus tööle asumast viidates oma tervislikule seisundile, on tema tervislikku seisundit kontrollitud ja leitud, et kaebaja on võimeline töötama (tl 77-81). Kõik need tõendid on koostatud erinevate arstide poolt. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus kahelda arstide võimelisuses hinnata kaebaja töövõimelust. Asjaolu, et kaebaja on ühel korral vabastatud tööst seoses tema tervisliku seisundiga, ei anna veel alust väita, et tema tervislik seisund ei võimaldanud tal töötada ka teistel kordadel. Samuti ei välista kaebaja töötamist ka perearst J. Kulikova tõend, mille kohaselt ei saa kaebaja tervisliku seisundi tõttu töötada tolmuses ruumis ja toksiliste ainetega (tl 16). Arst R. Adamsoo poolt 26.05.2015 väljastatud tõendi alusel võimaldab kaebaja tervislik seisund töötada kuni 2 tundi päevas, ei sobi töö tööstustolmus. Olmetolm ei ole tervist kahjustava toimega ning töötamist ei sega. Vanglas ei ole kaebajal hingamiselunditega seotud haigust diagnoositud ja ei ole fikseeritud ka mingeid atakke (tl 100 p). Ringkonnakohtu arvates on halduskohus eeltoodu alusel õigustatult leidnud, et kaebajal puudus alus keelduda tööle asumisest ja vastustajal oli õigus teda karistada distsiplinaarkorras tööst keeldumise eest.
10.Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.