Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits ja Tanel Saar 21. veebruar 2017, Tartu 3-15-2302
Haldusasi
Hannes Laasi kaebus Tartu Vangla 13.07.2015. a käskkirja nr 6-2/916 ja 08.09.2015. a vaideotsuse nr 111/486-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 17. juuni 2016 otsus Hannes Laasi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Hannes Laas Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Hannes Laasi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. juuni 2016. a otsus muutmata.
2.Jätta H. Laasi menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1). Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 23. märts 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla 13. juuli 2015 käskkirjaga nr 6-2/916 määrati Hannes Laasile 11. juunil 2015 vanglateenistuse ametniku majandustöödele asumise kohta antud seaduslikule korraldusele mitteallumise eest distsiplinaarkaristuseks noomitus.
2.Hannes Laas esitas käskkirja nr 6-2/916 peale 10. augustil 2015 vaide, milles palub käskkirja tühistada. Tartu Vangla jättis 8. septembri 2015 vaideotsusega nr 1-11/486-2 H. Laasi vaide distsiplinaarmenetluse käskkirja tühistamiseks rahuldamata.
3.Hannes Laas esitas 13. septembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla 13. juuli 2015 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-2/916 ja
8.septembri 2015. a vaideotsuse nr 1-11/486-2. Kaebuse kohaselt on vaidlus selles, kas kaebaja tervislik seisund võimaldab töötada mistahes Tartu Vangla poolt pakutavatel majandustöödel. Kaebaja on keeldunud tööle asumast valu tõttu õlas ja paremal rindkeres, kuid kaebaja töövõimelisust on pärast tööle asumise korralduse
andmist hinnanud vanglaametnik, kes ei oma selleks erialaseid teadmisi. Eelnevalt on kaebaja sama probleemiga pöördunud arstide poole ja teostatud on MRT uuring, kuid kaebaja pole tööleasumise korralduse andmiseni saanud tagasisidet, kas töötamine on lubatud. Lisaks on kaebajal etteheiteid arstide tegevusele uuringute teostamisel.
4.Tartu Halduskohus jättis 21. septembri 2015 määrusega H. Laasi kaebuse erinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta. H. Laas kõrvaldas puudused ning esitas 30. septembril 2015 kaebuse lisa, milles juhib kohtu tähelepanu kaebaja tervisekaardi väljavõtetele ajavahemikul 15. novembrist 2014 kuni 15. septembrini 2015.
5.Tartu Vangla ei nõustu 26. oktoobri 2015 vastuses kaebusega ja palub selle jätta rahuldamata. Kooskõlastus H. Laasi majandustöödele määramiseks on antud Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja poolt pärast perearstiga konsulteerimist 2. juunil 2015. Kaebajal on kaebused parema õlaga olnud ka varasemalt, kuid pole olnud põhjendatud kaebaja tööst vabastamine. Kaebaja ei ole pöördunud vangla poole seoses oma tervise halvenemisega. Pärast tööle asumise korralduse saamist ei soovinud kaebaja valuvaigisteid, ei taotlenud meditsiinitöötaja kutsumist ega meditsiiniosakonda viimist. Kaebaja on viidanud, et pärast vabanemist asub tööle ehitajana, mis nõuab oluliselt suuremat pingutust kui vanglas tehtavad majandustööd.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
Tartu Halduskohtu 17. juuni 2016. a otsusega jäeti H. Laasi kaebus rahuldamata.
Vaidluses vajab lahendamist asjaolu, kas kaebaja oli kohustatud talle määratud töökohustusi täitma või mitte. Kaebaja oli 4. juuni 2015. a käskkirjaga määratud vangla majandustöödele abitöölise ametikohale ajavahemikul 10. juunist 31. septembrini 2015. Asja materjalide kohaselt on kaebaja töövõimelisust enne tööle määramise käskkirja välja andmist hinnanud arst ning kaebaja tervislikust seisundist lähtuvalt eritingimusi töötingimuste ega tööülesannete osas temale näidustatud ei olnud. Ettekande distsiplinaarmenetluse algatamiseks on teinud tööle asumise korralduse andnud vanglaametnik, kaebaja on korralduse täitmisest ja selle kohta selgituste andmisest keeldunud ning teda on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest.
7.Kuna ei esinenud kaebaja tervislikust seisundist tulenevaid vastunäidustusi koristustöödele asumisel ja kinnipeetav on põhjendamatult eiranud töökohustust, on tuvastatud H. Laasi teo õigusvastasus. Seega on H. Laasile distsiplinaarkaristuse määramine seoses töökohustuste mittetäitmisega õiguspärane.
8.Kaevatav 13. juuli 2015. a käskkiri nr 6-2/916 on õiguspärane, vastab haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele, on motiveeritud ning üheselt selge ja mõistetav; haldusaktist nähtuvalt on hinnatud töökohustuse eiramise asjaolusid ning karistuse määramise otstarbekust ja kaebaja varasemat käitumist. Haldusakt on välja antud selleks pädeva isiku poolt, menetlusnormide rikkumist ei ole tuvastatud.
9.Samuti on õiguspärane 8. septembri 2015. a vaideotsus nr 1-11/486. Kaebaja ei ole välja toonud ühtki asjaolu, mis oleks aluseks vaideotsuse tühistamiseks. Vaideotsuse vaidlustamisel on kaebaja viidanud samadele asjaoludele, mis käskkirja vaidlustamiselgi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10.Hannes Laas esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 17. juuni 2016. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tühistada vaidlusalused haldusaktid. 10.1 . Asjakohaste materjalidega ega tõenditega ei ole seni arsti poolt kindlaks tehtud kaebaja töövõimelisus. Kaebaja on küll käinud arsti juures 27. mail 2015 s.o. enne tööle asumise korralduse andmist, kuid visiidil ei tehtud kindlaks ega tuvastatud tema töövõimelisust.
Halduskohus on põhjendamatult kõrvale jätnud kohtule esitatud meditsiinikaardi väljavõtted ja jätnud arvestamata, et tegemist oli terviseprobleemiga, mis väljendus oluliselt enne 11. juuni 2015. a tööle asumise korraldust ning asunud ise hindama kaebaja töövõimelisust korralduse andmise ajal. 10.2 . Arst oleks pidanud kaebaja tervislikku seisundit hindama vahetult pärast tervislikel põhjustel tööle asumisest keeldumist. Kaebajat arsti juurde ei viidud ning selle asemel hindas kaebaja võimekust tööd teha vanglateenistujast valvur, kellel puudub selleks pädevus. 10.3 . Kaebaja õlavarre kohta antud kahe kirurgi, perearsti ja meditsiiniosakonna juhataja hinnangud on kujundatud valest õla osast tehtud uuringu alusel, mistõttu ei ole tegemist adekvaatse hinnanguga kaebaja terviseseisundile.
10.4.Halduskohus on keeldunud kohtuistungi korraldamisest, kuigi kaebaja on seda soovi halduskohtule põhjendanud. Asja lahendamine kohtuistungil oli vajalik tingituna vastustaja vastuolulistest seisukohtadest ja vaidlusalustest haldusaktidest.
11.Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. juuni 2016. a otsus muutmata. Apellant määrati tööle 4. juuni 2015. a käskkirjaga nr 6-3/109 ja enne seda tehti arsti poolt kindlaks apellandi võimelisus teha tööd. Kaebajale on võimaldatud erinevaid meditsiiniteenuste osutajate vastuvõtte ning tema tervislik seisund kajastus tervisekaardil, millega oli võimalik kaebaja tervislikule seisundile hinnangut andes arvestada. Valvuril puudub tõesti pädevus hinnata kinnipeetava tervislikku seisundit, kuid ta saab objektiivsete näitajate pinnalt hinnata, kas tervislik seisund takistab töö tegemist või mitte. Kaebaja ei ole pärast tööle asumise korraldust nõudnud valuvaigisteid või meditsiinitöötaja vastuvõttu, mistõttu võib järeldada, et tegemist ei olnud tegelikkusele vastava terviseprobleemiga. Kinnipeetav käib regulaarselt spordisaalis jalgpalli mängimas ning tingimisi enne tähtaega vabanemise menetluses on kinnitanud, et asub vabanedes tööle ehitajana, mistõttu ei ole usutav, et tema tervislik seisund ei võimaldaks teha kergemaid koristustöid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsusega põhjendatult Hannes Laasi kaebus rahuldamata jäetud. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud, kas kaebaja oli kohustatud talle määratud töökohustusi täitma või mitte ning põhjendanud, missuguste tõendite alusel on jõutud järeldusele, et kaebaja on õigusvastaselt tööle asumisest keeldunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, järgib neid ning vastavalt HKMS § 201 lgle 4 halduskohtu põhjendusi siinkohal ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuses toodule märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus kaebaja poolt korralduse täitmisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamisel asunud hindama kaebaja töövõimelisust. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. Haldusasja toimikust nähtuvalt on Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhatajalt Piret Koolilt 2. juunil 2015 palutud kooskõlastust kinnipeetava kerge osakoormusega majandustööle määramiseks (tl 61) ning samal kuupäeval on tööle määramine kooskõlastatud. Kinnipeetava majandustööle määramise käskkiri nr 6-3/109 on välja antud 4. juunil 2015 (tl 60). H. Laas on käskkirjaga tutvunud 5. juunil 2015 (tl 60 pöördel) ning ei ole seda vaidlustanud, kuigi on 9. juunil 2015 taotlenud käskkirja peatamist (tl 40). Majandustööle määramise käskkirjast ega kooskõlastusest ei nähtu töötamisel eritingimusi. Eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul halduskohus asunud ise kaebaja tervislikku seisundit hindama, vaid on asunud seisukohale, et haldusasjas kogutud tõenditest ei ilmne, et tervislikel põhjustel kaebaja ei oleks olnud võimeline töötama.
14.Kaebaja on esitanud halduskohtule väljavõtte oma meditsiinikaardist ajavahemikul 15. november 2014 kuni 15. september 2015, millega arvestamata jätmist halduskohtule apellatsioonkaebuses ette heidetakse. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et meditsiinikaardi väljavõttelt nähtuvalt on tegemist enne 11. juunit 2015 aktualiseerunud probleemiga. Samuti nähtub väljavõttelt, et kaebaja on õlavigastust puudutavate pöördumistega käinud erinevate arstide vastuvõtul ja ta on suunatud nii röntgen- kui MRT uuringutele. Lisaks on 27. märtsil 2015 kaebaja vabastatud tööle minemise kohustusest ehk tehtud tema jaoks soodne otsus seni kuni selguvad MRT uuringu tulemused. MRT uuring on toimunud 1. juunil 2015 (tl 61) ja meditsiinikaardil on tehtud vastav sissekanne 10. juunil 2015, milles kinnitatakse kaebaja võimelisust asuda tööle. Kaebaja on meditsiinikaardi kohaselt olnud regulaarselt arstide järelevalve all ja tema kaebusi tervisliku seisundi kohta ei ole jäetud tähelepanuta. Ringkonnakohtul puudub väljavõtte alusel põhjus kahelda, et erinevad arstid on objektiivsetele asjaoludele tuginedes jõudnud järeldusele, et kaebaja on töövõimeline.
15.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (RKHKo 15. detsembrist 2010 nr 3-3-1-53-10, p 9; RKHKo 21. detsembrist 2010 nr 3-3-1-69-10, p 9; RK erikogu määrus
7.aprillist 2011 nr 3-3-4-1-11, p 9). HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Seega ei kuulu vaidlus tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi ja diagnoosi määramise üle s.t vaidlus selle üle, kas uuring kaebaja õlast on tehtud õigest või valest kohast, halduskohtu pädevusse.
16.VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse teha tööd kindlaks arst. Riigikohus on asunud seisukohale, et kuigi VangS § 37 lg-st 3 tulenevalt on arstil VangS § 37 lg 2 p-s 3 nimetatud töökohustuse puudumise aluse väljaselgitamiseks ainupädevus, siis olukorras, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest, saab kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (RKHKo 22. jaanuarist 2015 nr 33153-14, p-d 15 ja 16). Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaebaja tervislikku seisundit tööle asumise korralduse täitmisest keeldumisel hinnanud vanglateenistujast valvur. Valvuri ettekande kohaselt (TL 21) on kaebaja tööle minemise korraldusest keeldumisel viidanud mitte tervisprobleemidele, vaid pooleliolevale menetlusele seoses tööle määramise käskkirja peatamise taotlusega. Kaebaja selgitustest nähtub (TL 22-23, TL 26-27), et kaebaja ei ole ise pärast korraldusest keeldumist taotlenud meditsiinitöötaja vastuvõttu, kuid heidab vanglateenistujale ette, et viimane omal algatusel seda ei võimaldanud. Seega ei asunud kaebaja pärast vanglaametnikult korralduse saamist tööle ega taotlenud ka enda tervise kontrollimist meditsiinitöötaja poolt.
17.Nii nagu vanglateenistuse ametnikel puudub VangS § 37 lg 3 järgi pädevus kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemiseks, puudub selline pädevus ka kinnipeetaval endal. Seetõttu juhul, kui kaebaja hinnangul ei olnud ta 11. juunil 2015 tööle asumise korralduse saamisel töövõimeline tervisliku seisundi tõttu, oleks saanud kaebaja töövõimetuse korralduse andmise ajal kindlaks teha meditsiiniõde. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema väited ning kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa. HKMS § 59 lg 4 kohaselt kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Kaebaja ei taotlenud meditsiinilist vastuvõttu, mis võimaldaks tõendada tema tervislikust seisundist tulenevaid tööleasumisest keeldumise põhjusi ning arvestades haldusasjas esitatud tõendeid kogumis (tl 21-27, 40) leiab ringkonnakohus, et tõendamata on kaebaja väide, et ta ei saanud
11.juunil 2015 tööle asuda tervisliku seisundi tõttu.
Tööle asumisest keeldumist ei saanud õigustada ootus, et 1. juunil 2015 teostatud meditsiiniuuring kinnitab kaebaja võimetust töötada. Hiljemalt 5. juunil 2015 tööle määramise käskkirja tutvustamisel, millele vangla meditsiinitöötaja oli andnud kooskõlastuse, pidi kaebaja mõistma, et meditsiiniuuring töötamist takistavat tervisriket ei kinnitanud. Kuigi tõenditest ei nähtu otseselt, et H. Laas oleks ajavahemikul 1. juunist 11. juunini 2015 käinud meditsiiniosakonnas vastuvõtul, viitab kaebaja teadmisele meditsiiniuuringu tulemuste kohta Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja e-kiri (tl 61), milles ta selgitab, et uuringu tulemused olid vanglas kättesaadavad 1. juunil 2015 ning 10. juunil 2015 tegi ta sellekohase sissekande kaebaja meditsiinikaardile seoses kaebaja negatiivse suhtumisega otsusesse, et meditsiiniosakonna õdedel oleks vajadusel juurdepääs sellele teabele.
18.HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti või toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Vaidlustatav distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on antud 13. juulil 2015 ning distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olev sündmus leidis aset 11. juunil 2015. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seadluslikele korraldustele. Tööle asumise korraldusest koostoimes Tartu Vangla 4. juuni 2015. a käskkirjaga nr 6-3/109 H. Laasi tööle määramise kohta, realiseerus kaebaja kohustus vanglas töötada. Kuna tööle asumisest keeldumist õigustavaid asjaolusid VangS § 37 lg 2 p 3 mõistes 11. juuni 2015 seisuga ei tuvastatud, on halduskohus õigesti jõudnud järeldusele, et kaebaja on põhjendamatult eiranud töökohustust ja rikkunud VangS § 37 lg 1. Ainuüksi kaebaja enda hinnang, et tema tervislik seisund ei võimalda tööle asuda, ei saanud olla õiguspäraseks aluseks tööle asumisest keeldumisel.
19.Apellant heidab halduskohtule ette asja arutamiseks kohtuistungi korraldamata jätmist. Apellatsioonmenetluses ei ole kaebaja istungi korraldamist taotlenud. HKMS § 131 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Halduskohus on 5. jaanuari 2016. a määruses (tl 67) asunud seisukohale, et antud asjas on olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ja vaadanud haldusasja läbi kirjalikus menetluses. Haldusasja toimikust nähtub, et pooled on saanud esitada enda väiteid kinnitavaid tõendeid, samuti on kaebajal olnud võimalik esitada täiendavaid selgitusi kaebuse lisa (tl 12-40) ja taotluse (tl 65) näol. Halduskohtul oli kaalutlusõigus menetluse läbiviimise vormi üle otsustamisel ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja õigused enda kaitsmisel olemasolevaid kirjalikke tõendeid arvestades suulise kohtuistungi korraldamata jätmisega halduskohtus olnud riivatud.
20.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tartu Vangla ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. H. Laasi poolt menetlusega seotud kulud (riigilõiv) jäävad tema kanda.
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.