Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Einar Vene 21. veebruar 2017, Tartu 3-15-2896
Haldusasi
Dmitri Noskovi kaebus Viru Vangla 14. septembri 2015. a käskkirja nr 6-3/1159 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016. a otsus Dmitri Noskovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Dmitri Noskovi Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 23. märts 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav Dmitri Noskov määrati Viru Vangla 29. mai 2015. a käskkirjaga tööle koristajana. Käskkirjas viidati 27. mai 2015. a meditsiiniosakonna õiendile, mille järgi võimaldab D. Noskovi tervislik seisund töötada kuni 2 tundi päevas, kuid ei sobi töö tööstustolmus. D. Noskovile anti 14., 15. ja 16. augustil 2015 korraldus tööle asumiseks, kuid ta keeldus sellest, tuues põhjenduseks peavalu.
Viru Vangla 14. septembri 2015. a käskkirjaga nr 6-3/1159 karistati D. Noskovit distsiplinaarkorras tööle asumise korralduse eiramise eest 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas D. Noskov kaebuse, milles palus distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistada. Kaebuse kohaselt oli kaebajal peavalu, samuti on tal astma ja allergia, mis ei võimalda töötada tolmuses keskkonnas ja koristusainetega.
3.Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 järgi on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lg 3 järgi teeb kinnipeetava töövõimelisuse kindlaks arst. Kaebajal puudus õigus töölt keeldumiseks seetõttu, et ta põeb astmat. Ta kannab praegust vanglakaristust 2014. aastast ning selle perioodi jooksul ei ole tal tõendatud astmahooge esinenud. Kaebaja esitatud andmed temal astma esinemise kohta pärinevad vanglakaristuse kandmisele eelnenud ajast.
3.2.Järgitud oli meditsiiniosakonna õiendis kehtestatud piiranguid kaebaja töötingimustele.
3.3.Väide allergiast on esitatud esmakordselt alles kaebuses, tuginedes Viru Vanglas 27. augustil 2015 võetud analüüside tulemustele. Kaebaja tõlgendas neid tulemusi valesti ning tegelikult meditsiinitöötaja selgitustest nähtuvalt tal allergiat ei ole. Kui kaebajal 27. augustil 2015 allergiat ei olnud, siis ei saanud seda olla ka tööst keeldumise päevadel, st 14.-15. augustil 2015.
3.4.Kaebaja väidab ka, et tal oli kõhu- ja peavalu ning üldine halb tervis. Kaebaja tervist kontrolliti kõigil päevadel arsti või õe poolt ning alust tööst vabastamiseks ei leitud.
3.5.Seega on tõendatud, et töötamine ei saanud neil päevadel kaebaja tervist kahjustada ja tal puudus alus tööst keeldumiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.D. Noskov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.
4.1.Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kaebaja tervisekaardist nähtuvalt oli tal 2004. aastal diagnoositud astma. Teda oleks tulnud uuesti kontrollida.
4.2.Vangla tegi analüüsid alles hiljem, 27. augustil 2015. Kaebaja oli töötamise korralduste andmise ajal veendunud, et töötamine ohustaks tema tervist. Kaebaja ei saa sellises olukorras riskida oma tervisega ja loota, et tal atakke ei teki. Ta usaldas oma perearsti ja tema soovitusi.
4.4.Viru Vangla meditsiiniosakonna töötajatel puudub pädevus kaebaja töövõimelisuse määramiseks, kuna nende hulgas ei ole perearsti ega üldarsti.
4.5.Kaebajal on tulenevalt Riigikohtu praktikast õigus keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise.
5.Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebaja ei vaidle sisuliselt vastu sellele, et kinnipeetaval on töötamise kohustus. Seetõttu ei esita ringkonnakohus siin sellekohaseid põhjendusi. Kaebaja põhiväide apellatsioonkaebuses on, et tal oli tööst keeldumise ajal astma.
8.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kaebaja tervisekaardi järgi oli tal 2004. aastal diagnoositud astma. Kohus on sellele asjaolule tähelepanu
pööranud (otsuse p 7), kuid on leidnud, et kaebaja suhtes varasemalt määratud diagnoosid ei ole määravad ning lähtuda tuleb viimastest andmetest. Siinjuures viitas kohus Viru Vangla arstide
13.veebruari, 25. mai ja 27. mai 2015. a hinnangutele, kus kõikides asuti seisukohale, et kaebaja on võimeline töötama, vältida tuleb vaid tööstustolmu ja keemilisi aineid (tl 36, 39, 42p, 37p). Sealjuures on viimases tõendis märgitud, et kaebajal ei ole vanglas leidnud kinnitust hingamiselunditega seotud haiguse diagnoos ning samuti pole tal fikseeritud hingamiselunditega seotud atakke (tl 38p). Seega nähtub, et kaebaja väide astmast põhineb üksnes varasematele tõenditele, kuid vanglas ei ole tal astmanähtusid tuvastatud ning ta ei ole sellega seoses ravi vajanud. Seetõttu ei saanud kaebaja keelduda tööst viidates oma kunagisele astmale, kui arstid olid tema töövõimelisust kontrollinud ning leidnud, et tööst vabastamiseks (sh astma tõttu) alust ei ole.
9.Ka pärast tööst keeldumist 27. augustil 2015 kaebaja tervise kontrollimiseks tehtud analüüsid kinnitavad, et kaebaja tervislik seisund ei takistanud töötamist. Väide, et kaebaja vältis tööle minekut seetõttu, et kartis oma tervisega riskida, on paljasõnaline. Nagu halduskohus on osutanud, kontrolliti kaebaja tervist eraldi igal korral, kui ta tööst keeldus, kuid ta leiti olevat töötamiseks kõlbliku. Seega pidanuks kaebaja saama kinnitust, et ta on töötamiseks võimeline. Kunagisele astma põdemisele ning sellest tulenevalt astmaataki kartusele viitamine ei ole usutav, kuna kaebaja oli viibinud Viru Vanglas selleks ajaks juba rohkem kui aasta ning mingeid probleeme seoses astmaga ei olnud tal täheldatud. Ilmselgelt on astmaataki kartus seega otsitud õigustus.
10.Siinkohal osundab ringkonnakohus ka sellele, et kaebaja väite, justkui ta oleks keeldunud tööst sellepärast, et ta ei tahtnud riskida astmahooga, seab kahtluse alla asjaolu, et tööst keeldumisel esitas ta põhjenduseks hoopis peavalu või üldised terviseprobleemid (vt kokkuvõtlikult halduskohtu otsus p 9), mitte aga kartus astmahoogude ees. See põhjendus on esitatud alles hiljem. Seegi kinnitab, et kaebaja väide, et teda võib tabada astmahoog, on otsitud.
11.Kuivõrd kaebaja väide, et töötamine oleks seadnud ohtu tema tervise, on alusetu, ei olnud tal alust töötamisest keelduda ning distsiplinaarkaristuse määramine on seega õiguspärane.
12.Väide, et Viru Vangla meditsiinitöötajad ei ole piisavate teadmistega, on ilmselgelt paljasõnaline. Pole mingit alust arvata, et nende teadmised ei oleks piisavad ainuüksi seetõttu, et nende ametinimetus ei ole perearst või üldarst. Viru Vangla on osundanud, et Viru Vangla tervishoiutöötajad on kantud Terviseameti peetavasse tervishoiutöötajate registrisse.
13.Kaebajale OÜ Perearst poolt 17. juunil 2015 väljastatud tõend (tl 8), mille järgi ei saa kaebaja tervisliku seisundi tõttu töötada tolmuses ruumis ja toksiliste ainetega on antud ajal, mil kaebaja ise viibis vanglas. See tähendab, et see tõend on antud ilma kaebajat sel hetkel läbi vaatamata. See annab aluse kahelda selle tõendi asjakohasuses. Samas ei erine see olulisel määral sellest, mida on kaebaja töötingimuste osas ette näinud vangla arstid, vangla arstid on lihtsalt täpsustanud, et ta peab vältima mitte lihtsalt tolmu, vaid tööstustolmu.
14.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
Maili Lokk
Agu Timmi
Einar Vene
allkirjastatud digitaalselt
allkirjastatud digitaalselt
allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.