2-16-107503/11 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded OÜ Aktiva Finants esitas 07.04.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 19.05.2016 hagi J P’i vastu võla nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 4finance OÜ-ga 12.12.2013 laenulepingu nr. 9995129001, mille kohaselt anti kostjale üle laenusumma 160 eurot. Laenuleping ongi hagiavaldusele lisatud laenutaotlus/eritingimused. Lepingute numbrid on lepingu faili nimes. Fail läks lepingu sõlmimisega kostja e-posti aadressile. Kostja isikusamasus on tuvastatud Eesti Posti postkontoris (üldtingimuste punkt 2.2 ja 2.3), kus kostja on täitnud isikuandmete ankeedi ja esitanud isikut tõendava dokumendi, millest postitöötaja on teinud koopia. Kostja kohustus laenusumma tagastama 4finance OÜ-le vastavalt laenulepingu punktile 2 (tagasimakse summa). Laenulepinguga kohaldatav intressimäär aastas on 00,00 % aastas tulenevalt laenulepingu punktist 2 ja üldtingimuste punkti 1.2 alusel. Laenulepingu üldtingimuste punkti 5.1 ja 8.2 kohaselt laenusaaja maksab laenu tagasi lõpptähtpäeval laenuandja arveldusarvele. Kostja ei ole laenusummat vastavalt kokkulepitud laenulepingu tagastamise tähtpäevale (laenulepingu punkt 2) tasunud. Tulenevalt laenulepingu punktist 2 ja üldtingimuste punktist 8.3 kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimakselt viivist. Viivise määr on sätestatud laenulepingu põhitingimustes punktis 2. Hageja on arvestanud viiviseid alates laenusumma tagastamise tähtpäevale järgnevast kalendripäevast 12.01.2014 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 19.05.2016, esialgselt lepingujärgse viivisemääraga 0,166% päevas, kokku summas 227,88 eurot, mille tasumist nõudis summas 159,95 eurot. 07.10.2016 kohtuistungil korrigeeris hageja viivise määra seadusjärgse määrani 0,022% päevas. Seega soovib hageja kostjalt viiviste väljamõistmist perioodil 12.01.2014 kuni hagiavalduse esitamiseni kokku summas 30.20 eurot (160 eurot x 858 päeva x 0,022%). 4finance OÜ loovutas 30.07.2015 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda viivist ja muid kõrvalnõudeid. Vastavalt VÕS § 168 lõikele 2 peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Nimetatud dokumendi – teatise nõude loovutamise kohta - on 4finance OÜ kui senine võlausaldaja hagejale andnud. Täiendavalt esitab hageja nõuete loovutamise lepingu koos selle tõlkega eesti keelde ja väljavõtte lisast 1. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt J P’ilt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 160 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 30,20 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud vähendatud summas 250 eurot. Samuti palub hageja menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Kostja vastuväited Kohus edastas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale, mis on kätte toimetatud 10.06.2016 koduabilise V M vahendusel. Kostja ei ole tähtaegselt hagile kirjalikku vastust esitanud. Kohtukutse 07.10.2016 kohtuistungile on kostja kätte saanud isiklikult. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja nõue tuleneb 12.12.2013 sõlmitud laenulepingust nr 9995129001, millega anti kostjale laenu 160 eurot (tlk 19, 58) ning laenulepingute üldtingimustest (tlk 20-26). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 4finance OÜ on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuses ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Pooltevaheline võlasuhe on tarbijakrediidilepingul põhinev võlasuhe. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg-s 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas, õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole hagejale saadud laenu tagastanud, mistõttu on kostja oma lepinguga võetud kohustusi rikkunud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 160 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja on taotlenud esialgselt viivise 0,166% päevas tasumata summalt väljamõistmist. 07.10.2016 kohtuistungil hageja korrigeeris viivise väljamõistmise nõuet, paludes kostjalt välja mõista viivis seadusjärgses määras (tlk 81-82). Kostja on võlgnevuse 160 euro tasumisega olnud viivituses, kostja ei ole vastupidist ka väitnud. Kuivõrd viivise nõue on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 sätestatuga ja kostja on oma kohustust rikkunud, siis on hageja viivise nõue põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele seadusjärgne viivis perioodil 12.01.2014 – 19.05.2016 summas 30,20 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja ei ole hageja menetluskuludele põhistatud vastuväidet esitanud, on üksnes märkinud, et ta ei ole neid suuteline tasuma. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulud vähendatud summas 250 eurot (esialgselt palus hageja õigusabikulude väljamõistmist summas 325 eurot). Hageja põhjendustel on summa sisse arvestatud juba ka kohtuistungist osavõtuga seotud kulud. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Hageja ei ole esindustasu arvel eraldi välja toonud õigusabi osutamiseks kulunud tunde ja tunnihinnet. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Hageja taotleb õigusabikulude väljamõistmist summas 250 eurot (käibemaksuta), mis vastab Riigikohtu praktikale tuginedes ligikaudu 2-le töötunnile (250 : 120 = 2,08 tundi). Arvestades asjaolu, et käesolevas asjas on toimunud ka kohtuistung, peab kohus eelmärgitud suuruses hageja õigusabikulusid põhjendatuks ja need kuuluvad kostja poolt hagejale hüvitamisele. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda.